Friday, July 18, 2008

perekondlik

Nüüd ma olengi Räpinas. Riina (õde mul) oli Tormi (laps tal) ja Koiduga (laps mul) bussi vastas. Koit tuli kohe sülle. Oli nagu tilluke ahvipärdik. Käte ja jalgadega ümbert kinni. Üleni südamlik ja nunnu. Pesunäpitsatest ehitatud draakon oli käes. Tormi ronis Riina sülest maha ja läks paljajalu lähimasse porilompi.

Siin on segasummasuvila. Ma mõtlen lisaks sellele, et ükski päris normaalne inimene ei suuda siin korda hoida. Sest inimesi on palju ja loomi umbes sama palju. Rääkimata asjadest. Ja siis on veel lapsed ka. Sööme meie õhtul pitsat, mis on mingi eriti veidra kosmoselaeva moodi aparaadi sees tehtud ja tuppa tuleb Barbara (kass, endine emane). Barbaral on hiir. Ta asetab selle keset tikitud vaipa, istub sellest natuke kaugemale ja katsub seda käpaga. Hiir on mudugi täitsa surnud ja puha. Tormi on kohe jaol, loomaarmastaja nagu ta on. Siis me üritame kassi koos hiirega õue saada, et ta seda seal vaiba peal lahkama ei hakkaks. They're made out of meat, you know. Barbara läheb hiirega laua alla peitu. Ahjaa, kõik kiljuvad - õpetavad - kamandavad seal ümber. Siis on vaatepilt, kus laua alt paistab natuke Riinat, natuke Tormit. Võtke Tormi ära võtke Tormi ära! Keegi on juba Kiti (kass, endine emane) järele läinud. Sest Kiti sööb hiiri, Barbara aint püüab ja pärast uhkeldab nendega. Kiti ja Barbara urisevad laua all omavahel. Ja keegi hädaldab, et Tormi laua alt ära võetaks. Siis jookseb Kiti koos hiirega kapi alla. Ja pärast mõningaid manipulatsioone harjavarrega jookseb ta Rasmuse (vend mul) voodi alla. Tormi pole üldse rahul sellega, et tal ei lubata hiiri katsuda. Noh, lõpuks sai kass koos hiirega välja kah. Pärast, kui ma õhtupoole läksin telki üles panema, oli Kiti seal kusagil mööbli vahel veel midagi söömas. Ja hommikul oli jälle hiire laip veranda ukse ees.

Ma magan nüüd hoopis telgis, sest ma lissalt ei mahu siia majja. Ja aida peal mulle enam väga ei meeldi. Seal on järsk trepp ja hiired ja kassid ja tühjus.

Roland (vend mul) on täitsa tööl. Korralik poiss, nagu ta on. Ja mina olen Rolandi arvuti taga. Teen seda asja, mida ma teen, kui ma kellegi teise arvutisse satun. Installisin Dvoraki, tegin igast nippe layouti setingutega. Võinoh, see on see asi, mida ma teen, kui windows on. Sest muude asjadega olen ma ikka pääris abitu. Võtan ennast varsti kokku ja saan nende muude asjadega kah nii osavaks, et äärmiselt tüütu võõra arvuti kasutaja olla. Just.

Mul on üks üleni liiga nunnu video Joannast mingit pointi selgitamas. Aga ma vist ei tohi seda riputada, sest ta ütleb seal videos rohkem kui korra, et ma filmimise järele jätaksin. Seda kah mudugi üleni liiga nunnult. Seega. Jääb riputamata. Aga kui sind minu operaatorivõimed kottima peaks, siis mul on tegelt juutuubi konto kah. Seal on mul üks lahe tänavamuusik näiteks. Peterburis nägin.

Mul tuli mingi mõte meeste kohta. Tookord, kui ma kuus tundi bussis sõitma pidin. Et vanasti oli nii, et kõik vastassoost olendid, kellega ma kokku puutusin, elasid oma vanematekodus. Pärast oli nii, et suurem osa omasid hästi kindlat girlfriendi. Mõni elas veel sinna juurde vanematega. Nüüd on nii, et terve kari mehi, keda ma lähemalt näinud olen, on abielus. Ja ma mõtlen, et midakuradit. Variandid:
1. ma olen juba nii vana, minuvanused ongi abielus, nii see käibki
2. vanusepiirid mulle ette sattuda võivatel inimeste kohta on laienenud. rohkem inimesi mahub nendesse piiridesse. tõenäosus on, et seal ka mõni abielus inimene sees on.
3. mehed ongi mingid sellised asjad. kellegi tiiva all. kusagil varjus. ema juures, girlfriendi juures, naise juures.

Ivi tuleb tagasi. See on päris lahe. Sest Ivi on tegelt päris lahe. Sellega seoses lähen ilmselt pühapa linna korraks. Algul mõtsin kuni folgini siin passida. Teine asi on mudugi see, et mul pole üldse raha. Mul oli kurikaval plaan juba mais raha kõrvale panna folgi jaoks. Kohe nii palju, et ma isegi ei peaks hetkekski söömise/joomise pärast seal muret tundma. Et oleks mugav laiata. Aga siis tulid kõik need samused ootamatused ja põud ja ikaldus (Marje väljend) koos lolli naiivse valearvestusega. Ja votsulle seh. Ja toidutänavast saab taaskord lissalt üks asi, mis lõhnab liiga hästi ja kättesaamatult. Oh...

Tee mudugi lõik algusega 'Ivi' ja lõpuga 'ving folgi pärast'.

Külmkapis oli peaaegu kõik hallitama läinud. Vastik.

Tegin ...millal? eile äkki?... esimese sõidu oma Uue Rattaga. Läbi punktide toidupood, kunstnike maja, kool, turg. Vihma ka sadas. See on kungagi varem kellegi teise ratas olnud. Kasutatud asjadel on isikupära. Uued asjad on isikupäratud. Asjalikud. Sellel rattal on isikupära. Näiteks sadul tegi sõidu ajal ägedat trikki ja kui ma nii kiire reageerija poleks olnud, oleksin ma ise kah ägedat trikki peaaegu teinud. Sellist 'libise sõidu ajal üle sadula pakiraamile istuma' trikki. Muus osas me täitsa klapime. Ta on tegelt hästi nunnu. Ja valged pedaalid, oh... valged pedaalid on nagu üle kõige. Mul on mingi valge kiiks.

Rasmus kiusab Koitu. Ütleb talle rumalusi ja Koit ei suuda taluda rumaluste kuulmist. Siis ta üritab Rasmust vaikima sundida oma pisikeste kätega tema suud kinni panna või lõvi häält tehes teda rünnata. Hästi naljakas. Endal on see hästi kurikuri nägu ees, tillukesed heledad kulmud kortsus ja puha.

No comments:

Post a Comment