kontrolli all

Vahel tekib selline tunne, et tahaks kõigile inimestele näkku öelda, mida ma arvan. Tavaliselt kohe ei saa. Sest nii tobe mõte saab tulla ainult üksi olles. Ja kui ma üritan loetleda üles need "kõik inimesed", tuleb mul ainult umbes üks meelde. Kui sedagi. Ja vahel on jälle see tunne, et mingi sada asja, millele ma mõtlema pean, käib korraga. Ja kui ma üritan nendes selguse saamiseks neid kirja panna, tähtsuse või tähtaja järgi, selgub tavaliselt, et tegelikult on neid kohe-vaja-mõelda asju aint paar tükki ja nendegagi ei ole oluliselt kiire. Põhemõtteliselt on nii, et kui ma peksan kõik oma peas oleva hulluse tabelisse, loetellu või kusagile, läheb ta kohe minema. Isegi siis, kui ma teen tabelisse eraldi emotsioonitulba. Mingi värk nagu. Sul ei ole kunagi nii?

Teine asi on muidugi see, et ma istun arvuti taha ja mu pea on mõtteid täis. Nii täis, et ma kohe pean saama natuke kirjutada. Ja kui ma hakkan neid mõtteid lauseteks tegema, on nad kuskile kadund. puff!

Nädalavahetus ei tähenda mulle sõpradega kohtumist ega pidutsemist-lõbutsemist. Nädalavahetus on nagu nädal ise. Välja arvatud kool ja vara tõusmine. Ma arvan, et kui miski lurinal imeb, siis just see. Aga see nädal on mul kuri plaan seda muuta. Mitte imemist. Nädalavahetuse tähendust mulle. Sest ma tahan eakohast seltsielu. Ja kohepraegu. Võinoh... pärast seda, kui teisipa-kolmapa-janeedteised on möödas. Siis. Sest kooliasjadesse hoolimatult suhtumine on teadagi.

Ma soovin, et ma suudaksin täna oma lisapunktide-saamise/õppejõule-pugemise ülesande valmis nuputada. See teeks mulle head.

Kui ma varem mõtlesin, et sõprade eesmärk on hoida oma sõpru vallalisena, siis nüüdseks olen ma uuele järeldusele jõudnud. Sõprade üks eesmärke on mitte pidada oma sõprade kaasasid nende vääriliseks. See kõlab natuke nagu paha omadus, aga tegelt on see nunnu. Sellest saab põhjapanevaid järeldusi teha ka. Kui isu on.

Mul õnnestus täna endale omletti tisside vahele kukutada. Ja mul isegi pole tisse. Igatahes mitte nii palju, et sedasorti äpardustesse sattuda. Ma arvan, et naljakas.

Comments