Wednesday, August 18, 2010

If pain's what you want in an act

Tracy Chapman - The Love That You Had



"See pole ainult riided ja muusika. See on ELUSTIIL."
Tähendab – mul paistab olevat mingi võimetus. Puudujääk. Puue. Sest mulle ei mahu pähe. Ma näen, et see on faas. Mingi periood elust, kus inimene täiesti mõistetavatel arengulistel põhjustel hakkab mingit teemat ajama. Millessegi nii üleni uskuma. Midagi nii kirglikult võtma.
-> Näiteks ajab harja pähe ja püsti ja kannab ainult ja ainult katkiseid teksaseid ja joob ainult ja ainult odavat alkoholi ja keeldub austamast vanemaid inimesi.
-> Näiteks paneb eriti karmid saapad jalga, võõpab silmad-huuled mustaks rohkelt aksessuaare juurde, keeldub päikest saamast ja lahket nägu tegemast ja ... um... ok ma sellest teemast ei tea midagi.
Noh. Tead küll. On mingi ealine iseärasus. Kuulumisvajadus või identiteedi otsimine või midagi. Aga ta kasvab sellest välja. Ta leiab ennast. Õpib end kuuluvana tundma teistel alustel, õpib ise olema. Adapteerub. Näeb, et kostüüm ei taga alati kuulumistunnet. Saab aru, et sildid ei too selgust iseendasse.
Saab suureks. Ei paista igapäevaselt kilomeetri kaugusele, nagu ta oleks arust ära. Ei sure üleni maha, kui mingil puhul tuleb ülikonda/kleiti/valget kanda.
Samal ajal sellest välja kasvanuna peaks ju olema võimalik kindlaks jääda mingitele oma põhimõtetele. Ma ei ütle, et pärast teismeiga tuleb lambaks ära minna ja kõigega nõustuda ja maja äärelinnas. Ikka usud asjadesse ja ikka võitled oma põhimõtete eest. Aga kuidagi mingil teisel levelil. Ilma oma kostüümi klammerdumata.
Või siis see on minu meetod kõigi suhtes üleolevana end tunda. Võib vabalt olla. Sellega saab vähemalt pooled asjad ära seletada.
-> Näiteks see kindlasti hingelt väga tore kiilakas turske kutt tulemas punkkontserdil mu külje alla 'õu, sa oled antifa vä?'
Brr...


Eeldamisest, et täiskasvanud inimesed suudavad ennast ise kaitsta.
Okei, mitte südame murdmise ja manipuleerimise ja ärakasutamise eest. Nii 'naiivsed' me enam ei ole, onju. Oma maailmavaateid ikka võiks osata kaitsta. Eriti, kui on teada, et tegemist on mitte otseselt meinstriimiva ideega. Kui sa ikka üldiselt tead, et inimesed kalduvad mitte mõistma ja/või valesti mõistma, siis sa oled valmistunud. Tuled torkijatega toime. Päris kohe ei jookse nutta röökides ja uksi paugutades, et mitte keegi sind ei mõista.
Selle pärast meeldivad mulle näiteks need haritud (?) kristlased. Et kui neid torkima minna, on neil argumente. Vastuküsimusi. Seisukohti. Nad teavad juba ette, millest ma kinni üritan haarata. Jäävad rahulikuks, kuulavad ära.
Aga võibolla on see mu universaalne eelistus. Pooldada inimesi, kes enda eest seisavad niimoodi küpsel kombel.

Murca says: sa tahad siis öelda, et ma pole endasugust värdjat veel kohanud?

Tegelikult oli mul üks kurgupool juba enne linnaminekut valus. Nüüd on natuke rohkem. Ma arvan, et ei ole otseselt hädavajalik laskuda arutellu, kui hea mõte oli koduveini ja paljaste õlgadega kleidi kombo.

He says: ma lootsin et oled teistsugune


Mulle ei meeldi, kui inimesed on nõmedad. (issver kui originaalne) Eriti häirib mind, kui inimesed on nõmedad minu suunas. Veel rohkem häirib mind see siis, kui nad on seda mingis mittenõmedas kohas. Näiteks varahommikul Z ees. Aga nõme olemine ise käib väga lihtsalt. Tuleb olla midagi mulle arusaamatut ja seda pealetükkival kombel. Siis kohe ongi nõme. Näiteks sellised täiesti normaalsena tunduvad kutid hakkavad täiesti meeldiva seltskondliku olemise keskel nõudma, et neile öeldaks oma 'päris' nimi. Ma ei saa aru. Sest näiteks mina suhtlen tihti inimestega ilma üldse mingitki nime teadmata. Muret ei ole. Ja mõnikord aastaid, teades ainult seda hüüdnime, millega neid mulle tutvustati. Seega mai saa aru. Seega ma võtan endale õiguse öelda, et üleni nõme.


I like my women like I like my math. Easy and at a highschool level.

Tahaks otsast juba koolijuttu hakata ajama.

Kui fb-s kõik spämmijad ja mängud ära blokkida, siis ei toimugi midagi.

Mul on readeris 30 subscriberit.


