Saturday, February 19, 2011

Do I often pogo stick through your thoughts wearing nothing but a smile?

Appi kui haige. Roland mängib praegu mingit uut mängu, mille helides on, lisaks hirmpõnevale tausta-undamisele ja võitlushelidele, üliseksika meela erootilise häälega tšikk, kes ütleb sõnu mõnuga venitades igasuguseid asju asju stiilis "very. tempting" , "nnnice!" ja "aaahh... captivating."
Samas stiilis näiteid siin.
Ma pole päris kindel, kas see on täpselt seesama tegelane, aga stiil on sama.

This is my cup of care \_/
Oh look it's empty


Eile tegin siis niimoodi. Printisin värgid välja. Kerjasin raha. Võinoh, taotlesin. Saan jälle umbes 10 euro jagu vähem, kui toimetulekupiir, sest tegin eelmine aasta mingi väikese tööotsa ja see tuli kusagilt maksudest välja ja kõik sissetulekud vähendavad toetuse summat. Ahjaa, ja sis ma saan veel lisaks õppetoetuse jagu vähem raha, sest jaanuaris ju maksti õppetoetust (teoreetiliselt... Mul küll puudub igasugune mälestus, mis ma sellega tegin). Asjaolu, et veebruaris õppetoetust ei maksta, ei kõiguta kedagi, sest toetust makstakse eelmise kuu tulude põhjal. Seega Põud & Ikaldus(TM).
Siis vaatasin koolis ühte tundi ja olin üleni: keskkooli trigonomeetria... we meet again. Vihhkan. Õnneks on koolimatemaatikaga see {töö ja vaev} => armastus -nähtus. Ma usun, et pärast 4 nädalat trigo õpetamist olen ma õppinud ka seda armastama. Või vähemalt seda sallima. Või vähemalt seda õppinud. Erinevalt keskkoolist, eksole.
Siis vaatasin kesklinnas ühte meest. Täpselt poolteist tundi vaatasin (pärast arvutasin välja). Mees oli distant as ever. Ja ma tahaksin olla see tüdruk, kes järgmine kord talle ütleb 'Ei, ma ei soovi sinuga kokku saada, sest sa oled kontaktivõimetu tõbras ja teed mu tuju alati pahaks.' Aga ma ei ole see tüdruk. Ma olen üleni nõustuv ja leppiv ja täpselt null-kehtestav temaga. Jäkk. Mõnes suhtes peab ju ohver ka olema (ütleb ta endale haledaks lohutuseks).
Siis tulin koju ja lokaalne maailmalõpp. Lissalt vahel peab olema. Sest kõik see pluss mõni veel. Sellele loogilise järjena tuli muidugi purgike gintonicut, halva pildikvaliteediga chickflick ja teki all kükitamine omaette kõrvaklappidega kogu hingest. Hea. Film oli õnneks piisavalt pingeline ka, et pärast oli nagu heast lõunauinakust ärkamine. Kõik eelnev pühitud.

Emotsioonide lahtumisest. Lahtumine on mingi sõna, mis käib emotsioonidega kokku. Näiteks viha saab lahtuda. Lissalt ajaga, eksole. Alguses oled neetult vihane, aga aja jooksul läheb vähemaks. Nagu aeg kallaks mingit lahustit sinna sekka. Põmst viha jääb alles. See ei lähe kusagile. See lihtsalt lahustub ära. Vähem(tähts)aks. Kogu ülejäänud värgi sisse.
Teiste emotsioonidega sama moodi. Rõõm lahustub. Kirg. Iha. Armastus. Kadedus. Solvumine. Tuleb aeg peale ja teised emotsioonid ja tegevused ja mõtted. Vanad asjad lissalt nagu kaovad sinna sekka ära.
Siin tuleb päevakorda homoöpaatia. Teooria sellest, et isegi lõputult lõputult lahustatud asjad ikkagi omavad kogulahuses toimet. Ja teooria sellest, et isegi lõputult lõputult vanad emotsioonid saavad käitumist ennustada. Või mõtlemist.
(Või siis see esimene oli just vale seletus homoöpaatiale. Jep, ma tean homoöpaatiast lõputult palju. Igatahes, suva. Lõputu lahustamine seal on igatahes.)
Emotsionaalne homoöpaat, ajee. Uus sõna. Tegelt on selles midagi hiiglama romantilist. Jahuda niisugustest asjadest. Uneleval toonil. Ükskõik kui palju aega mööda läheb, ükskõik kui paljusid teisi ma armastan või vihkan, ükskõik kui kaugele ma lähen ja kelleks muutun, ma jään alati kusagil taustal tasakesi sind nii jäägitult armastama, et vastik hakkab. Sest see on ju kunagi olnud. Sellest osakesed on kogulahuses alles kusagil. Nunnu üleni.
Nii ja ma pidin seda nüüd ühe järgmise teooriaga sujuvalt siduma, aga praegu mulle tundub, et üks järgmine teooria räägib sellele hoopis vastu. Või tegelikult otsapidi natuke juba ühest teisest asjast. Las ta sis jääb.

