vahepealne


Tähistasin esimese õppenädala lõppu koristuspäevaga. Koristusõhtuga. Kuigi ma tean, et igast parasiidid elavad ‘ka paremates peredes’, olen ma veendunud, et nad elavad natuke parema meelega koristamata elamistes. Vaaraosipelgad siis. Need on mul praegu päevakorras olevad parasiidid. Enne seda olid hiired ja enne seda prussakad. Vahepeal oli mees. Ma tean, minu vaimukus ületab igasugused... piirid.

Plaan nädalavahetuseks on selline:
Töötan läbi arengupsühhi loengu materjalid ja loen sellele juurde tollest õpikust need peatükid, mis soovitati.
Töötan läbi algebra praksi ja üritan läbi teha tegemata jäänud ülesandeid.
Sõbrunen ühe printeriga ja prindin endale geomeetria loengud välja.
Langetan mingi otsuse analüüsi loengute printimise osas.
Naudin viimase peal head lõunasööki jääb ära, sest ma lasin just sibula panni peal kõrbema.
Söön seda, mis välja tuli.
Üritan lahendada tervet karja piirväärtuse ülesandeid ja tunnen ennast sinnajuurde abitu ja saamatuna.
Nuputan, et midakuradit ta difvõrrandites koduste tööde kohta rääkis.
Kirjutan ühe kirja Anne noortekeskusse.
Maksan ühe arve ära.
Seda kõike mingis suvalises järjestuses.

Tead, mis mulle sajaga meeldib? See kui mul on mingit muusikat või mingit filmi, ma arvan, et see võiks kellelegi meeldida ja kui ma talle selle annan, siis meeldibki. Just see teadmine, et võiks meeldida ja see tunne, et mul oli nii õigus. Ja mitte selline ‘muhaha, mina olengi ilmeksimatu’ vaid selline ‘eksole, ma olen hea. onju ma tunnen sind hästi.’ Mõned korrad on ikka juhtunud.

Emme, kuidas lapsi tehtakse?

Tšillipipra vaimustuses selle lisamine peaaegu igale toidule, viib huvitavate tulemusteni. Vastupandamatu soov külmkapi eest seistes liiter piima hästikiiresti ära juua on juba suht huvitav.

Kui sa näiteks seenepirukat tahad, siis osta koostisosad valmis ja tule siia. Ma teen. Mul on seenepiruka tegemise isu.

Väike palavik on vist ka. Hästi külm on.

Comments

  1. adžika on üks kuradi hea asi, mida saab igalepoole toppida.

    ReplyDelete

Post a Comment