and i love you still


Mõtsin, et alustan mingi tekstiga ära ja vaatab siis, mis sellest saab.

Mis vahepeal olnud on. Kõige põhilisem – lapsevaba nädal lõppes. Lisaks on vahepeal olnud korraks Tallinna nägemine ja korraks öösel oma linnas ripnemine. Laupa oli üks kooliasi kah.
Tallinn oli ühelt poolt hästi hästi tore. Inimesed olid ilusad ja head. Ja huvitavad. Teiselt poolt oli see käik natuke nagu mingid eelmised käigud. Ma jälle pidin imestama, kui tuuline ja külm see linn on. Jälle tundusid inimesed kohati täiesti mingit teist arusaamatut tõugu olevat. Ja taaskord vahtisin ma liiga kaua Levikas oodates öömaja saamist. Mingi selline hobi mul. Muidu oli hea. Mai mäletanudki, kui hea on vahel teises linnas olla. Kõik on teine.
Öösel saab Zeal tellida jooke, mis näevad välja ja maitsevad nagu ”ainult välispidiseks kasutamiseks” vedelikud. Nende joomine võib mõnikord mõjutada huvitavas suunas nii mainekujundust kui otsuste arukust. Mitte et ma üritaksin siin väita, et mul muul ajal nendega igati korras oleks.
Laupäeviti koolis käimine on sügavalt imelik. Psühholoogia ainete seminarid on sellest hoolimata lahe. Rühmatöö rollimänguga hommikulvara on imelik. Eriti siis, kui seminarile on eelnenud aint kahetunnine ööuni ja kahetunnine Tln-Trtu bussis tukkumine. Oma rühmas mitte see kõige kobam olemine on lahe. Oma rühmale oma arvamuse ja seisukoha pähe määrimine ja üleni domineeriv olemine on kah päris mõnus. Sa teinekord proovi.
Laps. Joonistab täiesti taevalikult nunnusid tiigreid. Pontšakaid muheda näoga triibulisi tiigrikutsusid. Tegi mulle just etteheiteid, et ma oma voodit pole korda teinud.


Täna ma nägin pärastlõunase kohvi kõrvale kahte umbes kõiksešeffimat asjalikumat rollimängijatšikki, kellega me rääkisime sellest, kui kuramuse raske on rollimängukeskusest saia teha. Ja nii mõnestki muust asjast. See oli tegelt päris kosutav.

Ei, ma sugugi ei tunne, et ma praegu toimin. Põhiliselt annab sellest märku mu köök. See on kasutuskõlbmatuks sassi-räpaseks aetud ja keegi ei viitsi. Lisaks õnnestub mul viimasel ajal sööki pahaks ajada. Maitea. Ma isegi ei osta süüa, aint mõnikord harva natuke. Kogu aeg jõuab ostetud söök enne pahaks minna, kui ma selle söömiseni jõuan.



... kuid ta ei taha mind.

Oo ma panen need siia kirja. Need asjad, mida ma mõtsin teha seoses enda kokku võtmisega.
- mingist muusikakoolist või minaeiteakust uurida klaveriklassi kasutamisvõimalusi. Lülitada see oma tunniplaani ja õpetada end uuesti klaverdama. Piinlik on juba. Isegi mu 9aastane pisitilluke õde mängib minust paremini.
- lülitada oma tunniplaani rohkelt tunde nimega Bakatöö ja siis nendest tundidest kinni pidada. Et see poleks mul vaba graafiku alusel, sest ilmselgelt vaba graafik pole see, mis mind töös hoiab.
- Jätta maha Weedsi vaatamine. Tegelt juba tehtud. Esialgu oli see planeeritud nädalase pausina, aga nüüd paistab, et seda peab pikendama. Mh, ma ei saa mitte midagi tehtud, kui mul on head seepi arvutis. Ma pean seda vaatama ja siis on jälle tundaega mittemidagi tehtud. Nii nõrk olengi.
- Kuskile mingi ime läbi mahutada ainult lapsele pühendumine. Kinos, muuseumis, teatris, mänguväljakul käimine ja rattasõidu õpetamine näiteks. Töövihikuid on talle juurde vaja ja tegelikult peaksin ma viitsima õhtuti rohkem kui ühe peatüki "Londistet" (või midaiganes) ette lugeda ja läbi arutada.
- Midagi peaks vist oma füüsilise laiskusega kah tegema. Umbes hüppenööri ostma või ujuma õppima. Aga ma pole viitsind seda pikemalt läbi mõelda. Ja pole mõtet teha teostumatuid plaane.
- Janoh, ma peaaegu unustasin. Õppida. Õppida. Jne. Sest teadagi. Seda ma kah ei tea, kuidas teostada.


Flöödiga on päris äge koos elada. Hoian teda siin käepärast ja vahepeal katsun. Harjutamine... vau... Harjutamisel ongi tegelt ka mõju osavusele. Kuigi see pooltoonide värk on jätkuvalt suht ulme.

(13:37:27) .onumihkel: in the water, see it swimming

(13:37:38) m u r c a | where is my mind: aa
(13:38:06) .onumihkel: nüüd siis tead

Comments

  1. Kas sa ei taha klaverit endale? Ma ei tea, kas päriseks või.. üldse, ma ei tea midagi, aga kui ma kolmapäeval ära kolin, siis see jääks kas siia mu vanasse kodusse, kus uus üürnik temaga ilmselt midagi teha ei oska või peaks see minema kuhugi pimedasse keldrisse üleni üksi ja kasutult seisma.

    ReplyDelete

Post a Comment