Only the wistfulness in your gaze and the tiny pause before you say 'I love you' will hint that this wasn't the ending you'd hoped for.
- xkcd

Ma saan teoreetiliselt aru inimestest, kes teismelisi tahavad. See ei ole nüüd ni haige, eksole. Teismelised on ilusad ja enamvähem juba täiskasvanu kehaga ja nii. Kuna ma olen naisõpetaja, saan ma vahel muretult rumalaid nalju teha ja keegi ei arva, et selles midagi kohu-kohutavat oleks. (Või siis ma liigun imelikus seltskonnas.) Üldiselt, meesõpetajad ei saa niisugusi nalju teha, sest ühiskond on meeste suhtes mingil teisel eelarvamusel.
Noh näiteks: "Ma tahan õpetajaks saada, sest mulle meeldivad lapsed... nagu... selles heas mõttes."
Ma olen praktikal niisuguses keskkoolis, kus julgelt üle poolte õpilastest on üleni fabulous. Saad aru, need on inimesed, kes on umbes sama ilusad, kui fotod nendest. Hea meelega kõnnin koolimaja peal ringi ja olen üleni rahul oma olukorraga. Aga. Kogemus näitab. Ükskõik, kui nunnud näud või laiad õlad või mehised hääled või head rühid või luksuslikult voolavad juuksed, pärast rohkem kui kolme lause vahetamist nendega ma näen, et tegemist on lapsega. Abitu naiivse segaduses lapsega, kes vajab kaitset kogu maailma kurjuse eest. Ja nagu siiralt. Emainstinkt lööb kohe sisse.
Naljad naljadeks, isegi pooled bakatudengid on minu arvates liiga lapsikud.

Kuulab Pulp Fictioni soundtracki. Nii mõnus. The only boy who could ever teach me
Was the son of a preacher man.

Vista desktop gadgetid töötavad ilusti seitsme peal kah (jah, ma olen windowsi peal tagasi). Üks ekstra nunnu gadget on trükkimiskiiruse mõõtja. Loeb sõnu, arvutab keskmist kiirust, laseb ennast kergesti nullida, läbipaistvust muuta ja jookseb kõige peal. Ainus viga on see, et ta ei saa aru, mis on trükkimine, mis mitte. Näiteks eriti kippelt backspace'i tagumine läheb talle üksikute sõnadena arvesse. Seega ma paistan ebareaalselt kiire kogu aeg.
Aganoh samas, mitu lõiku järjest feilihõredat trükkimist ja juba tükk aega on keskmine olnud 84 wpm. Noh. Kas ma olen lahe või jah?
(kolm korda võid arvata)

Sest seitse jookseb mu vana läpakapanni peal kordades paremini kui ubuntu näiteks.

Tingimusteta
Sisemine
Külmus
.


Ma hakkasin ühe tüdruku blogi lugema, sest mu vendadele ta meeldib ja kuigi ma seda tüdrukut ise ei teadnud, ta paistis eemalt vaadates tore. Sest ta alati ilmus välja väga stiilsetes kostüümides ja teinekord, kui ta suu lahti tegi, tuli sealt võrdlemisi arukat juttu. Ja noh, sest ta on nunnu. Mulle meeldivad nunnud inimesed.
Umbes paar nädalat lugesin, sis võtsin maha readerist. Peaaegu kõik postitused on sisuliselt nutt ja hala teemadel, kui halvasti kõik inimesed temaga ümber käivad. Ja mitte eksistensiaalselt või rohke kirjandusliku effortiga või kasvõi eneseirooniaga. Lissalt hala. Teinekord veel hästi detailne. Mitte et ma tahaks öelda, et mind jätab külmaks, kui kedagi nunnut halvasti koheldakse. Aga see on pigem niisugune asi, mida ma ei taha regulaarselt lugeda. Ei küta.
Vb seal on niisugune kalduvus, et mulle meeldivad blogid, kus vähemalt üks teemadest on 'te lissalt vaadake, kui äge mina olen.'

