Monday, January 29, 2007

The Uninvited - What God Said

hommikuga seonduvad mõtted. üks vastikumaid olukordi on see, kui avastad täpselt viimase suutäie juures, et ei taha enam süüa. natuke vähemvastik aga naljakas on see, et ma teen endale kohvi ja koidule teed ja peaaegu alati, kui ma koidu teed maitsen, leian, et oleks pidanud endake kah tegema. mis komadesse puutub... minu viimasest komade kontrolltööst on nüüd juba möödas kolm aastat ja ma mäletan, et selle hinne oli üks või kaks. minu õigekirja ei paranda ka rohke raamatulugemine, sest ma süvenen sisusse rohkem kui komade paigutusse. jubejama.

paned kausi põhja küpsised, kallad neile kanget magusat kohvi peale, hapukoort kah ja lisad uue kihi küpsiseid. jätkad, kuni kauss täis saab. paned ööseks külmkappi ja hommikul on külmkapis küpsisetort. kõige paremini funkab selga küpsistega.

kuigi ma alles ärkasin, olen juba mitu asja ära teinud. viisin peldikute suunas sügavasse plastmasskarpi lõksu jäänud 11 suurt prussakat, riietusin, võimaldasin juurdepääsu oma arvutile mitmele eriti karmile tšellole. mis on tegelt suht naljakas väljend, sest tšello öeldakse nii meessoost olendite kui ka nende meeste muusikainstrumentide kohta. naera nüüd kah.

eile koristasin natuke. siis tegin eriti keeruliselt ümbernurga vihje oma elukaaslasele, justkui võiksin ma ta välja visata, kui ta korralikuks ei hakka. sai aru küll. mulle meeldib ette kujutada, et kui me mõlemad umbe korralikult oma asju ära paneksime, oleks see tuba veits vähem prügimäe moodi.

kas sa oled näinud filmi Love Actually? ma ükspäev vaatasin. kuidagi nagu hea oleks olnud. mitte et seal midagi eriliselt üllatuslikku ja erilist leiduks. lihtsalt hea oli. selline võiks uuesti vaadata hea. võiks kellelegi soovitada hea. õnnestunud. aga noh mitte nüüd nii hea kah, et sellest veel pikemalt juttu teha.

eile kaotasin oma õlakoti ära. mul oli seal mitu isiklikku asja ja mõni laenatud asi ja mõni liiga palju isiklikku infot sisaldav asi. õnneks olin selles pannkoogipunktis piisavalt palju tramburaid teinud, et letitibi hoidis mu kotti ilusti ja ma sain selle enne sulgemist kätte. tramburai seisnes selles, et koit avastas kohutava möödapaneku - kõikide laudade peal põles küünal. koidu maailmapildis on küünlad selleks ja ainult selleks, et neid ära puhuda. seda ta ka tegi. kommenteerides oma tegevust väljenditega "vouu" ja "lahe oli".

õigesti arva see, kes oletas, et mul polegi tegelt midagi öelda. auhinda ei ole. andsin viimase võtmehoidja juba oliverile ära.

No comments:

Post a Comment