Wednesday, May 06, 2009

and your evil curse

Mingi meeletu suhtlemisvajadus on. Kontakti tahaks. Võiksin praegu vabalt ööläbi üleval olla ja suhelda. Rääkida, vaielda, kuulata, jutustada, vestelda, arutleda... Loomulikult pean ma seda endale keelama, sest mul on kooliasjad tegemata. Oleks siis vähemalt, et mul on psühhiasjad tegemata, saaks endale väita, et mul on vaja suhelda selleks, et mul loomehoog ja ideetulv peale tuleks. Aga ei. Psühhiasjad on kõik tehtud. Niisiis. Vaja öösel üleval passida ja ülesandeid teha. Eile olin ma näiteks kolmeni üleval ja tegin referaati. Nii üleni tubli, isegi kohvi ei joond. Jaa, ma täitsa näen, et praegu ei tee ma sugugi ülesandeid vaid kirjutan aint nende tegemisest. Kohe hakkan. Ma rahuldan oma vajadust siin praegu. Suhtlemisvajadust. Natuke rahuldab. Oh... kunts-nikud läksivad kõik ju sinna ja kutsusid mind ka sinna hängima ja ma pidin ei ütlema. Julm julm maailm. Võibolla peaks lissalt kogu oma lõpetamisplaani perse saatma ja populaarsete hipidega öödläbi veini seltsis hängima. Oh, kui hea see oleks. Esialgu.

Muidugi loe oma vanu sõnumeid.

Mõtle, milline kõik siis oleks, kui sa saaksid oma irratsionaalsust oma ratsionaalse mõtlemisega ära kaotada. Kui sa saaksid loogika ja kaine mõistuse abil seda meeletut poolt endast täitsa ära vaigistada. Kui vaieldamatute tõsiasjade endale ütlemine tegelikult ka veenev oleks. Hoopis teistmoodi oleks.

Mõtle, kui inimesed hästi tihti armunud oleksid. Niimoodi produktiivseks tegevalt armunud. Täis rõõmu ja armastust kogu maailma vastu, tantsimas ja laulmas kõigi oma tegevuste kõrvale, üleni pungil teotahet ja entusiasmi, positiivselt meelestatud ja tervisliku huumoriga varustatud. Isukad elada. Hoopis teistmoodi oleks.

If you kiss me mister you must think I’m pretty
Siuke vähe agressiivne ja närviline muusika läheb jälle hästi peale. Samal ajal just selle vastandina avastasin ma enda jaoks Morcheeba. Ohjeebus. Siuke asi. Avastamise hetk on oluline: me oleme inimestega jõe ääres, mille kaldad on kevadvete poolt üle ujutatud ja vesi ulatub peaaegu lauani, mille peal on palju pudeleid ja ümber palju noori inimesi. Päike paistab täiesti usutavalt ja tuul puhub kogu aeg. Pealt säbrune vesi sätendab päikse käes, kased kasvavad jalgupidi vees, tuul puhub tühjad topsid laua pealt ära ja muusika mängib. Üleni appi-kui-tšill muusika. Tühja veinipudeli kaela külge seotud neoonkollane pakkepael lehvib tuule käes. Oi, näe, sellel laulul on täitsa talutav video ka.




Mul on šotiruuduline punane lühike voltidega seelik. Mulle meeldib.

1 comment:

  1. Morss ongi täpselt jõe ääres jalgade sulistamise muusika.

    ReplyDelete

There was an error in this gadget