indulge in violent delights


PC310125
üks kõik kui ilus


Sattusin kunagi mingi sellise tüdind skeptilise pöördumise peale, mis üleni sõimles maapõhja teooria hingesugulastest. Tead küll, see idee, kuidas oma terve elu kaaslase valimisel või äratundmisel saab lähtuda sellest, et igaühel on teine pool. Või et sul on mingi miskinegi pealmine vahutav tormlev kiht, aga siis seal all on su Hing suure hõhhiga ja sellel on omad sügavamad soovid. Põhiline, millega hingesugulase olemasolu, leidmise, otsimise, tahtmise teooria maha tehti, oli arutelu, et kohe, kui üks inimene ei ole oma hingesugulasega, on kogu ilma rehkendus ju tervenisti vussis. Sest siis on nende mõlema inimese hingesugulased omapead ja peavad seega ka olema mitte oma hingesugulasega ja nii edasi. Ja see oleks ühtlaselt loll süsteem ometigi. Pluss hingi peaks olema paarisarv ja kas need aastad, kui su hingesugulane veel pole sündinud, oledki sa tegelikult ajutiselt ilma või misasja? Muidugi arutelu oli inglisekeelne ja neil on see sõna soulmate. Mis tundub natke eksklusiivsem, eksole. Hingekaaslane. Paariline. Hinge-see-teine. Neid on üks iga hinge kohta. 
Eesti keeles me ütleme hinge-sugulane ja seega saab olla mõeldav ka sõna hingesuguvõsa. Terve oma elu kappad ringi ja tunned aeg-ajalt siin-seal muudkui ära oma hingesugulasi. Neid, kellega sa oled lõigatud samast puust. Kelle sügavama kaugema põhja päritolu on, tundub, sinu omaga üks.
Hingesugulastega, kui neid saab võsa jagu olla, ilmselgelt, ei ole sa ise samahästi kui üks. Sest kuigi see seos on veetlevalt sümmeetriline (õige päris tõelise hingesugulasega on vastav tunne ju ilmselgelt vastastikune), on seos tervenisti ilma transitiivsusest. Minu hingesugulase hingesugulane pole minu hingesugulane.
Eraldi saab hakata muidugi jaurama, kas ma iseendaga olen samast puust ja kui ei pruugi olla, siis seal on (minuga) juba algusest peale midagi puseriti ja seega millest me üleüldse üldse.


See mehelesaamise raamat targutas ka, et kui sa hakkad kellegagi deitima, aga siis väga hästi ei suju ja jätate järele, pole sa kurb tema kaotamise pärast. Oled hoopis kurb, sest tuleb välja, ta polnudki su hingesugulane. 
(Mulle nii meeldib, kui inimesed ütlevad mulle, kuidas või miks ma tegelikult tunnen.)

Need samad lood sellest, kuidas inimesed on üleni abielus ja üleni armastus, aga siis üks neist jääb haigeks. Nii päriselt kohutavalt haigeks, et temaga on raske. Ja siis see teine, see terve, see tõmbab minema. Et siis. Mitte ainult käsitlus sellest, et täpselt missugune südametu värdjas jätab maha oma partneri, kui see haigeks jääb. Saab näiteks küsida ka, kas see ilmselt polnud siis ju see armastus - suur ja võitmatu. Kui ta nii teha sai, ju polnud õige asi. Hea oli, et sellisega ei pea oma haiguspõlve veetma. Selle tervenisti valega sinu hinge tarvis. Kelle jaoks üks tühine krooniline haigus muudab sõna 'alati' tähenduse ära. 
Või siis et äkki ta, vaeseke, samuti kannatas. Omal moel. 


He nodded, the tears not like tears so much as a quiet metronome—steady, endless.
“She said she couldn’t handle it,” he told me. “I’m about to lose my eyesight and she can’t handle it.”


PC290103
esialgu ei lähe veel kusagile


Just oli, et lugemine ajab jooma. Mitu korda päevas inimkroketimaailma sukeldumise üks mõju on, et tahaks vahepeal suitsu teha. See niisugune ükskõiksel eemaloleval isekal moel kogu tolle elu tsirkuse peale vaatamise poos on oluliselt usutavam, kui sul on ka sigaret. Pealegi vaadatakse meie kandis suhteliselt halvasti hommiku viskiga alustamisele ja ainult kohvist, mu armas, siin igatahes ei piisa. 


