Wednesday, October 19, 2016

kumavad nii, et ma tunnen, nagu poleks mul

PA100161
pealetükkivalt suhkrune õhtuvalguse kohalolu

Väga silmapaistvalt ägedate suurte kõrvaklappidega on ainult üks mure. Inimesed, kes näevad sind neid kandmas, ei saa aru, kas sa tahad nendega rääkida. Sest ühelt poolt on sul klapid peas ja on näha, et sa ei otsi silmsidet ega kontakti ja paistab, et sa ei kuule, sest sul on klapid peas ja sa kuulad parajasti midagi muud ja ilmselt oled sa otsustanud tol hetkel mitte tegeleda teiste inimestega või nende sõnadega, sest sa oled pannud need klapid oma kõrvade peale ja on näha, et need on su kõrvu katmas tõepoolest ja need on klapid. Samas jällegi - sul on klapid peas ja need on suured ja silmapaistvalt ägedad klapid. Peaks midagi ütlema. Peaks juttu tegema. Arvamust avaldama. Mõne nalja viskama. Et nagu. Ei saa lubada, et sa lähed silmapaistvalt ägedate klappidega mööda ja sulle midagi ei öeldudki. Võibolla üks originaalne kommentaarkomplimentmärkus on just see, mida sa otsisid ja ootasid endale klappe pähe pannes ja inimesi ignodes mööda ilma tuhisedes. Võib olla ju. Peaks ikka ütlema midagi.

Selle kiiresti mehele saamise suhtlusõpikuga on ainult üks mure. Alguses ma märkisin üles lõike, mis on tõeliselt arukad jagamisväärt lõigud, aga mida edasi ma loen, seda rohkem märgin ma üles lõike, mille puhul ma tahaks küsida: kuidas mitte sellise pullikaka peale kettasse minna? Kuidas? Niiet mu märkmed kipuvad pigem laialivalguvat laadi olevat ja on raske asjast terviklikku sotti saada.
Igastahes just. Et loen ja mõtlen sinu peale, mu truu lugeja. Raamatuarvustus üheskoos käsikäes lühikokkuvõtte ja väärt nopetega on teel.

PA080151
maa on mahlane

Kui sul on laps ja keegi võõras küsib, kas see on poiss või tüdruk ja sa tahaks talle öelda, et sa ei soovi võõra inimesega oma lapse suguelunditest hetkel vestelda. Aga samas tahaksid seda lausuda niimoodi viisakalt, eksole. Kära tõstmata, onju. Et kas sa siis vahetad teemat ja nagu muuseas küsid hoopis selle võõra enda genitaalide kuju kohta? Või on soliidsem juhtida arutelu ilmale ja poliitikale?

Pärast väikse sponsoreeringusüsti saamist on postitantsu tundidega ainult üks mure. Valutavad sellised lihased, mida iialgi muidu millegi tarvis vaja ei ole. Näiteks need kaenlaalused lihased, millega end posti mööda üles vedada ja ülemised pindmised kõhulihased. Arvatavasti fankick, aga minesatea. Kõhulihased võivad valutada ise enda üle naermisest ka. 


Käisin ükspäev korraks linnapeal ja jumalast leim oli. See oli muidugi ette juba aimatav, sest ma läksin üksinda, pärast kolmetunnist tantsutundi, liiga väheste soojade riietega liiga külma öhe ja pigem juba valmis tüdinud eelhoiakuga. Linnas ei olnud kedagi tuttavat peale baaris töötavate inimeste ja see juba ütleb midagi (minu kohta). Enamiku kohtade meeste suhtarv oli nii võimas, nagu oleks reede õhtul linnas joomine insenerieriala. Mitte et mul midagi otseselt meeste või nende külluse vastu oleks. Aga üldiselt harilikel kallutamata peavoolu mitte-gei-pidudel teeb selline ebatasakaal üldisele gruppide dünaamika veetlevusele ainult karuteene. 

PA080135
vaatasin neid lähestikku kasvavaid tammesid ja sain järsku aru: puud ei saa endale sõpru valida
(pilvelapsed ei saa ema kallistada)


Lähen iga kord oma kohalikust väikelinna toidupoest süüa ostes vähemal või rohkemal määral endast välja selle kaubavaliku piiratuse ja hindade lolluse pärast. Otsustasin suure linna suures poes ostelda ja seega raha (ja närve?) kokku hoida. Jumala hea otsus. Nii rõõm, hästi palju kaupa, palju valikuid, ilusad hinnad. Tavaline õhtusöök ja paar nipetnäpet: 17 eurot. Mitte seitse. Vaid seitsefakingteist. Ma ei tea, mida ma teen oma eluga.


Ei viitsind hommikul end liigutada ja haarasin päeva edasi lükkamise mõttes voodi kõrvalt raamatu, milleni käpp esimesena ulatus. Kogemata ups kohe ühe jutiga kolmanda peatükini enne, kui arugi sain. Paistab, et ma pean nüüd Sügisballi läbi lugema. Pole pääsu. 
Sellest, kuidas oma keeles kirjutatu oma keeles lugemisest oma keele sõnavara ja selle ürgne vaist naudinguüminate saatel kosub ja sirutub ja oma vägevaid juuri sügavale sisse surub, ma isegi ei hakka.

2 comments:

  1. oma keeles kirjutatu oma keeles lugemisest oma keele sõnavara ja selle ürgne vaist naudinguüminate saatel kosub ja sirutub ja oma vägevaid juuri sügavale sisse surub
    JAAAA.
    Eriti kui on selline paremat sorti kirjandus, mille kirjutajat on ikka huvitanud ka, kuidas ta kirjutab, (mitte ainult see, millest ta kirjutab).

    ReplyDelete
  2. Anonymous13:03

    "nagu oleks reede õhtul linnas joomine insenerieriala"

    :))

    ReplyDelete

There was an error in this gadget