Monday, September 04, 2017

20 otsikut õnnelikuks eluks (kümnes jahmatab sind)

P9040095
ks-kss

Näiteid ilma ebaõiglusest. On suvakas õhtupäev. Ma tahan nägu pesta. Haaran peeglilaualt esimese patsikummi. Mõne nendest mustadest, mis alati igal pool maas vedelevad ja omasoodu taskupõhjades paljunevad. Loobin hajameelselt juuksed kuklasse ja kummiga kinni. Vaatan peeglisse ja suremaha kui seks. Nii šefilt on juuksed saanud. Nagu ma oleksin mõni neist tambler-intsta modellidest, kel on ühe hooletu pusakrunni tarvis 10-liikmeline soengumeeskond. Lihtsalt ni äge olengi. Teine päev on vaja korraks mitte olla salkus saara ja veits kohasemalt end esitleda. Võtan ühe neist varasematest kummidest, mis on end juba korduvalt juhtumisi tõestanud. Viskan juukseid kinni ja suren. Nii neetult valus. Ja kisub igalt poolt (nagu lapsepõlv). Leevendan ettevaatlikult siit-sealt natuke ja kogu see neetud patsindus kukub peast ära.
Teine kõneleb mitte nii palju ebaõiglusest. Rohkem nagu jaburusest. Sest sul peavad kulmud olema. Ilmselt sul enese seest ei kasva kulmud välja. Midagi võib olla, aga mitte need poistekulmud, mis peavad praegu olema. Need tuleb joonistada. Need tuleb joonistada nagu kõige loomulikum osa sinust. Nagu sa oleksid nende andega õnnistatud. Ja kuigi kõik inimesed on erinevate nägude ja juuste ja ihude ja karvadega, on kõikide inimeste loomuliku välimusega naturaalsete tagasihoidlike pealemaalitud kulmude tarvis olemas täpselt kolm värvi. Ma käisin poes ja vaatsin. Kulmuvärvi kulmud. Mitte et neil värvil midagi häda oleks. Ilusad kolm värvi. Ma tahaks endale üht kulmuvärvi kampsunit ka. 

P8290057
kui siin juurte vahel oleks vesi, siis seal edasi oleksid seened
(fotokas tegi töötluse ka ise)

Facebook on küll täpselt nende agaminul inimeste lainel. Sest iga kord, kui on seinal kellegi mälestus, siis on seal suur nupp, et vaata oma mälestusi. Hoopis mina. Nojah, sina küll, olgupeale, misiganes, aga nüüd mina ju. Mina. Seesama mõtlemise algoritm, mis muidu laiv vestluse ajal lappab 'kuulamise' ajal kõiki isiklikke olnud olnusid, et midagi(gi) seonduvat järgmisena öelda saada, on fb masina poolt ära tehtud. Mugav.
Kuigi üks värske kord oli küll küllaltki maailmade põrkumine. Keegi oli fotokaga ja käesolev päriselt hetk oli sellest, et pildistatava selja taga on mingi kräpp ja jääb vist pildile. Kõik on kohal. On jah kräpp. Naljakas. Ja teemavahetus-üleminek oli üks naine, kes tuututas agaminul ja hakkas rääkima oma pulmadel oma mehega nende suhte olulises kohas enda tellitud fotograaf... see tahtis nad pildistamiseks üldse teise kohta viia. Um. Jaah? Aga. Segaduses. Mis meil nüüd sest. Või...

Nüüd ongi see häda mul kallal. Et kui keegi võõras uus olend hakkab väga oma lugusid rääkima, sis ma panen enda lugude lehitseja ilusti hääletuks ja vaatan, mis tal siis ütelda on. Küsin juurde ja üle ja lisaks. Maru põnev. Aga seda juhul, kui see on põnev imelik naljakas ootamatu inimene. Aga nüüd ma olen kogemata autopiloodil teinud seda igavate lugudega inimestele ka. Ja siis nad ei jäta järele. Räägivadki. Hetkel, kui ma aru saan, et see viimane täpsustav küsimus oli küll liiast, on juba üleni hilja, sest ta arvatavasti räägib seda nüri lugu kogu detailsusega kuni lehmad koju tulevad. Ja siis ma olen üleni kohmakas ebamugavus. Ei saa rollist välja astuda ka. 