Years go by and I'm stripped of my beauty.
Vahel käivad mul niisugused hood, kus ma vaatan ennast peeglist ja mõtlen, et need ongi umbes viimased aastad, kui ma veel nunnu olen. Kui enam sedagi. Sest ma olen juba suur tüdruk. Ma enam ei kasva. Ma ainult vananen. Kulun. Mul ongi ainult järel täiskasvanuiga ja siis vanadus.
Praegu mul on see hoog, kus ma vaatan ennast peeglist ja mõtlen 'aaa jeee.' Sest minu täiskasvanud nägu on oluliselt parem, kui mu lapsenägu. Selles on iseloomu. Nagu teinekord kortsukreemi reklaamis naised on küll sileda näoga, aga pilgus paistab mingi paljunäinud tõsidus. Ma teinekord õiges valguses paistan paljunäinud. Pluss see, et mul on nüüd veits aukus põsed ja naerulohud. Võinoh, lohk. Tuleb ainult hästi harva mingi kindla muige juurde välja. Üleni šef. Ja mul on pealetükkiv veendumus, et see kõik läheb veel paremaks. Huvitavamaks. Ma vananen ja ma kavatsen seda põnevusega jälgida ja võimalusel nautida ja ära kasutada.
Aga keha läheb küll hukka, kui ma kohevarsti ennast kokku ei võta. Peaks võtma.


Ma kuulan Thievery Corporationit. Ja see on üleni mõnus.
Kui sul on käepärast ainult kehvad läpakakõlarid, sis ära parem kuula. Ma just proovisin. Ei olnud hea. A muidu küll.

Emiliana Torrini vokaal on siin.

Ma nägin täna tõsiselt vaeva, et leida mõni põhjus, miks insener ei oleks hea mees. Ei leidnud. Ma tean ainult abielus insenere. Seega
Ilmselt
On kerge näha
Vahetult järeldub

2 comments:

  1. Teismelised on vahel ikka väga pandavad. Sihukesed pooltoored õunad - et nagu nii peaaegu on juba, aga tegelt ei ole, ja pärast peaks nagu kõht valutama, et sa sihukest jora sööd. (mul tegelikult ei valutand, aint raamatutes räägiti, et panevad valutama, valgetel klaaridel olid küll seemned valged, aga käisid kah). Teismeliste puhul tuleb see jõu ja hapruse dihhotoomia kohe eriti selgelt välja. (ai, dihhotoomia on ju täiesti, absull vale sõna selle jaoks, aga tead küll mis ma mõtsin. kooskõla. koosesinemine. akord. kombinatsioon. või midagi säärast. tead küll) Kohe näed nende haprust ja tunnetad, kuidas nad ühe hoobi peale segaseks nuuksuvaks puntraks muutuksid ja samas on seal see mingi iseseisvuspüüe, mingi isalõvi poos, et vaadake, kui vägev ma olen; nii vägev näin, et keegi ei julgeks muga tüli norida ja hea ongi, sest tegelikult ma sitaks kardan, kuigi endale ei tunnista. aga poos peab vägev olema. seda ennekõike.
    Kurat küll, ma eeldasin, et ma purjuspäi ei suuda seda kontrollsõna all sisse lüüa. aga näib, et ma olen vist väheste inimeste seas, kes purjuspäi semikooloneid kasutab - üleval on üks. suured algustähed on muidugi nõrkadele, väikestega alustada on palju vähemformaalne ja lahedam ja kõnekeelsem ja teadvusevoolum ja puha.
    tegelt ma tahtsin ütelda, et sa oled hullult lahe. sa oled vanana ka kindlasti hullult lahe. ma ei usugi üldse, et sa kunagi võiks mittelahedaks ja ebaesteetiliseks minna - nagu Maude, tead küll, Haroldist ja Maude'ist. palju sul aastaid kaheksakümneist puudu on? ei tea, aga igatahes arvan ma, et sa kannad selle välja küll.

    Kurat, hommikul o n kindlasti kohutavalt piiinlik. Aga ma võib teha näo, nagu purjus inimene võib kõike rääkida, nagu süüta laps või türgi prohvet ja keski ei mõista teda see-eest hukka.
    krt, aitab kah. head ööd.

    ReplyDelete
  2. Taliesin, sa oled lahe.

    ReplyDelete

There was an error in this gadget