vastupidiselt inimestele, kelle tülitamine hommikutundidel võib osutuda eluohtlikuks, olen mina üldiselt hommikuti rahulik ja rõõmus. mul on viimase 24 tunni jooksul mitu mõtet käinud. lasma mõtlen...
mitmel inimesel on olnud blogis või kodulehel mingi koht, kus nad edastavad mingit isiklikku tarbeesemetesse puutuvat infot. näiteks: voodipesu värv, toa tapeet, misiganes. nu ma saan aru, et kui mingi point sellega kaasneb. mingi jutuke või värk. aga kui see on niisama muuhulgas "teadmiseks võtta" lõigus mainitud, siis üldiselt kedagi ei koti. hämmastav on see, et seda inimest ennast kah ei kotiks, mis värvi on mõne ta tuttava voodipesu, aga ikkagi peab ta vajalikuks enda oma kohta äramainimist teha. ma nagu olen seisukohal, et kui keegi mingit lugemisvara toodab, võiks see sisaldada asjaolusid tema mõtete, mitte ainult asjade kohta tema füüsilise keha ümber. ja siis ma mõtsin veel seda kah, et mina teen ju kah nii. et võibolla teevad kõik nii. aga nad teavad, et see on nõme alles siis, kui näevad kedagi teist nii tegemas. juhul kui nende peas käib nii palju analüüsimist koguaeg.
näiteks esmaspäeval(?) oli nii, et me koiduga sõitsime linnaliinibussiga koju. koit oli kõndimisest väsinud ja magas akna najal. mulle meeldib bussiga foori taga seistes kõrval olevatesse autodesse vaadata. eks mul oli natuke emotsionaalne momendike päevast kah, õhtuti ikka juhtub. igatahes oli bussi kõrval üks must... linnamaasturiks nimetatakse neid vist. seda juhtis väikesale heledate juustega neiu. ta oli kudagi murelik ja ma püüdsin ette kujutada, et kuhu ta läheb, mille pärast ta võiks muretseda, kust ta tuli jne. muidugi ei jõudnud ma selle arutlusega mitte kuskile, sest mul pole õrna aimugi milline elu on musta maasturit juhtivatel tüdrukutel. ma ei tea ühtegi sellist. kuigi neid on siin linnas päris palju. et nagu siuke tähelepanek, et ma tean/mõistan ainult teatavat sorti inimesi ja kõik ülejäänud on mulle nii võõrad kui vähegi võimalik. ma pole veel seisukohta võtnud, kas see on hea või mitte. kui nüüd mõtlema hakata... uvitav mis autoga flo sõidab?
eile sai korraks zavoodi ja krooksu ja illekasse satutud. illekas oli suht masendav-mõttetu nagu ikka, krooksus oli hea kanajuustu leib ja zavoodis oli sitta kanti rahvast. muuhulgas tahaks esile tuua 2 tütarlast. nad mõlemad olid purjus, nagu rahvarohes zavoodis kõik teisedki inimesed. huvitav oli see, et üks oli nõmedalt purjus ja teine naljakalt napsune. sellega on mingi värk, et kui sa avastad, et keegi on nõme, pöörad sa talle veel rohkem tähelepanu, et näha kui nõme ta täpselt on. oligi nõme. teine tibi oli oopis lahedam. hästi numsik või midagi siukest. aivi ütles teda vaadates midagi umbes et võtame ta koju kaasa. me lasime tal siiski olla.
ma kirjutasin otsimiselahtrisse sõna "oldies" ja sain ilgelt palju vanaaegset rokenrolli. see on lihtsalt liiga lahe. loogiline jätk sellele oli hankida elvis presley loomingut kah natuke. oi, see mees oli vist kõige tundlikum olevus terves universumis.
see tunne tekkis nagu oleks suurem osa kunsti õppivatest noortest moodu pärast masendavad, tundlikud, emotsionaalsed. mis on minust äärmiselt eelarvamuslik sesukoht, sest ma olen lähedalt näinud umbes viit või kuut kunstitudengit. vahel on eelarvamus kah tore asi.
