Saturday, January 31, 2009

nnublu

Nunuh, mu pisikesed. Sain Räpinasse. Laps on täitsa olemas.

Hea rott ma ikka olen. Ilge kaval kokkuhoiu plaan seisnes selle bussi valimises, mis sõidab tunniajast bussisõitu kaks tundi. Bussis selgus, et küte ei tööta. Õues oli umbes 15 kraadi külma. Bussis oli natuke soojem. Marvan, et midagi nulli lähedal, aga võibolla ka vähem. Faking külm oli. Kindaid käest ei võtnud. See pole nagu bussis saaks ennast soojaks rabeleda. Värisesin kössitasin seal oma istme peal ja ootasin kohale jõudmist. Niimoodi kaks tundi. Selleks et säästa raha. Kuigi tund aega hiljem oleks läinud ainult natuke kallim buss, mis sõidab ainult tund aega (st jõuab enamvähem samal ajal kohale) ja kus ei ole külm. Ma oleksin saanud tund aega kauem magada või kodus passida. Ma oleksin saanud bussis magada. Selles külmas bussis ei saanud. Seal sai ainult külmetada.

Selles mõttes on klaverit harjutav õde mugavam kui pasunat kornetit harjutav õde, et klaver on ühes kindlas toas paigal, pasunaga saab ta mul järel kõndida. Kuigi mulle ju tegelt meeldib muusika ja andekad pühendunud inimesed minu ümber.

Eile tegin niimoodi, et läksin nende tüdrukutega, kes mul on, sinna, kus ikka nendega käiakse. Kluppi. Öökluppi. Seal oli täitsa pandav. Igast huvitavaid inimesi. Mulle ikka meeldib inimesi vaadata. Üks poiss oli, kelle iga liigutus ja tegu nägi välja nagu hingest tulev püüd lahe paista. Ta oli nii hoolega püüdlikult lahe, et see oli juba peaaegu lahe. Ta rääkis oma sõpradega, nagu ta oleks hästi lahe. Tellis jooki nii, nagu aint eriti lahedad inimesed seda teevad. Kõndis baarileti juurest ära hullu lahedalt. Isegi tantsivaid tüdrukuid vaadates õnnestus tal samal ajal lahe olemise poole püüelda. Seljas olid tal ainult ja ainult khuulid riided. Mul tekkis ilge tahtmine minna tema juurde ja öelda teeseldud siira üllatusega: oo, ma ei teadnudki, et nad viietestaastasi siia lubavad. Aga mai läinud. Sest tegelt ma arvan, et niimoodi on päris hale. Minna võõra inimese juurde mingi omaarust eriti naljaka asja ütlemisega ja muud midagi. Iseasi, kui tegelt ka juttu tahad alustada. A mai taht. Niiet.

Ma tahtsin tegelt täna juba koju tagasi sõita, aga need bussid närakad käivad siis, kui neile pähe tuleb.

Roland mängib koledat püssimängu ja on ise sinna juurde üleni tõsine. Siuke kuri nägu on ees.

Magasin teises toas ja ärkasin selle peale, et emme harjutab koos mingi mehega ja klaveriga mingeid laule. See oli üks kirikumees. Neil tuleb esinemine. Ma küll ei näinud teda, aga ta jättis hästi naljaka mulje. Tegi selliseid üleannetute kelmikate kirikuinimeste nalju. Üleni sõbralikkusest ja ligemesearmastusest nõretavaid ja kentsakaid. Mingi hästi seitsmestaevas mingi väikse kiiksuga.

Saun. Saun on nagu trenn. Alguses ma üldse ei viitsi minna ja pärast on ilgelt hea, et ikkagi läksin. Mis mudugi tuletab mulle meelde, et ma peaaegu lubasin endale, et hakkan trennis käima uuest semestrist. Peaks vist liigutama selles suunas midagi. Kusjuures, see polnud uusaastalubadus. Uussemestrilubadus. Need pole minu rida. See oli mingi niisama lubadus mingi täiesti põhjendatud algusajaga.

Käisin poest Tormile mingit pussakat otsimas. Tal oli ju see sünna ja pehmed loomakesed on üleni Tormi teema. Natuke mõtsin, et vähe imelik, et kõigil pussakatel on mingid roosid või südamed pihus. Aganoh. Mingit vatiini täis topitud karvased elukauged elukad, palju sa ikka neist tahad. Pärast tuli meelde, et see aeg on ju jälle tulemas. Kui kõik kohad on südameid täis ja kõik on üleni tähendustomistavad ja väikseid kingitusi andvad ja saavad. Kusjuures, inimeste hullumine sellistel aegadel mind nii palju ei häirigi. Mis häirib, on kõige selle hullumine, mis tahab mulle sel puhul midagi müüa. Kõik reklaamid, kuulutused, poodide kaubavalik, kupongid... misiganes.

Üks sajaga lahe mees on. Võinoh,
mul on aint eelarvamus. Ma tegelt teda isiklikult ei tunne, aga ma olen teda telekast näinud. Tavaliselt kui mingi Eesti kanali pealt mingi loomalugu tuleb, siis lastakse sellel mehel rääkida. Siis ta räägib hästi ägedasti. Ilmekalt ja sellise omapärase lähenemisega. Tõmbab paralleele inimkäitumisega ja on üleni ... vanaisalik võibolla. Nagu muinasjuttudes ja lastefilmides on. Ma just ükspäev kuulsin täiesti kogemata ja tahtmatult Vikerraadiot ja sattusin mingi saate peale, kus ta rääkis. Mul on alati hea tunne, kui ma kuulen, et on inimesi, kes oskavad rääkida. Üleni meeldiv oskus minumeelest.


Tired of typing? Use handwriting instead. Krt, need msni reklaamid on ikka päris kahtlased.

2 comments:

  1. http://r2.err.ee/saated?saade=24&sub=218
    Turovski tegi lastesaateid ka, rääkis jutte loomadest ja joonistas juurde.

    ReplyDelete
  2. oh, hullult lahe. ma mõtsingi, et midagi sellist võiks olla. ööülikooli loengud olid natuke liig 4-aastasele.

    ReplyDelete