alguses lõin ma maa ja taeva

Alguses me mõtsime, et lähme selle varasema bussiga Räpinasse. Käisime Passaazist läbi, et juuksevärvi osta, aga mingi jama oli selle poega, mis alati ära kaob. See oli ära kadunud. Müstifikatsioon. Läksime siis teise poodi ja ostsime umbes sada korda kallima juuksevärvi. Siis vaatsime, et me nigunii jääme bussist maha ja läksime oopis Statoili viinerisaiasid ostma. Aga bussid teeva ju ikka seda asja, mida sa neist ei oota. See buss ootas veel peatuses, hoolimata vähimatki asjaolust, et ta oli kõriauguni inimesi täis ja lootusetult väljumisaja maha maganud. Tegemist on "tunne oma kodumaad" liiniga. See sõidab Tartust Räipinasse kahe tunniga. Kaks tundi ei ole ju palju. Teised bussid sõidavad tunniga. Teised bussid läbivad peatusi Taru, Melliste, Ahja, Mooste, Jaanimõisa, Leevaku, Räpina. "Tunne oma kodumaad" buss läbib peatusi Tartu, Aiandi tee, Lohkva, Jalaka, Põvvatu, Papli, Vanamõisa, Luunja kool, Luunja, Vana-Kastre, Prilli, Miku, Melliste, Sasi, Poka, Hammaste, Issaku, Võnnu, Terikeste, Lääniste, Turba, Karja, Turna, Uus-Kastmekoja, Kastmekoja, Rasina, Sikapalu, Sikakurmu, Kiimaski, Aravu, Konsamäe, Meeksi, Veski, Latika, Mehikoorma, Latika, Veski, Meeksi, Kalsa, Naha, Hiirepalu, Tammistu, Tootse, Silmnitsa, Räpina. Just. Nende peatuste vahel on kruusatee. Igatahes, jõudsime suht ühes tükis kohale, sõime natuke nuudleid ja ma läksin emmega kaltsukasse. See oli mingi tähtis värk. Sellel kaltsukatädil oli kunagi hiljuti sünna olnud ja me pidime õnnitlema minema, sest ta oli nii tore koguaeg ja andis ilmarahata või väikserahaga mulle hilpusid mitu korda. Suures poes käisime kah. Blondeerijat ostmas. Tegin oma vennaraasukesest linalaka. Siis võtsin tuubi kätte ja tegin harja oranžiks. Ilgelt änksa. See on umbes Kõige Ilusam Juuksevärv, mida ma iialgi näinud olen. Eee.. Noh, siis oli tordi sööma, sest Koidu sünan puhul tuleb kõigi tähtsate asjapukadega koos süüa ja need Räpina asjapulgad pold veel saanud. Torti süüa noh. Siis oli millalgi magamine ja kõik.
Aga täna... Käisime Põlva taga suurteperede liidu koosolekul. Selle käigus anti meile sitta kanti mingeid abimakarone. Umbes pagasnikutäis. Ma käisin veel natukene juurde küsimas, nad ütsid, et kui me teame mõnda vaest pere, võime tulla ja küsida. Meil siin on kõrvalmajas kaks vaest last. Kohe ilusti anti mulle makarone nende jaoks. See ei ole ju nagu neil oleks makaronipuudus seal olnud. Siis oli nagu ikka sellistel üritustel mingi surmigav moment, kus kõik "suured" istuvad koos ja "langetavad otsuseid". Pärast oli väike pulstisobramine taaskord. Raske oli sealt ära tulla, nii palju ilusaid pulste, millega oma kappi üle täita. Ohh, julm maailm oma piiratud kapiruumiga! Kusagil metsavahel elab Kutkin Liisi. Tal on lambad ja kanad. Me läksime lastele lambaid näitama. Liisi on üks vana tädi, kes tegelt on spetsialiseerunud ravimtaimedele. See teeb ta õigepisut lahedamaks teistest vanadest mammidest, kellel lambad on. Tal on kohe sada põldu igast vahvaid värvilisi õisi täis, millega ta enda ja teiste tervist korras hoiab. Ja täiesti kikkäss kuivatusvärgivärgid ja puha. Ilgelt lahe. Lisaks on tal maja taga väike punase veega järv. Aitasin natuke saialilleõisi korjata, pärast sõrmed kleepusid. Tegime seal väikest võileivasöömat ja jõime häästi head piparmündi ja teiste heade asjade teed. Ma isegi jõudsin selleni, et pakkusin ennast sinna tööle. See ravimtaimevärk on ikka lahe värk, ma arvan. Ei, mitte kauaks, ma nuputasin, et mul umbes nädalake jaguks seal töötamiseks. Liisi ütles veel, et tal oleks mulle eraldi tuba ja puha. Nuvaatab seda värki. Lahe oleks küll natuke veel looduses olla ja ennast vähe taimetargemaks teha. Nii. Tulime koju, kutsusime naabritüdruku tema makaronide järele ja tegime süüa. Päris tavalise makaroni maitsega olid. Vahel on see humanitaarabisöök umbes selle maitsega, et tahad-siis-süüa-või-taha? Sellise näljaaja maitsega. Aga makaronid ongi vist mingi universaalne jura, mida on keeruline täiesti valesti teha. Viimased kolm tundi veetsin Transformerseid vaadates. See on mingi selle aasta hullumeelne film autodest, mis muutuvad robotiteks ja vastupidi. Palju tulistamist ja draamat. Änksa.

Emme on akna taga ja teeb viinamarjakobarat käes hoides tähendusrikast nägu. Ma lähen vaatan seda värki.