Rollist välja astumine. See on täiega teema. Rolli sisse elamisega on ka raskusi ja vahel rollis püsimisega. Olgu, mitte vahel. Enamasti. Enamasti on rollis püsimisega raskusi. Eriti, kui see on vähegi sirutus. Aga juba rollis sees olles sealt välja tulla. Avastada, et vot see lähenemine enam ei tööta, on loetelu olemisi, mis parendaksid seda situatsiooni märkimisväärselt, vaja ainult lülitus teha. Ja ikka lausuda selle sama mittetöötava rolli repliike. Võtan pausi ja keskendun ja püüan teisele lainele saada ja see käesolev roll võtab vaikuse ka omaks ja ütleb selle peale midagi endalikku. Jumal kui õudne. 

P8290050
edev poos

Tänaval pidas mind kinni võõras mees, et mulle öelda, et mu juuksed on ilusad. See on märkimist väärt, sest taolisi asju juhtub mulle väga väga harva. Tänavakomplimentimist siis. Tol päeval tegelt juhtus kaks korda. Pärast tuli keegi ja ütles, et mul on lahedad saapad. See on tõsi. Mul on lahedad saapad. Aga see juuste värk seal. See oli veits naljakas. Sest ma talle muudku säravalt naeratasin ja aitäh ütlesin. Mitte mingi rämeda meelitatuse pärast, vaid sest mulle hakkas tulvama pähe loetelusid põhjustest, miks mu juuksed ei ole parajasti üldse ilusad. Ja siis ma naeratasin ja jälgisin seda tulva vastuargumente oma peas ja ei lausunud midagi rohkemat peale aitähi. Mu vähenegi karismakoolitus ja rohke kogemus inimestega ütleb, et on keelatud öelda komplimentivale inimesele, et ta eksib. Veel vähem hakata teda loetelu argumentidega veenma, mis põhjustel ta on eksinud. Tal on silmad peas. Kui ta tahab kesk tänavat võõra naise ees tervenisti tõeväliseid asju lausuda, see on tema õigus.

Üleüldse olen ma viimasel ajal teinud tublimat enesevaatlust. Mõelnud üht asja ja vaadanud, kuidas see mõte tõesti on ja seda saaks iseenesest samuti mõelda. Ja siis käitunud teist moodi. Mõnikord nagu tahan. Mõni teine kord nagu enamvähem lihtsalt pigem natuke teisiti, kui ma tavaliselt selle mõtte peale käitun. Mis on ka samm. Kuhugi. Arvatavasti.

P8290075
põltsamaine



Käisime perega Helsingis ja muuhulgas moodsat kunsti ka muuseumis vaatamas. Laps oskab väga hästi moodsa kunsti muuseumis end ülal pidada. Vaatab mingit värki. Ilusasti tähelepanelikult vaatab ja tasa. Siis tuleb nihkub minu juurde: emme aga miks.
Tahtsin mingi psühholoogia asja kohta raamatuid lugeda ja hankisin omaarust eneseabiõpikute komplekti. Esimene, mis ma lugema hakkasin, osutus käsiraamatuks terapeutidele. Ja see on hullult äge ja sellest ma tahan ükspäev veel juttu teha.
Algava õppeaasta õud on õhk-õhukese kihina hõõrutud laiali mitmele nädalale. Osa on möödas ja osa alles tuleb. Vahele saab tudida ja midagi närvide rahustamiseks rüübata ja enese üle muiata. Sisse võtta vastavalt vajadusele.

7 comments:

  1. Anonymous09:50

    Aga miks, või kuidas oli su lapsepõlv valus ja igaltpoolt kiskuv?

    ReplyDelete
    Replies
    1. A kes ütles, et ma just oma lapsepõve mõtsin.

      Delete
  2. hoopis maisemal lainel: jeerum, kas sa oskad ainult kummiga juukseid krunni panna (jajah, alati ei tule välja, aga nii põhimõtteliselt ikkagi oskad)?

    ReplyDelete
    Replies
    1. lausa mitut erinevat moodi. niisama sahmides ja spiraal-keerusaia keerates ja mõne kummiga saab sellist pool ja pool süsteemi ka teha. mis kas see on ka mingi värk, mida kõigil pole?

      Delete
    2. ilmselt küll. ma ei teagi, kas asi on oskuste või juuste erinevuses. tõenäoliselt mõlema koostoimes (ehk: muist juukseid nõuab paremaid oskusi kui teised juuksed ja osa juukseid nõuab lausa üle mõistuse häid oskusi).

      Delete
  3. https://www.youtube.com/watch?v=BjXq22kkLAg Ma leidsin sellise video ja kohe tuli siinne jutt meelde. Ei kuula, vaid ootan oma korda rääkimiseks. Seose omamine... valikuline

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jaa. See on täpselt see.

      Delete