Friday, July 23, 2010

I find it is wise not to date trained killers, but then again, what do I know?



"And crawling, on the planet's face, some insects, called the human race. Lost in time, and lost in space... and meaning."


Ma mõtlen sellest nii. Ma mõtlen, et meeleseisundid ja olekud nagu ehitatakse üles mingitest komponentidest. Ma lähen vahel apteeki ja küsin 'millistest vitamiinidest ehitatakse motivatsiooni?' Siis nad pakuvad mulle hematogeni või mingeid ženženi asju. Ma olen tähele pannud, et hingerahu ehitatakse muuhulgas üksi olemisest, privaatsusest. Spetsiaalselt võetud ajast, kus ma saan teha, mida ma tahan, kuidas ma tahan, nii kaua ja nii kiiresti kui ma tahan.
Millest ehitatakse üles armukadedust? Eks seal ilmselt peab arm kusagil olema. Muidu vist ei töötaks. Aga hmm... kas mul on armukadedus kõigi nende inimestega seoses, kes mulle kallid on? Ei ole ju. Midagi on veel vaja. Armukadeduse tunne tundub nagu reetmine. Nagu keegi oleks reegleid rikkunud. Järelikult eeldab see reegleid? Eelnevat kokkulepet? Mingeid õigusi? Ilmselt on vaja ka seda triggerit. Selle teise inimese mingitsorti käitumist, mis käivitab kogu selle valu ja piina, mida me armukadeduseks nimetame. Aga samas, mitte alati. Siis nagu saaks olla olemas fantoom-armukadedus. Kujuteldavad põhjused ennast puruks nutta?
Maiteagi. Mul käib armukadedus ni harva. Tavaliselt, kui see tuleb, ma kohe uurin teda. Kust see tuli, mis seda tegi, mida ma teha saan, mis seda mõjutab, kuidas see tundub. Aga maitea.

Ma olen Kersti toas. Kersti on 11. Tal on hullult lahe riiul. Siin on ilusaid lahedaid lasteraamatuid ja filme. Ja vidinaid. Üldse on se lahe tuba. Ma nii igatsen oma tuba. Mul oleks ka lahe tuba, kui mul tuba oleks. Nõrkemiseni lahe.

Ja jälle uuesti oleme me sealmaal, kus ma imestan selle olevuse üle, kellena mind nähakse. Kohati häiriv. Võtab mind natuke pahuraks. Kõik saavad must valesti aru. Oleks siis, et ma saaks kurta, et keegi mind ei mõista. Oleks üleni eakohane ja originaalne. Mõistavad küll. Valesti mõistavad. Ja noh sealt tulenevalt enamasti kohe hukka ka.

What we feel isn't important. It's utterly unimportant. The only question is what we do.



Ma käisin Ahhaas sellel pimedal näitusel. See oli tore. Pärast käisime 4D kinos ka jälle. See oli ka tore. Soovitan kõigil ära proovida. Näitus vähemalt. Üleni huvitav kogemus.
Ma lähen täna Viljandisse ka korraks. Peaks kusagilt raha leiutama, et mitte ära nälgida.
Ja mul on uus soeng ka ja see on üleni seks.



When in just seven days, oh baby, I can make you a man.

1 comment:

  1. Anonymous22:47

    Sa vist ei kujuta ette ka kui palju ma naudin selle blogi lugemist.
    Ainuke küsimus mis tekib, kuidas sa suudad iga päev kirjutada ära terve suure PORTSU nii erinevas suunas, mõtekatest asjadest? Super! Hea et sellise blogi leidsin.. Palun ära seda kinni pane, see on nii hea..

    ReplyDelete

There was an error in this gadget