vihma loits

Sõbra tänava seeneke

Mingi äärmuste teema jälle ju.
Üks. 'Mina pole milleski süüdi.' See oli kõik nemad. Mina lissalt ajan oma rida ja siis asjad juhtuvad minuga. Mul on halb õnn. Ma ei tea, kuidas ma alati sellisesse kollektiivi satun. Ma ei kujuta ette, miks ma alati niisuguseid troppe ligi tõmban. Ainult jumal teab, miks mulle sellised lapsed on antud. Maailm on lissalt hukas ja täis reetureid ja kurjust. Just. Selle pärast asjad minuga juhtuvad. Selle pärast ma sellistesse olukordadesse satun. Mul pole ju valikut, mul polnud ju teist võimalust. Minul ei ole sellega midagi pistmist. Ja ma ei saa selle suhtes midagi teha ka. Võinoh, äärmisel juhul teinekord vinguda. Aga see on ka kõik. Sest kogu minuga juhtuv on minu võimusest väljas. Minul pole selles rolli. Need olid kõik need teised, kes asja eest teist taga hakkavad käituma ja ütlema. Mina ei teinud midagi. Ma olen süütu ohver. See on kõik nende teiste süü.
Kaks. 'Mina olengi maailma naba.' Kõik lihtsalt keerlebki ümber minu. Ma mõjutan kõige toimuma hakkamist ja toimumist ja kui miski lõppeb, siis ka loomulikult selle lõppemist. Kõik, kes on iial minu peale vihastanud, ma olen neid ise provotseerinud. Armumisega sama lugu. Sest ma olen nii eriline, inimesed lissalt ei tule toime sellega. Sest kõik need asjad, mida ma ütlen ja teen ja kannan ja olen, avaldavad ümbrusele nii palju mõju. Iga seltskond, kuhu ma tulen, muutub minu tõttu. Kõik abikaasad tunnevad oma positsiooni ohustatuna, kui mina ilmun. Sellel kõigel on midagi minuga pistmist. Sest lissalt vaata mind – keegi ei saaks ju ükskõikseks jääda kellegi NIISUGUSE suhtes. Ja nagu sellest vähe oleks, kui ma ära lähen, on sellel samuti mõju. Sest mina hoian kõike koos, panen kõik toimima ja annan kõigele näo. Ilma minuta poleks need mittemiskid. Sest minaminamina.

Noh ja siis on ju muidugi see kuldne reegel. Kui midagi sinuga üks kord või jube harva juhtub, siis see tuleneb tõenäoliselt situatsioonist või keskkonnast. Kui midagi sinuga kogu aeg iga neetud kord juhtub, siis on sellel tõenäoliselt midagi sinuga pistmist.

Võidu sild ja ühed linnukesed

Maitea, mingi nunnude pildiallkirjade hommik vist.

Ma peaksin kokkulepete põhjal tegema seda tööd 4 tundi päevas. Eile võtit tagastades nägin, et neljast oli sujuvalt saanud kümme. Ja see pole haruldane, mul lissalt läheb seal nii kaua. Nii palju on lissalt teha.
Vahepeal, kui keegi tuleb veits kasvõi natunatukese rahulolematuse varjuga minu tegemiste suhtes, tahaks teda lüüa. Sest misMõttes sa tuled mulle ütlema, kas sa üldse tead, kui palju ma endast siia sisse panen. Üleni väljaflippinult, eksole.
Aga siis tuleb mõistus tagasi. Esiteks ma ei pea nii palju sinna sisse panema. Ma tahan. Teiseks ei ole kulunud aeg mingi efektiivsuse või tubliduse mõõt. See võib samahästi olla kehva ajahalduse või sisseelamisraskuste oma. Kolmandaks, muidugi ma näen tööasju unes ka ja vastan kirjadele pärast südaööd ka, see on suur elumuutus ja need alati mõjutavad ka väljaspoole oma otsest toimimist.
Pealegi ma üleni jälestan inimesi, kes (negatiivset) tagasisidet pole võimelised töötlema.
Seega.


Kuna see on viimasel ajal pigem haruldane, sis ma üleni pean kõigiga jagama, mis söögi ma eile leiutasin. Kuigi tegelt mitte leiutasin-leiutasin. Pigem ehitasin mingi idee peale üles.
Põmst pesin koorisin tükeldasin kartulid suurteks veeranditeks, sibula tillukeseks sodiks, porgandid ja pool kollast paprikat peenikesteks pulkadeks, küüslauguküüne puruks, singi ja paar tomatit kuubikuteks. Kartulid podisesid suht vähese veega poti põhjas, panni peal küpsetasin alguses porgandi koos sibulaga. Pipart, soola, sojakastet, võid ja siis ilusate särisevatena kartulitele seltsiks. Kaas peale, tuli väiksemaks. Teise pannitäie peal küüslauk singiga ja pärast suurde potti teiste hulka. Siis tundus ikka veits vähe ja läksid tomatid ja paprika panni peale. Tomat läheb üleni lödiks kohe ju. Sidrunipipar, suhkur, tsilk mingit tšillikastet, veits mingit pestot... see tulemus ka potti ja las ta podiseb. Siis veitsa aja pärast, kui kartulid kohe kindlasti täiesti pehmed, võib sööma hakata. Hapukoort uhad peale. Piima kõrvale. Oleks võinud vürtsikam ka olla, aga ma kogu aeg unustan ennast piripiridega varustada.
Lisapunktid kui:

• tomatid said vanama käest
• valmis sügavkülmutatud aedvilju ei kasutanud
• porgandid olid mahepõllumajandusele omaselt pealt natu ussitanud ja kõverad
• singi järel käisid turul või taluniku juures, mitte kohalikus Maximas (neid punkte mai saa)
• ... jne samas stiilis

Nohjah mis seal ikka. Kohv sai ka otsa ja.

Aga vaaaata seda videot ja laulu ja suht äge, mulle meeldib.