Sunday, February 08, 2009

kommuun ja emaduskõhklused

Tegelesin õppimisega. Nii enamvähem. Helistab Ivi. Nemad olevat lastega juba jalutuskäigult tagasiteel ja saame Salmes kokku, toogu ma oma lapsele kuivi riideid. Selgus, et Ivi oli võtnud kolm last, käinud nendega jalgsi-rattaga-käruga Toomemäel mänguväljakul ja tagasiteel peatunud Karlova pargi jääveeliurajal. Salmesse jõudsin, oli seal umbes miljon inimest. Lapsed kiskusid endalt märgasid riideid seljast ja suured imestasid riiete märguse üle. Kõik oli märg. Neil oli ilmselt lõbus olnud. Sättisime lastele mingid kostüümid minu kaasatoodud ja kohapeal olevatest asjadest selga ja siis vahtisime köögis. Arutasime eelmise õhtu asju. Rääkisime inimesi taga. Ei, ei rääkinud tegelt. Arutlesime nende inimeste eraelu, keda parajasti ruumis ei olnud. Varsti tulid poest makaronid ja banaanid. Lapsed sõid banaani. Koit ei söönud, ta oli banaanijagamise ajal telekatoas pappkastis peidus. Siis me tegime makarone. Mina tegin. Kaks pakki makarone. Nagu armeele. Söötsime lapsed (6 tükki) makarone täis. Leele sõi näpuga, kahvel oli ka, seda pani ka suhu, aga mitte makaronidega. Mii sõi laua otsa peal olevast taldrikust käega, ise pingi peal püsti seistes. Vahepeal kõndis mööda pinki edasitagasi, võttes sellega enda alla umbes nelja inimese ruumi. Koit kallas endale piima peale ja ahastas. Ma ei leidnud talle särki ja andsin ajutiselt enda nööpidega särgi selga. Madli näitas Koidu peale näpuga ja itsitas. Pärast istusime ja vaatasime, kuidas Leele paberile palle joonistab ja sinna vahele eriti tuusalt tantsib. Siis tulid Kaarlid, viis tükki neid. Titaga. Nad tulid Monki vaatama, kuigi neil on endal kodus ka telekas. Kord nädalas kõikkoos mingi odava sarja vaatamine olevat traditsioon neil. Ma kuulen esimest korda. Ja ma umbes elan seal. Noh, igatahes, enne Monki olid kõik köögis ja rääkisid korraga. Siis olid kõik telekatoas ja üritasid vaadata. Koit ja Kaspar kaklesid kahe pika padja pärast, Kaisa üritas lutsutamise abil oma kleidikest nahka pista. Kersti vahetas iga pausi ajal kanalit, et vaadata seda sarja, mida ta juba korduvalt näinud on. Monki osa oli jõulukas ja suht nõme. Aga see polegi oluline. Nohjah. Siis umbes oligi juba päris öö juba. Sealsed kohalikud tüdrukud läksid mingeid oma asju ajama, mina korjasin maja pealt kokku kõik oma järglase asjad ja sättisin ennast koju. Poest käisime läbi ja ostsime banaane.

Nüüd natuke tülitsesime. Ma hullult kardan lapsega tülitsemist. Mõtlen, et ma olen temast liiga palju tugevam ja kui ma seda ära kasutan, siis on vale. Sest mina oskan manipuleerida, kavaldada, topeltmängida, midaiganes, aga tema ju ei oska. Mul oleks nagu päris palju rohkem võimu sellises olukorras. Ühelt poolt on üleni vale oma niisugust üleolekut ära kasutada, ikka vahetu ja siiras ja aus võiks üks ema-lapse suhe olla. Teiselt poolt, kui ma ikka väga tahan saada oma tahtmist, mille headuses ja õigsuses ma täiesti veendunud olen, kuda ma siis hoian ennast tagasi. Ja kust mujalt ta õpib, et maailm on üks julm kahepalgeline õeluskott, kui mitte omaenda emalt? Ja samal ajal on ta nii pisike ja kaitsetu ja minu ülesanne võiks ju olla teda kaitsta kõige paha eest. Ka enda pahususe. Ja samal ajal, mina olen ju ka inimene.

Teiste inimeste eraelu arutamine ajal, kui neid ennast parajasti ruumis pole, viib mõnikord üllatavate tulemusteni. Ka nende jaoks, kes on ruumis. Pärast on üleni liiga palju teadmisi asjadest, mis peaaegu üldse tegelt ei puutu. Pealegi on see sügavalt vale ja sobimatu asi, mida teha. Intelligentsed inimesed räägivad... em... mingitest arukatest asjadest.

Ma nägin unes mitut hästi ebamugavat seltskondlikku momenti. Unes saavad momendid terveid igavikke kesta. Ei olnud mõnus.

Ma pean magama minema. Ma pean hommikul kuue paiku ärkama.

3 comments:

  1. kui hambad ristis oled kena lapsega kogu aeg ja oma paha tuju kaugele, kaugele kramplikult tõukad, siis hakkab see lõpuks Su enda psüühika peale
    ja lõppude lõpuks saab ka lapse käest andeks aluda kui oled teenimatult kuri temaga olnud
    Su laps on üsa arukas ja suur, et aru saada, et ema on ka inimene,
    et temal on ka suu, millega ta süüa tahab ja kõht mis vahepeal tühi on ja maiusi ja süüa vajab jne
    see ei ole üdini hea ema olemine kui Sa pingutad lapsele kõike lubada
    laps tegelikult vajab piire
    kui ohjeldamatu multika vaatamine ära keelati, siis porises veidi aga varsti pärast leidis endale muud tegevust
    ja seda enam oli rõõm suur, kui õhtul lastesaade tuli LÕPUKS
    Ma tõesti vihkasin seda ütlemist , kui minu ema ütles alati, et sa teed seda sellepärast, et mina ütlen
    Kui tuleb järjest mõttetuid mikse , siis olen ma kasutanud seda lauset,
    sest ema tõesti vahel teab paremini, mis lapsele hea on ja mida laps peab , et kasvada tubliks inimeseks...

    ReplyDelete
  2. tegelt ei ole küsimus selles, kas mina tohin tahta. küsimus on selles, milliseid vahendeid ma võin kasutada, et oma tahtmist saada. näiteks manipuleerimine, ülekavaldamine, teesklemine.

    ReplyDelete
  3. Lapsed osakavad ka manipuleerida ja alatuid võtteid kasutada.

    ReplyDelete

There was an error in this gadget