üleliigne

Lähen mina Salmesse ja juhtub see, mis minuga ikka juhtub. “Sa jääd siia veel tükiks ajaks, onju? Sest ma tahaks kodus käia, saad ju natuke Madlikest vaadata?” Vaatasin. Hästi tähelepanelikult vaatasin, kuidas nad Koiduga nöörredeli ja mängulooma pärast kaklema hakkasid ja kordamööda ahastusest nutta röökisid. Teha pold seal küll midagi. Pärast oli nii, et teised tegid murumänge ja mina pildistasin. Petang on vist selle murumängu nimi. Võtsime ennast millaski kokku ja läksime Ivi juurde. Et seepi pulga peale võtta. Serjaali/seebi teise hooaja episoode mälupulga peale. Aga seepi pulga peale kõlab väga hästi. Vaatasime neid siin ja oligi hea. Tegime veini lahti ja oligi punane. Kõige tumetumedam punane, mida ma veini juures näinud olen. Pärast mängisime Aliast, millest üks oli viik ja teine puhas stiilne täielik võit. Selles mõttes, et kaks mängu mängisime. Siis läks Aivimiki ära ja mina regasin ennast ainetele. Veel mõningatele ainetele. Niimoodi, et kokku üheteistkümnele ainele, mida on liiga palju. Ja liiga paljud neist on matemaatikute ained, mis pole sugugi lust ja lillepidu. Miks ma seda endale tegin? Sest Margus tagus mind niikaua, kuni ma nõus olin. Ei, ta tegi tegelt midagi palju hullemat. Ta andis mõista, et tal on usku minusse. Eeh, ma alati lähen selle õnge. Nüüd on nii, et kui ma järgmine semester hulluks ära lähen, siis tõenäoliselt sellel lihtsal põhjusel, et ma olen ennast hulluks õppinud. Või süüditundnud. Mitte midagi põnevat.

Aa, õigejah, mul on ju veel see variant, et ma olengi tubli. Ja tulengi kogu selle kohutavusega toime. See oleks küll põnev vaheldus.

Sama moodi nagu mobiili pin-kood on sagedamini pein indiäss kui tegelikult sinu kaitseks väljas, on netipanga ‘turvalised’ ülekannete limiidid ilge tüütus. Tõenäosus, et sa oma telefoni pini valesti paned ja pukini välja jõuad ja üleni hädas ja abitu oled, on suurem kui tõenäosus, et sa oma telefoni ära kaotad ja see tobe neljakohaline pin vargaid su vara kuritarvitamast hoiab. Seda et limiidid on peal ja ma ei saa teha, mis mul teha on vaja, juhtub kuramuse palju sagedamini kui seda, et mu kaart satub sellistesse valedesse kätesse, mis omavad kõiki mu koode ja allkirju.

Ma tahaksin praegu hambad lüüa mahlase suitsutatud kanakintsu sisse. Kõht on tühi, noh. Teine variant on tühja kõhuga magama minna ja hommikul vaadata. Vaadata, kas on silme eest must või jah. Või kindlasti.

Vaikselt hiilib see tunne kah ligi, et vaja tantsima minna millalgi lähiajal. Enne kooli algust igatahes. Praegu ma lähen teen endale pesa valmis ja keeran ennast sinna sisse kerra.

Comments