Ma vahel ikka mõtlen oma ööpäevarütmi või öiste tegevuste peale ja selle peale, kas mu naabrid täiega vihkavad mind. Kuigi mai tahaks uskuda, et nad kõik on nii hirmus vaiksed, et mina neid kunagi ei kuule. (mul on siin tegelt mõnikord vaikne ka) Äkki on see ikka nii, et ei kostagi läbi. Välja arvatud selle ühe kõrvalkorteriga, kust kardinate tõmbamise hääl kostab nii kõvasti, et ma peaaegu iga kord ehmun. Nüüd on neil tita ka ja selle õlul kostavad olevat kõik maailmas olemasolevad titade mured. Eriti just öösiti.

Mulle natuke meeldib, et animes on ilusad head poisid kujutatud hästi naiselikuna. Mul on hästi palju peaaegu kõik olemasolev nunnu anime vaadat nüüd.

http://www.myspace.com/howelljenkins
"
I give up. I see not point in living if I can't be beautiful."


See suvi on kestnud terved igavikud. Ma mõtlesin hommikul öökülma peale. Mäletad? Kunagi olid sellised asjad. Et öö jooksul võis õues iseenesest nii nii külmaks minna. Nii külmaks, et vesi jäätus ära. Kunagi olid sellised ööd ka. Täiesti uskumatu.
Ma ei teagi, mitmendat aastat ma endale luban, et kui õues miinused on, kasutan ma võimalust, et külmkappi sulatada. Kuigi mul tegelikult ei ole seal asju, mida uuesti ei tohiks külmutada. See lissalt tundub nii suur töö, et parem on seda siduda kuidagi aastarütmiga.

If only we were amongst friends or sane persons.

Alguses on see, et mingi teine inimene ei mõista poole lause pealt ja ei suuda mõttekäiku jälgida märksõnade järgi ja *niuts*. Aga sellest saab üle. Jõuab kohale, et see on normaalne. Aga pärast on nii, et see inimene ei mõista ka parima tahtmise juures ja ei jälgi mõttekäiku ka siis, kui selle esitamisse on neetult palju tööd ja vaeva ja taustsüsteemi pandud.

She says: Järjest ilusamad poisid tulevad arvutitehnikuteks:D



Mai saa öelda, et ma last üksi kasvatan. Ma pole üldse üksi. Sest mul on lasteaiakoht. Sest mul on sõpru, kellel on umbes samaealisi lapsi. Mul on tegelikult väga korralik toetusvõrgustik. Ja ma olen suurest perest, kus ma pole ainus lapsega pif. Ja mu suurel perel on maja tunniajase bussisõidu kaugusel.
See ei ole niisugune üledramatiseeritud pisaraidkiskuv vaatepilt haprast noorest naisest, titt rinnale surutud. Tuulte ja tormide käes niimoodi vapralt. Tühjal väljal. Seelik lehvimas. Igatsev pilk kauguses. See on hoopis poole kergem.
Oot, kas ma pean eraldi ära mainima, et toetusvõrgustiku mõte pole ainult selles, et last kellegi poole hüljata ja siis suvaliste jorssidega parklas üleni viina juua? Kuigi seda ka. Hmm... polegi ammu... Ok, see on kõrvaline. Põhivärk on igapäevane köögidiivanil kükitamine ja lobisemine ja kohvitamine. Riiete ja tarvikute taaskasutusringlus. Ühised mänguväljakutripid, väljasõidud, kinos- ja teatriskäigud. Värkide üle arutlemine ja nõuanded ja nipid ja siuke üldine kooskasvamine. Leiutajateküla Lotte tsitaatid vestluses. Kogu see värk.
Aga vahel ma ikka kasutan sõna 'üksikema' ja sis vaatan, kuidas inimestele kasvab selline üüratu hoolimine ja kaastunne (kurvad kulmud) koos väikse imetlusvarjundiga külge ja nad tahaksid mind üleni ära kallistada ja issver kui vapper ma ikka oled. Ja se on veits nunnu.


Võiks olla selline maailm, kus inimesed ei pane igale poole kõigile nähtavale rippuma oma ülevälgutatud punaste silmadega pilte. Ega pilte oma pudruste riietega lastest. Sinna duckface'ide teemasse praegu üldse ei lähe.
Aga punased silmad kamm oon. Selle vastu on ju vahendeid, jumal hoidku. Mis te kolmeaastased olete või?


I can't tell you what it really is
I can only tell you what it feels like



Ja psühhopatoloogia pole minu õppeastmel lubatud. Aga ma tahaks.

Õues on pime. Vihma sajab. Ma lähen lapsega mänguväljakule. Sest ta tahab.


odavat huumorit kah


Popmussi ka

Mulle natuke otsapidi meeldib.

2 comments:

  1. "üleni viina juua" on küll õige tore väljend... ehk veidi tiinekalik, aga ikkagi tore.

    ReplyDelete
  2. Mulle ka meeldib see lugu. Ühel päeval lugesin päriselt sõnu ka - need olid üsna nõmedad - aga ikkagi meeldib. Pealkiri meeldib ka.

    ReplyDelete

There was an error in this gadget