Tuesday, January 27, 2009

neeh...


Tulin koolist. Juhe on. Üks söömine ja magamine kuluks ära. Ma kirjutasin öösel mingeid asju. Mul pole nendega midagi muud peale hakata. Niiet.

Ahjaa. Seda ka. Ma täna panin tähele. Iga kord kui VäikeMirjam linna peal või kusagil mulle vastu juhtub, ma pärast mõtlen, et deem... tean mina alles ilusaid inimesi. Kuigi muidu kui ma niisama tema olemasolu peale mõtlen, ei ole tema ilusolemine see esimenepõhilineainus pähetulev asi.

Minna tühja kõhuga magama või teha unise peaga süüa – selles on küsimus.

-------------------------------------------------------

Ma olen nagu lõng. Öeldakse lõng nende kohta, kelle juuksed on soengust välja kasvanud. Hästi lõngane on olla. Kõik on välja kasvanud. Värv lõikus triibud. Särtsakas toon on välja kulunud. Nüüd ma lissalt klammerdan kogu selle tuhmunud takustunud pusa hästi mannjakaalselt umbes miljoni klambriga pea ümber kinni. Siis nii palju ei sega. Näen vähe asjalikum ka välja.

Homme pool eksamit. Neljapa on teine pool. Juba alustasin õppimist. Materjale on tervelt pärismitu, täitsa üllatav. Nagu mäletasin, et neid oli vähem. Mul on umbes 10 tundi aega, sealhulgas peaks mingi magamine ka olema ideeliselt. Ohjeebus, mida ma küll mõtlesin seda nii viimase öö peale jättes? Tegelt ma tean mida. Sedasama, mida ma ikka sellistel puhkudel mõtlen. Teadagi. Hea vähemalt, et ma oma piiratud õppimis-aega blogi kirjutades ei raiska. Mhmh, selle koha pealt on mul vedanud. Sest ikka päris mõtlematu oleks praegu millegi sellisega tegeleda.

Klassikokkutulek. Mul vist tuleb varsti. Mingid värgid nagu liiguvad selles suunas. Ma ootan, et mulle seisukoht tuleks selle suhtes. Eelarvamus. Suhtumine. Ootused. Poolt- ja vastuargumendid. Praegu on täiesti tühi. Mul pole aimugi.

Tegelt olen ma suht kindel, et suudan ennast hommikuni ja siis veel kontrolltöö lõpuni ärkvel hoida ilma rohkelt koledat keemiat manustamata. (Energiajoogi mõte käis korraks.) Ma lissalt olen nii tugev, kui ma väga tahan. Nüüd on küsimus aint selles, kui väga ma tahan. Või kas mul õnnestub ennast veenda, et kuigi ma seda nii väga ei taha, leidub midagi piisavalt tahtmisväärset, mis järgneb selle edukale sooritamisele ja siis tuleb tahtmine sealt ringiga nagu. Oo nagu sessi lõpp näiteks. See oleks küll kuramuse äge.

Suuline vastamine on tegelt hästi tore. Kuigi nad ütlevad, et neile ei meeldi selline populariseeritud asjade seletamise viis, ma kahtlustan, et neile tegelt meeldib. “...aga samal ajal on meil selle eff-iksiga ju see häda, et ta kipub A-ks ära minema. Niiet siia niisugust epsilonnulli on suht võimatu saada ja siit see vastuolu tulebki.” Fakt, et minu vastamise ajal mõned neiud kogu juttu pealt kuulates mul vaateväljas naerda kõkutasid, ei teinud mind kaugeltki mitte asjalikumaks või korreksemalt oma mõtteid väljendavaks.


Vau. Ma olen juba nii palju targem. Mõtle kui ma selle kõik ära õpin. Siis ma olen ju veel targem. Päris äge. Siis mul ongi nagu päris ehtsad rakendatavad teadmise selle asja kohta. Kasulik üleni.

Silmad on väsinud. Mitte niimoodi, et pisarad on otsas. Vaata, vahepeal on ju see ka öösiti üleval passides. Et pisarad saavad otsa ja siis on silmad sellised
valusad kuivad hädised. Seda praegu ei ole. Silmad on lissalt väsinud. Nagu jalad saavad väsinud olla. Ma peaaegu tunnen neid lihaseid seal. Neid, mis silma lahti hoiavad ja neid muna- ja läätseliigutajaid. Nad on väsinud. Neljas peatükk üheteistkümnest, kell on pool kolm. We're doomed, I tell you. Doomed.

Mul on ju see kannmikser. Nagu igale ärksa meelega ja maailma asjadest huvitatud noorele inimesele kohane, tekib mul aegajalt loomulik küsimus: will it blend? Praegu sain täiesti oodatava jaatava vastuse piima ja tumeda suhkrusiirupi kohta. Karamellipiimakokteil. Aga sellise maitsega, nagu keegi oleks kasutanud liiga palju liiga tumedat siirupit. St, natuke öka. Tavaliselt
tapan ma selle masinaga täpilisi banaane. Hetkel on siin täiesti banaanivaba tsoon kahjuks. Sisnoh, vahepeal saab sinna moosi kallatud. Või kompotti. Jäätist päris tihti. Ükspäev tegin siukse kahtlase olluse konservvirsikutest, banaanist ja kohvimaitselisest jäätisest. Pärast sõin seda maisihelvestega. Siuke kreemjas löga oli. Oo nagu see hullumeelne tüdruk sealt. Filmist Benny and Joon. Tal oli ka mingi värk kannmiksri ja kahtlaste lögadega.

No comments:

Post a Comment

There was an error in this gadget