O. Peaks omale kohv tegema.


Käisin Pirost läbi ja kohendasin natuke oma pilte. Üks oli alla kukkunud. Täpselt just ainult see, mille allkirjaks oli 'tuleb ühes torniga alla.'



Üks mu lemmikuid enesele mõnusa tunde tagamise viise, on mõelda nendest arukatest tarkadest ettenägelikest sammudest, mis ma võiksin ette võtta, sest jumalast mõistlik ja hea mõte. Näiteks ma mõtlesin, et ma peaksin nädalavahetusel tantsusid harjutama. Mõtlesin, et peaks võtma kaks tantsu ja mõlema sammudele keskendunult vähemalt tunni pühendama. Siis on hea esmaspäeval trenni minna, ei ole vaheajaga nii maha jäänd ja siis saab liigutet, sest praegu sugugi õue ei kipu ja üldse. Nii head mõtted. Nii mõnus oli neid mõlgutada. Tundsin selle plaani pidamisest end kohe kordades tublima ja vastutustundlikumana. Nagu ma oleksin ilustarkjahea. See sama preemia saamise joovastus käis ihust läbi ja mmm...
On kesk pühapa. Arva, mitut tantsu ma harjutasin.


Tervislik tänulikkuse harjumus. Ma olen tänulik, et vahepeal on mitmed naised minu jaoks täiesti mõistmatult naiivsed lapsikud saamatud lollpead. Sest ainult naistega saab naisi taga rääkida ja endast seda frustratsiooni välja elada. Ja taga rääkimine ja enda turvalises paigas välja elamine on kõige vastikumalt mõnusam läheduse vorm. Ja naistevahelised lähedused on need minu sorti lähedused.



PC180202
lõhkumata unustatud saunapuud on üleni nagu: hästi. kui keegi mind ei vaja, ma lähen tagasi oma mamma juurde


Iga päevaga, kui valgust on rohkem ja päev pikem, läheb kergemaks. Asjad laabuvad igal järgmisel päeval natuke valutumalt. Päikese ja sooja tagasitulekut ei pruugi esialgu tähelegi panna. Nii tasa ja ääriveeri tuleb ta. Väikeste ettevaatlike sammude haaval. Aga ta tuleb. Täna on jälle natuke õige pisut valgem ja kergem, kui eile oli. Ja homme - kindla peale lihtsam kui täna. Isegi, kui mõni päev on tervenisti sünge ja hall ja tundub, et aeg on jonnakalt seisma jäänud täiesti suva tühise tobeda koha peale. Need on lihtsalt pilved. Päev on ikka iga päevaga järjest pikem. Mulla sees muruseeme juba kibeleb ja suured karedad kivid mere ääres saavad varsti köetud.


Ja kui sa imestad, kuidas Universum täna hommikul veel koos püsis. See oli minu kass. Ta magas eile õhtust peale kohusetundlikult terve öö läbi vahet pidamata. Ah, mis sa nüüd. Pole tänu väärt. Teed mulle teinekord kohvi välja.

Comments

  1. Nüüd sa ka ositi tead, miks ma suitsetan =)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kusjuures ma kohe mõtsingi su peale, kui ma selle suitsuisu omal ära tundsin.

      Delete
  2. ma mõtlesin siin, et sa oled natuke (või see kirjatükk on natuke) nagu Pratchetti-raamatute Agnese - üks nõidadest - päevaraamat, hästi hea lugeda. Hüva, eriti viimane lõik :)

    Ma nyyd ei tea, kas on hea toon kedagi nõiaga võrrelda üldiselt, aga ma igatahes võtaks komplimendina (ja nii on mõeldud ka).

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh. Tervenisti komplimendina vastu võetud.

      Mul jäigi mu Pratchetti hoog tookord pooleli täpselt enne nõidadeni jõudmist. Võib-olla on aeg uuesti üles võtta.

      Delete
    2. ma soovitan sel juhul "Võluva võrdsuse" vahele jätta või igatahes mitte sellest alustada. parem sellest Macbethi-omaažist, mis ta nimi nüüd oligi... "Õed nõiduses". või mõnest järgmisest, aga siis võib segadus tekkida, sest järgmised viitavad sellele tagasi.

      Delete
    3. Uh, ma sain just aru, et ma võbla mõtlesin hoopis Gaimani tegelast Agnes Nutterit Good Omens'ist; minu paha!

      Delete
    4. see oli Pratchettiga kahasse ikkagi.

      Delete

Post a Comment