neljapa

Ärkasin selle peale, et päike paistis. Ja et kell oli liiga palju. Ma olin unustanud endale äratuse panna. Täiesti mitteminulik tegu. Ma olen peaaegu kindel, et inimesed, kes 'unustavad' endale äratuse panna, ei tahagi tegelikult ärgata. Ega ma vist väga ei tahtnudki. Aga tavaliselt olen ma õhtuti osavam ennast veenma. Ja ma eelistan endale oma laiskust teadvustada. Siis ma riputasin pesu õue. Ikka selleks, et endale kohustusi juurde teha. Sest pesu on õues tähendab, et ilma peab jälgima ja pesu peab õigel ajal ära korjama. Mudu korjab mõni naaber või loobib tuul kõik mööda linna laiali. See majapidamine pole sugugi mingi lihtne ettevõtmine. Aga õues kuivand pesu on nii mõnus.

See käib nii, et teed vahukoort, siis paned sinna kohupiima ja peksad segi. Siis paned natu-natukene seda liiga kanget ja head piparmündilikööri sinna sekka. Segad. Siis võtad sügavkülmast mingi tumeda šokolaadi ja kraabid/riivid seda kogu olemasoleva möksi sisse. Hea saab. Hästi natukesest piisab. Selles mõttes, et üks veinipokaalitäis on juba natuke liiga palju. Süda läheb mudu pahaks. Ei mõelnud ise välja, raamatust lugesin.

Alguses, kui palk tuleb, on suured rahad rahakotis, väiksed rahad igast taskutes ja mündid taskupõhjas või helerohelises klaaspurgis. Siis saavad suured rahad otsa ja tuleb kõik taskud väikestest tühjaks teha. Siis saavad väiksed rahad ka otsa. Natuke vahid õnnetu näoga ringi ja käid sõpradel külas. Siis võtad purgist ainult kroonised mündid. Kui need on kõik otsas, vahid veel natuke õnnetu näoga ja asud kurva ohke saatel 50-sendiseid võtma. Vahepeal on mudugi taara äraviimine. Ja ainult kartulist või ainult makaronist koosnevad toidukorrad. Koos korrapäraste külaskäikudega sõprade juurde. Ma ei tea, mis edasi saab. Sest tavaliselt, kui kõik taara on juba ära ja 50-sendised otsas, on aeg juba niikaugel, et uus palk. Aga savahi raiska. Terve nädal ja natuke peale on veel aega.

Ma just leidsin natuke kohvikoort külmkapist. Teadagi, mis nüüd saama hakkab.

Oi, mulle meeldivad laulud, mida ma saan kaasa laulda. Sest mu hääleulatus on... mitte just silmapaistev. Oot, ma panen siia video kah. Ma tean, et selle juurde polnud just kõikseparemaid videosid leida. Ja mina hakkan videotöötlust alles järgmine nädal õppima. Seega. Pead sellega leppima.



See laul on nii kevad ju.

Hmm, ma jõin eilset jahtunud teed. Päris mitu lonksu enne, kui aru sain, et see sodi seal polegi teepuru vaid uppunud vaaraosipelgad.

Ma lähen metsa istutama laupa. Ma arvan, et sitaks lahe. Juba jupp aega olen mõelnud, et peaks minema. Metsad on lahedad. See on mingi supilinnapäevadega kaasnev ettevõtt. Kui sa ka tahad, siis vist on kuskil mingi number, kuhu peaks helistama.

Laps ärkas. Niipalju siis arvuti taga kohvijoomisest.

Comments

  1. Anonymous11:48

    Tormi vaatas ja kuulas hoolega seda videot, poole peale ja tegi nunnut nägu, naeratas ja hakkas kaasa mõmisema.

    ReplyDelete
  2. Vihkan vaaraosipelgaid.

    ReplyDelete

Post a Comment