Kõik nii või naa üks kord on muld

see on üks isevärki võõras kass, kes väga armulikult lubas end pildistada JA silitada

Ma mõtlesin rivist välja käimisest. Sellest, kuidas vahepeal tuleb ette, et peab natukeseks ajaks rivist välja minema. Astuma. Eks inimesed ikka vahel teevad taolisi asju. Kaovad mõneks ajaks silmapiirilt. Lähevad kusagile mujale kellekski teiseks ära. Sest nad ei jõua enam. Sest kaua sa kannatad. Mitu võib? Ei peagi midagi suurt otseselt juhtuma. Võib lihtsalt, et kaob mõte ära või läheb ühendus lahti või siht käest või misiganes sõna selle kohta käib. Ja tuleb korraks maandada midagi või kuhugi. Aeg maha võtta. End ajast välja võtta.

Ma mõtlesin, et mina ei käi rivist välja. Isegi, kui ma olen omaarust rivist väljas, kui ma olen ka kõge rohkem omadega puntras või eksinud, ma käin edasi. Tikk takk. Ikka ärkan üles ja kantseldan last niipalju, kui jõuan. Teen tööd niipalju, kui peab. Isegi naeratus ja tublidus ja võibolla seltskondki. Sest need on mu ülesanne. Mu elu. Ma ei pääse neist. Mul pole valida, kas. Ma saan äärmisel juhul valida, kui palju. 

Siis ma mõtlesin, et huvitav, kas see teeb mind hiigla tubliks või üleni liiga mõtlematult kohusetundlikuks konformistiks (mõttetu) või lihtsalt vaimselt väga tasakaalukaks. Et võib-olla ma ei flipigi kunagi sel tasemel ära, nagu need inimesed, kes ennast päevadeks voodisse (või oma südame pimedusse) paigutuvad, kui enam ei jõua või ei saa. Kui rivi enam ei vea. Või vedru. Või mis iganes.

Mitte et ma tahaksin mingeid täiesti mulle arusaamatuid üle pea käivad arutelusid igasuguste juba ära vaieldud probleemide üle uuesti tagasi tuua. Aga. Lihtsalt see üks asi. Ma üks päev mõtlesin pikalt sellele, et kuidas öelda eesti keeles boring as shit. Et kas "as shit" on tõlkes "sitaks"? Kas see on siis sitaks igav? Et ongi niimoodi lõplikult vastuvaidlemist mittevõimaldavalt konstanteerivalt ära öeldud. Või meil on parem sõna või väljend selleks? Kas see boring as shit on teiste inimeste sõnaraamatus ka lõplik vastuvaidlemist mittevõimaldav konstanteerimine? Ja nõnda edasi.

Ja üldse. Kas inimesed veel ütlevad, et miski on sitaks midagi. On see veel enam moes? Et miski sitaks hea. Sitaks kole. 

Üks poiss kunagi ütles oma rumalat noorepõlve meenutades, et ta on sitaks muutunud. 

see on üks võõras koer, kes oli hästi suur ja karvane, et ma alguses ehmusin, kui ta joostes tuli
aga ta oli hoopis ilge semu ja kukkus kohe sabaliputuste saatel kõigile oma nina pihku suruma ja musisid norima

Mu viimase aja väikelapsepedagoogika nõuandla on lihtsalt paras mölakas olemine. 

Et mismõttes laps ei taha su ostetud riideid kanda? Käigu siis ise poodides või saagu üle. Mismõttes laps ei läinud magama. Tuli kustu ja mitte ühtegi piiksu teiste inimeste une- või tööajal. Mis tähendab, ei saanud arvutiga töötada, sest laps tahtis multikaid? Lapse töö on mäng, ta ei peagi kogu aeg multikaid saama ja pealegi, igavlemine on kujutlusvõimele ainult hea. Ja nõnda edasi.

See on nagu kaks ühes mölakas olemine. Või nagu mölakas mölakas. Sest esiteks on see otseselt laste vastu mölakuse julgustamine. Teiseks ma ise, sest mul on endal suur leplik mõistlik laps, kes magab palju ja mängib juba sünnist saati enamuse ajast üksinda, niiet mina tegelt ei tea noist lapstest ja nendega toime tulemisest umbes mitte kui midagi. Täiesti kasutu olevus põmst.

Kuula seda klassikaraadio saadet, kus tuleb ilusat koorimuusikat ja üleni hoopis teine ilm ja olemine. Kui sul tervet 45 minutit ei ole (mul näiteks pole olnud, ma sattusin selle lõpule aint peale), siis alusta 39. minutil ja üleni ni hea.

Lisaks, et ka popmuusika suunas üks vise saaks teht, siin on üks laul, mis mul viimasel ajal kummitama kipub. Tema üleni kohatu randme asend mind häirib küll nii, et mul hakkavad seda vaadates endal näpud valutama, aga siis ma lihtsalt ei vaata. Ja hääl on tal ometigi hea.