Wednesday, June 03, 2015

toonekurgisalat

Pealkirjamine on keeruline. Ära küsi.

Kõik muudkui saavad omale magistrikraade igal pool ja mina lihtsalt istun siin ja mõtlen, et kus siis minu saavutused on. Ahjaa. Õige küll. Mul juba on magistrikraad(id). Tehniliselt ideeliselt teoreetiliselt võibolla oleks võinud mul praegu doktorikraad olla selleks kevadeks. Kui ma oleksin seda sorti loomake. Selline loomake, kes kohe doktorisse ronib ja kohe tegema hakkab ja nelja aastaga teebki valmis ära. Peaaegu tahtsin öelda, et ma ei tunne ühtegi nelja aastaga doktorit saanud inimest, aga tegelt tunnen küll. Niiet oota ee kuhu ma jõuda tahtsingi?
Ma ei suuda praegu üldse meenutada, kas ma teen traditsioonilisi uussemestrilubadusi semestri lõpus või vahetult enne algust. Sest ei taha ühtegi tulla täna ja ma ei tea, millal nad tulema peavad.

P5280016
tõmba mulle traati

Miks ma mõtlesin, et peaks minema noid samuseid blogiauhindu siis kaema:
  • Ma arvan, et blogimine ja blogilugemine on maailma kõige toredam hobi. Sest see on sõnad ja inimesed ja jooksev argipäev olemas tõeline. Ja blogidega on saavutatav niisugune uskumatu virtuaalne peaaegu päris tunduv lähedus ja see ongi See, Milleks Internet Mõeldud Peaks Olema. Niiet ma olen sellest teemast hüpervaimustuses.
  • Ma olen nomineeritud. Mitte et ma oleks auhinda saamas, sest kindlasti on olemas miljon paremat elustiiliblogi. Aga nomineeritus kuidagi justkui natuke jätab mulje, et puutun otsapidi asjasse.
  • Mulle meeldivad peod ja alks ja inimesed ilusti riides ja siuke värk.
  • Võimalik, et seal kohtab mõnda inimest, kes on tore ja siis ta mulle meeldib ja siis on meil tore.
  • Võimalik, et seal on hästi palju naljakaid imelikke rumalaid inimesi ja kui ma võtan kaasa hea kaaslase, siis me saame terve õhtu teha loodusvaatlust ja väkeseid kohatuid nalju ja olla sellest igati meelelahutet. Ma pidudel teen mõnikord nii ja see on ka üleni tore.
Miks ma mõtlesin, et ma ei lähe noid samuseid blogiauhindu kaema, on mu üldine segadus hämming ja eksinudolek kogu selles teemas ja algatuses ja üldsegi:
  • See on Tallinnas. Tallinn on kaugel ja ta mulle just iseäranis ei meeldi. Ainult harvadel kordadel natuke meeldib. Ja mul on vaja samal ja järgmisel hommikul tööd ka veel teha, üldsegi mitte Tallinnas. Ja siis on muudkui sõida ja otsi öömaja ja kuluta aega ja raha ja oeh.
  • Ma saan jumala rahulikult igasuguseid veidraid paljuloetud tite või ilu blogisid aeg-ajalt oma silmaringi avardamise mõttes korraks sirvida, aga mõte mõnede nende autoritega ühes ruumis olemisest tekitab minus õudu. Või ebamugavust. Nad oleksid nagu teiselt planeedilt. Aga samas ma olen ka natuke mõnes mõttes blogija, niiet võibolla ma olen ikkagi nende planeedilt, lihtsalt sügavas eituses.
  • Mulle on kusagilt jäänud hägune mulje, et mingid blogijad on ühe spetsiifilise suhtlusstiiliga olevused ja seal on seda vastavat keerulist naistevaheliste suhete kahepalgelisust ja sabotaaži ja õelutsemist ja mul on tegelt juba põhikool läbi tehtud, niiet ma hea meelega ei satuks uuesti neisse seltskondadesse. 
  • Mulle tundub, et kogu üritus on natuke kallutatud tite ja ilu blogide poole ja see pole otseselt mu lemmik žanr. Ma läheks üleni sajaga kohale konverentsile või seminarile, kus räägitakse blogimise sotsiaalsest psühholoogiast või virtuaalsetest kujuteldavatest sõpradest või eneseteraapiast. Või blogimisest hariduses ja koolituses ja nõustamises ja turunduses ja kusiganes veel. Aga millest sellel üritusel räägitakse? Emmeljunga(?) kärudest ja trendikatest tuunikatest? Ja siis ma oleksin ju täiesti eksinud. Kas tuunikad üldse veel on trendikad. Kas keegi enam ütleb trendikas. 
  • Mis asi on elustiiliblogi?
  • Keskurat on Ženja Fakin? Fookin? Fawkin? (guugeldab) Fokin? Ja kas ma tahan teada.
  • Äkki ma lähen sinna ja ma kellelegi ei meeldi ja ma kedagi ei kohta ja siis on lihtsalt sõit ja raha ja vaev maha visat. Oleks võinud kodus 9gagi raamatut lugeda.
  • Äkki ma lähen sinna, aga ei saa endale kaaslast kaasa ja pean seal üksi olema ja koha peal lihtsalt ebamugavusest ära surema.
  • Ja pealegi blogimise ja foorumite ja igasuguste muude virtuaalsete suhtlusviiside mõte ongi, et ei pea pükse jalga panema või kuhugi minema või normaalsel ajal ärkvel olema, et inimestega tähendusrikast kontakti saavutada. Ja sellised üritused kokkutulekud värgid on otse vastupidine sellele, mis internetisuhtluse heaks teeb. Ja see vastuolu tekitab minus alati mingit seletamatut ängi.

