jamh

Tead, mis Rasmus teeb. Tõstab käe kassi ette, niiet kass arvab, et tal on midagi head näpuvahel. Siis küsib kassi käest: kas sa oled loll? Ise liigutab kätt kassi ees üles-alla, et kass seda jälgib ja paistab nagu ta noogutaks küsimuse vastuseks oma tõsise kassinäoga. Siis Rasmus naerab. Marvan, et see on naljakas.

Ma läksin pärast sauna märja peaga magama ja nüüd on mul vastav soeng. Ühe külje pealt on juuksed niimoodi naljakalt ära magatud. Aga ripsmed on mul ilusad. Ja ma pole veel kordagi klaveri taha istunud.

Konfliktidiagnostika. Mul pole õrna aimugi.

Huvitav, kas õelapse mähkmete vahetamine on isetu heategu või investeering? Selles mõttes, et pärast äkki see õde vahetab minu lapse mähkmeid. Ja samas… äkki ikka ei vaheta ka.

Mingi värk. Emme ei luba meil vene keeles ropendada. Ja me isegi pole mingi eriti ropud inimesed. Mõned üksikud väljendid on tavakasutusse tulnud. Ma kuidagi teismelisestun… muutun teismelisemaks… nende tüüpide keskel siin.

Õed ja vennad on ikka kuramuse lahe. Mitmete järjestikkuste laste saamine eesmärgiga oma lapsele sellist lahedust võimaldada, ei paista sugugi nii lahe. Mul on vaja ju koolis käia. Ja raamatuid lugeda ja pandavaid nohikuid sebida ja maailma avastada. Seda jura siin kirjutada. Mis ma öelda tahtsin. Ahjaa, vennad on mul õige naksid. Õe kohta vat ei mäleta. Läks kuskile… kes teab, millal jälle saab…. Oh…

Hernesupp. Ei nagu mitte selles mõttes, et tee lolli nägu, et ma saaksin sind pildistada. Selles otseses mõttes. Me tegime täna hernesuppi. Emme tegi. Hea sai. Sul oli vaja seda teada.

Arvutimängu mängisin ka. Puldiga, mis värises ja oli muidu selline äge. Ma imen arvutimängudes. Mitte selles otseses mõttes. Selles teises mõttes. Ma sõitsin kogu aeg puudele otsa ja ühele traktorile selles lollakas kurvis. Korduvalt. Põõsastele ei sõitnud otsa, need läksid kuidagi minust läbi. Peaaegu sain ükskord eelviimase koha. Mängimine pole ikka minu rida. Vähemalt mitte selles mõttes.

Mis teeks? Peaks täna veel filme vaatama. Eile me vaatsime kolm filmi, pärast oli jumala kapsas olla. Üks film oli päris äge. Ei, tegelt kaks. See Aivi antud film – Wristcutters. A Love Story. See oli päris äge. Ja siis see teine. Ghost Down, mis on kusjuures komöödia. Ainult üks Briti aktsendiga mees Ameerika filmis on täitsa hea mõte.

Awww… siin laua peal on üks noot, kuhu on sõrmed suurelt peale kirjutatud ja alla on harilikuga kirjutatud: bekaar, märgid ei kehti. Ma mäletan. Kusjuures see on päris äge. Paned lapse muusikakooli ja natsa aja pärast oskab ta mingit pilli mängida. Mugav viis igavaks kiskunud järglaste app-deitimiseks.

Kapi peal on tulemasin ja kapi küljes oleva koerakalendri alumine leht on auguliseks põletatud. Umbes nagu mingid poisid elaks siin majas.

Ma pean pesu riputama.

Tormi vannub. Kui midagi maha läheb või kukub. Kurat kurgu r-iga. Mõnikord ei ole head põhjust vandumiseks, siis ta läheb ja teeb midagi, et ennast vanduma ajada. Viskab oma mänguasju maha näiteks. Või trambib niisama.