Sunday, May 29, 2016

mu hinges ilmad

Hakkasin otsast juba uue postituse tegemist mõttes vägisi edasi lükkama, et näha, kui kaua ma peaksin vaikima, et keegi ise küsima tuleks, mis viga. Miks sa nii tasa oled. Kas midagi juhtus. On sinuga kõik korras. Me enne edasi ei lähe, ootame ikka sind ka järele. Ilma sinuta me sugugi ei taha. Siis vaatasin, missugune lapsik mõte ja tuletasin omale meelde, et kinnituste ja paide väljapressimine ei ole ilus.
Kuigi kuidas need kinnitused siis üldsegi peaksid käima, kui neid väljapressida kah ei tohi? Otse küsin vä? Kas see vähe imelik ei ole?

Mõni päev olen ma nii painäljas, et tahaks terve põhjalikult lavastatud hästi väljakantud etteskriptitud monoloogidega tähelepanuahne stseeni(!) korraldada.


P5260215
põõsas paistab natuke nagu tähine ilmaruum



Mõni kord kodust välja minekuks end riidesse pannes kujutan ma ette selle kadunud inimeste kuulutust, millega mind otsima hakataks, kui ma ära kaoksin. Viimati nähtud kandmas valget seelikut, valgeid tenniseid, valget särki ja punast mustade narmastega velvetjakki. Väljus kodust neljapäeva õhtul, seljas hallikirjud laiad lühikesed püksid ja punase-lilla ruuduline pikk kampsun.

Mõni kord, kui ma lasen mõttel suvalt rännata, hakkan ma hindama umbkaudselt aega, kui kaua läheks minu leidmiseni, kui ma selles kohas ära sureksin. Niimoodi üksikasjaliku detailsusega. Et kes mu tõenäoliselt leiaks ja siis kuhu ta läheks ja kellele helistaks ja. Või et kui palju detektiivitöö suutlikkust on mu inimestel, kellele ma olen oma käike ja radu ainult häguselt muuseas mokaotsast maininud ja kui ma nendel käikudel või radadel korraks üksi olles hätta jään, kas nad mõtlevad välja, kuhu ma sain.
Vahel ma avastan oma tutvusvõgustikus lünki ja katkeid. Et kui ma olen koos selle sõbraga, siis keegi mu teistest sõpradest ei tea ju tema numbrit. Vahel ma analüüsin oma tutvusi selle põhjal, et kes kellega on juba enamvähem tuttavaks tehtud ja kellel on kelle number või fb kontakt või midagi. Või et kui ma olen läinud täpsustamata kohta nagu 'maale' või 'mere ääde' või 'metsa', kuidas mind oskaksid leida avastada otsida päästa politseile tunnistust anda need, kes noid paiku ei teagi.


P5230210
julge ilus pääsuke



Ma olen psühhosomaatilisuse meisterprintsessgeenius. Ükspäev päriselt arvasin, et mul on kõhugripp või toidumürgitus. Kui enesetunde sümptomid jätkasid veel mitmel teisel päevalgi kordumist, aga kõhust peale enesehaletsuse ja surmamõtete midagi ei väljunud, otsustasin end oma keeruka hingeelu eest tupsutama ja kiitma hakata. Tähendab. Kui mul peas keerleb ja keerleb ja ma enam ei taha ei taha ei taha, et mul peas keerleks, sest see on nii tüütu ja väsitav ja ausaltöeldes lõputult üksluine, siis ma surun selle 'alla' ja viola! kõhus hakkab keerama. Geniaalne. Fantastiliselt leidlik.