P5210031
piilupardid!


Ma mõtsin täna, et eks see vist natuke on loogiline küll, et kõik feministid võiksid võõrastele paista nagu karvased lesbid. Sest esiteks raseerimine ongi tülikas ja kui sa õpid vähegi ignoma kultuuri poolt ette kirjutatud ootusi naise ilule, on tülikate asjade päevakavast väljalülitamine lihtne tulema. Ja teiseks kui sa oled veendunud, et inimesed on eelkõige inimesed, mitte soorollitäitjad ja sugu on spekter ja sotsiaalne konstrukt ja üldsegi paindlik muutuv teisenev idee. Ja kui natuke mõtiskleda selle üle, kuidas inimesed on erinevad, nii kohutavalt erinevad. Ja et inimestevahelised erinevused on suuremad kui sugudevahelised erinevused. Siis kas ei tunduks imelik selle juures püsida rangelt hetero. Kasvõi teoreetiliselt.


Kui me selle maja ostsime, siis see tädi rääkis, et ta ei jaksa. Et ta on juba liiga vana ja ei saa hakkama selle maja ja aiaga. Mõtsin, et maru imelik, nii kõbus tädi ju, mis tal siis häda. Nüüd, kui ma olen sel suvel vist juba kolm muru niitnud, hakkab vaikselt paistma, et võib-olla mina ei ole piisavalt kõbus. Seda muru on niiiiii palju. Igatahes masterplaan on aja jooksul kõik kohad puid ja teeradu ja põõsaid ja peernaid ja asju ja kohti täis panna, et niisama murutamist vähem oleks. Alternatiivne plaan on kits rentida. Mu ema üks aasta võttis kitse. See oli täiega äge kits, armastas pojenge süüa ja püüdis elupuu otsa ronida ja puskis koera sarvedega ja karjus ilmselgelt räigeid kitseroppusi möödakäijate peale. Aga sõi isukalt muru ja teisendas selle kompaktseteks pabulateks.

P5170165
selle taime ühe lehe peal oli tigu umbes sellise näoga, nagu ta oleks just kahtlema hakanud oma elu valikutes

Mul on plaan, et kui mul puhkus algab, siis ma ei tee mitu mitu mitu päeva mitte midagi. Ainult magan. Magan sisse ja magan välja ja magan üle. Magan hommikul kaua ja lähen pärastlõunal magama ja õhtul varem voodisse. Ärkan korraks üles ja 'eip' ja siis magan veel natuke. Teen pärast hommikusööki väikese leiva luusse laskmise uinaku ja jään õunapuu all raamatut lugedes magama ja magan lihtsalt valimatult ja sorteerimatult ja igasuguse kriitikameeleta niiet on kohe magat. Arvatavasti saab selle ühildada raamatute lugemisega, sest raamatud ajavad mulle hästi une peale. Mitte et nad igavad või väsitavad oleksid. Mul saab lihtsalt lugemisest keha nii lõdvaks ja rahulikuks ja heaks, et sellest seisundist on just hea magama ka juba ühtlasi jääda. Ja siis ma loen igasuguseid asju. Ma ei loe arvatavasti ühtegi ära, sest ma hangin lugemisel olevaid või lugemisele minevaid raamatuid umbes kümme korda suuremal kiirusel, kui ma raamatuid lõpuni ära loen. Mul ei ole mingit enesekontrolli selles osas.

Koolilaste aasta sai ka läbi ja ma saan ametlikult alates homsest enam mitte ärgata iga tööpäeva hommik kell kuus. Kas sa tead, milline luksus see on? Igasugune. See on igasugune luksus. Üleni.

3 comments:

  1. no tegelt ma mõtlen selle blogipeo kohta umbes-täpselt sarnaselt (aga fonkinit ma tean). õnneks ma elan tallinnas ja ma olen väga julge. kuid su postitus tekitas surmkindla mõtte, et kellegi peab ikka kindlalt ise ka kaasa võtma, et äkki ikka on hirmus. mulle emmaljunga-jutud üldse ei meeldi ja ilublogijatega h-st ja m-st ju ka rääkida ei viitsi.

    ReplyDelete
  2. Paula10:47

    Kui sa ei tea, kes Fokin on siis usu, sa ei taha teada.

    ReplyDelete
  3. Isver, kuidas mulle su postitused meeldivad, sa oled jälle hakkama saanud! Ja ma tulin just Rentsi blogist ja olen üleni kurssi viidud selle sugudevahelise ja inimestevahelise erinevusega. Ja puhkuse mõtted on minul täna täpselt samad. Mingi pöörfekt mätch, maivõilihtsalt.

    ReplyDelete

There was an error in this gadget