mitmel inimesel on olnud blogis või kodulehel mingi koht, kus nad edastavad mingit isiklikku tarbeesemetesse puutuvat infot. näiteks: voodipesu värv, toa tapeet, misiganes. nu ma saan aru, et kui mingi point sellega kaasneb. mingi jutuke või värk. aga kui see on niisama muuhulgas "teadmiseks võtta" lõigus mainitud, siis üldiselt kedagi ei koti. hämmastav on see, et seda inimest ennast kah ei kotiks, mis värvi on mõne ta tuttava voodipesu, aga ikkagi peab ta vajalikuks enda oma kohta äramainimist teha. ma nagu olen seisukohal, et kui keegi mingit lugemisvara toodab, võiks see sisaldada asjaolusid tema mõtete, mitte ainult asjade kohta tema füüsilise keha ümber. ja siis ma mõtsin veel seda kah, et mina teen ju kah nii. et võibolla teevad kõik nii. aga nad teavad, et see on nõme alles siis, kui näevad kedagi teist nii tegemas. juhul kui nende peas käib nii palju analüüsimist koguaeg.
näiteks esmaspäeval(?) oli nii, et me koiduga sõitsime linnaliinibussiga koju. koit oli kõndimisest väsinud ja magas akna najal. mulle meeldib bussiga foori taga seistes kõrval olevatesse autodesse vaadata. eks mul oli natuke emotsionaalne momendike päevast kah, õhtuti ikka juhtub. igatahes oli bussi kõrval üks must... linnamaasturiks nimetatakse neid vist. seda juhtis väikesale heledate juustega neiu. ta oli kudagi murelik ja ma püüdsin ette kujutada, et kuhu ta läheb, mille pärast ta võiks muretseda, kust ta tuli jne. muidugi ei jõudnud ma selle arutlusega mitte kuskile, sest mul pole õrna aimugi milline elu on musta maasturit juhtivatel tüdrukutel. ma ei tea ühtegi sellist. kuigi neid on siin linnas päris palju. et nagu siuke tähelepanek, et ma tean/mõistan ainult teatavat sorti inimesi ja kõik ülejäänud on mulle nii võõrad kui vähegi võimalik. ma pole veel seisukohta võtnud, kas see on hea või mitte. kui nüüd mõtlema hakata... uvitav mis autoga flo sõidab?
eile sai korraks zavoodi ja krooksu ja illekasse satutud. illekas oli suht masendav-mõttetu nagu ikka, krooksus oli hea kanajuustu leib ja zavoodis oli sitta kanti rahvast. muuhulgas tahaks esile tuua 2 tütarlast. nad mõlemad olid purjus, nagu rahvarohes zavoodis kõik teisedki inimesed. huvitav oli see, et üks oli nõmedalt purjus ja teine naljakalt napsune. sellega on mingi värk, et kui sa avastad, et keegi on nõme, pöörad sa talle veel rohkem tähelepanu, et näha kui nõme ta täpselt on. oligi nõme. teine tibi oli oopis lahedam. hästi numsik või midagi siukest. aivi ütles teda vaadates midagi umbes et võtame ta koju kaasa. me lasime tal siiski olla.
ma kirjutasin otsimiselahtrisse sõna "oldies" ja sain ilgelt palju vanaaegset rokenrolli. see on lihtsalt liiga lahe. loogiline jätk sellele oli hankida elvis presley loomingut kah natuke. oi, see mees oli vist kõige tundlikum olevus terves universumis.
see tunne tekkis nagu oleks suurem osa kunsti õppivatest noortest moodu pärast masendavad, tundlikud, emotsionaalsed. mis on minust äärmiselt eelarvamuslik sesukoht, sest ma olen lähedalt näinud umbes viit või kuut kunstitudengit. vahel on eelarvamus kah tore asi.
Meenus miski vana nali pidude pidamise kohta, seoses Sinu yhes varasemas postituses olnud tähelepanekus, kus oli mainitud WC põrandat yhtlase kihina katvatest tydrukutest... Aga see vana nali oli see, et igal õigel peol peab olema punt tydrukuid, kes esimese vihje peale lahti riietuvad... Mäletad, eks?
ReplyDeleteNu vot. Siin Tai maal oleme Aloga seda korduvalt meenutanud. Erinevus on ainult selles, et siin nad riietuvad lahti ilma igasuguste vihjeteta.
Vihjeid on vaja hoopis selleks, et nad riidesse paneksid ja ära läheksid.
Mis teha. Teisel pool maakera käivad asjad teistmoodi.