Viimase aja toreduste (ja ma mõtlen siis päris toreduste, mitte nende sarkastiliste) hulka kuulub keetmata kaerahelbepuder. Ma üldiselt olen hommikuti kehv sööja olnud alati. Nälg ärkab alles paar tundi pärast mind. Selle pärast on mõte mingist kleepuvast venivast leigest plödist ollusest hetkel, kui ma päriselt ei ole veel siin ilmaski, üsna brr ja hommikuks endale putru keeta pole ma juba aastaid isegi üritanud. Kuigi ma saan aru, et see on mingi enamvähem kõige tublidusem asi terves ilmas. Hommikul endale putru keeta. Uh. Kui sa keetsid endale hommikul putru, siis sa oled igatahes absoluutselt minust tublim ja juba tuhat korda võitnud tänase tublidusvõiduajamise. Palju õnne, medal ja lilled. Mina ei ole nii tubli. Ja seda raskem on mul nii tubli olla, kui mulle puder ei maitse. Aga. 
Aga. Ma proovisin ükspäev ja nüüd teen mitu korda nädalas sellist teistsugust putru. See tuleb õhtul valmis teha. Mingi paksema piimatoote (jogurt või hapupiim) sisse segad kaerahelbed, maitsestad kuidagi natuke magusamaks ja paned külmkappi. Hommikuks on kaerahelbed seisundit vahendanud ja segatud asjadest on kokku söök tekkinud. Ja see on täiesti igasugune üllatuskingitus mulle, et niisugune puder on hoopis hea. Toored keetmata kaerahelbed on pärast seesugust ööd niisuguse veidi pähklise maitsega, asi ei maitse üldse nagu kaerahelbepuder ja selline hommikusöök ei kleepu ega veni niimoodi nilbelt. Lisaks saan ma kõik enesedistsipliini ja tervislikkuse punktid ja medalid ja lille (aitäh) selle eest, et ma ei pane selle pudru sisse suhkrut. Magustan mingi teise trikiga. Näiteks peotäis rosinaid või üks natuke tähniline banaan ajavad suurepäraselt asja ära.

P5230186
tühjale rannale olid mingid varemolnud teised jätnud installatsiooni. mulle meeldib


Teine toredus on see, et ma vist peaaegu sain end ära veenda, et see ongi mu suvi. Vaatasin õhkavalt kalendrit ja vaatasin, millal puhkus peale hakkab ja siis et mitu nädalavahetust on juba ette ära kinni planeeritud ja kui palju sündmusi on juba paigas ja kui vähe mul on seda täitmata seletamata aega, kus ma vaevu tean, mis kuu on, rääkimata kellaaegadest. Tahtis hakata tulema selline meeleheide ja abituse tunne, et ma ei saa-gii kuna-gii puhata ja ma olen alati rakkes ja pidevalt kohustatud.
Aga siis ma saatsin selle tunde ära.
Suve ei tule ja ei oota. Suvi on. See ongi mu suvi. Ma sel suvel teengi neid asju. Nii ma oma suve kasutangi. Sellest pole midagi, et hommikupoole ropu palavaga toas istuda ja veits mõne toreda lootustandva noore inimese kõrgharidusteel paar hella liigutust kaasa aidata. Ja et tegelikult ju sirelid lõhnavad ja öörohu sees mutukad karjuvad ja sosistavad ka siis, kui ma nende vahelt oma järjekordsele askelusele torman. Sest kõik kõik need asjad ja kohustused ongi ju suvel teist moodi kui muul ajal. Ja mitte selle pärast, et mingi supposed-to-be vasardab kuklas, et pead ju lõõõõõõgastuma ja pead ju puuuuuhkama. Vaid selle pärast, et on soe ja on valge ja see kõik on ilus. 

Kasvõi juba päeval magamine ja ööd üleval olemine on suvel teine lugu kõige selle valguse pärast. Nagu näiteks tänagi. Kui ma nüüd saaks otsustet, kas koristada tuba ja pesta pesu või vaadata GoTi, oleks veel hullult tore.

P5200135
miljööväärtuslik Elva linn
(filter lihtsalt peab selline olema praegu)

3 comments:

  1. Me armastame sind kaugelt,
    Aga siiski.
    (Otse küsimine ei pruugi aidata ka mitte.)

    ReplyDelete
  2. Ära ole nüüd tobe, ma muud ei ootagi, kui uusi postitusi. Koguaeg kirjutad nii häbematult vähe ju.

    ReplyDelete
  3. Ma ka ootan kogu aeg.

    ReplyDelete

There was an error in this gadget