Sunday, June 15, 2008

värgid

Järjest aset leidnud sündmustest. Eile pärastlõuna paiku tulin eksamilt, üleni rõõmust hõiskav ja kogu maailma arrmastav. Sõitsin rattaga koju, tegin väikest msnimist ja kohtadesse helistamist. Raske on see, et minu jaoks teeb mu hinne mingit seost ja paljude teiste jaoks ei tee. Nad hakkavad täpsustavaid küsimusi küsima ja tahavad, et ma selle koolis kasutatavasse viiepalli süsteemi tõlgiksin. Noh, teadküll see süsteem, kus on rohkem kui üks negatiivne hinne. Igahates, küürisin ennast puhtaks ja sain linnas kokku Aivi ja kõige sellega, mis temaga kaasneb. Tuuseldasime seal ringi ja passisime niisama ja siis lasime paar tädi oma juuste kallale. Tädid olid toredad ja juuksed said täiesti hurmavad. Ja paar suure numbriga raha tegid haihtumistrikki. Siis ootasin äärekivil "Olemise talumatut kergust" lugedes Aivit. Siis me tegime umbes miljon kostüümiproovi minupool, paralleelselt kahe kohvi ja mitmesuguse muusikaga. Silmad joonistasime. Ja puha. Üks Maxima jäi tee peale, kus me tegime samuti kostüümiproovi. Jalgrattad sai Nõvasse hüljatud. Club Tallinn oli tore. Seal oli palju inimesi. Nad olid noored. Meestel olid lühikesed juuksed. Naistel olid kontsad. Mitte kõikidel. Diskor oli nunnu. Mitte just kõige osavam meie silmist soovide lugemisel. Kirja kirjutamine töötab tavaliselt paremini. Kuigi lühiajaliselt. Varsti oli kell 2, Zavoodis polnud mitte kedagi, Illekas oli hea. Ma olin ära unustanud, et purjus nõmedad mehed ei suuda jälgida loogilist arutluskäiku. Ja mulle tuletati uuesti meelde, et Illekas ei ole sugugi enam See Koht, Kus Jazz Kostab. Siis millalgi koju teki alla. Hommikul helistas vanaema. Siis helistas Raigo. Ma ei võtnud üldse vastu. Ärkasin keset päeva, vaatasin ühe episoodi Big Bang Teory't ja passisin. Käisin vanaema juurest läbi, käisin Kaubamajast läbi, läksin bussi peale. Räpinasse sõit on viimasel ajal veel tüütum kui tavaliselt. Mingid tüübid on tee üles urgitsenud. Koit oli nädalaga jõudnud kuidagi kaugeks jääda. Võinoh, korraks oli, juba läks üle. Teised olid nagu nad siin ikka on. Ühte lahedat filmi vaatasime ka. Ja passisime kõriauguni juutuubis. Nüüd on mul peavalu ja õlad kanged. Niisama, ilmamingi otsese seoseta.

Kõik kutsuvad mind kogu aeg korrale.
Margus ütleb, et ma peaksin õppima.
Alo ütles ikka, et ei ole ilus näpuga näidata.
Roland ütleb, et ma pean oma lapse jutule kiiremini reageerima.
Aivi ütleb ka igast asju, aga ükski ei tule praegu meelde.
Sirla ütleb, et ma ütlen talle kogu aeg pahasti.

Ma tahtsin veel mingit miljonit asja kirjutada, aga uni on juba. Teine asi on see, et mingi magamispesa on veel otsimata.

No comments:

Post a Comment