Well, they oughta change your name to beautiful

õu-emm-džii! see on mu 1001. postitus siia blogisse. Tõstkem pitsid ja muu taoline. Hõissa.
Tegelt ma selle just juhuslikult avastasin. Ei tule tähtpäevapostitust. Mul ei tõuse numbrite peale nii nagu tavalistel inimestel. Tuleb regulaarne postitus.



Lõhkusin oma MSWordi ära. Siin on ruudud. Ma ei tea, kust need tulid. Üleni hirmus. Oleks siis, et ma vähemalt arvutitki kasutada oskaksin. Peab ikka mõne IT poisi kusagilt otsima. Nii ei saa ju rallit sõita.


Mõnusalt üleoleva tunde teeb saada FB-s kutsutud mingile üritusele, mis on tigedalt täis igasuguseid üleskutseid ja Meele Heitlikke karjatusi mingi asja pärast, mis mulle üldse muret ei tee. Siis ma lissalt sirvin neid paanikas inimesi, kes südantlõhestavalt igasuguseid asju ütlevad ja üksteist järjest šokeerivamate keissidega üle trumbata üritavad. Aga mina näiteks olen otsustanud ennast selle asja pärast mitte närvi ajada.


it's easy to be straightedge when no one will sleep with you. or give you drugs.


Mökul on tänavamuusikafestival. Mis on lahe. Käisime seal nende lapstega. Lapsed (kuigi selles laps olemise mõttes hirmus nunnud ja emalikke instinkte käivitavad) on inimestena suht tüütud kaaslased. Väsivad kiiresti ära, kaua ühte asja vaadata ei viitsi, ajavad inimeste õllesid ümber ja torkavad neid hajameelselt vihmavarjuga. Kohvi ja alksi ei joo, eksole. Suitsuhaisu peale kukuvad demonstratiivselt köhima. Pikki vahemaid käia ei jõua, wc järjekorras üritavad alati trügida. Ausõna, kui nad lapsed ei oleks, ei kannataks ma nisukesi tüütusi silmaotsaski. Kommid ahnitsevad ka kõik endale.
Tänavamuusika festi idee on ilgelt lahe. Kenas kooskõlas mu veendumusega, et Tartu ongi see kõikse parem linn, kus elada.
Samal ajal siiski arvesse võttes, et igal maal on oma tartu ja igal linnal on oma zavood. Või möku. Lissalt mingi inimloomuse vältimatu tulemus – tartud ja nende kõrtsid.

Sõidan jalgrattag, onju. Nähtavus on hea, rahvast on vähe. Keset laia kõnniteed seisab väike laps, näoga minu poole. Hetkel, kui ma olen juba oma tohutu 5 km/h liikumiskiirusega jõudnud umbes 3 meetri kaugusele lapsest, keda ma juba kaugelt märkasin, haarab lapse ema lapsest kinni ja hakkab, mind ehmunult jõllitades, last kõnnitee serva tirima.
Mul on nagu… mis sul viga on, naine? Täpselt milliseks hüsteeriliseks lapsetapjamanjakiks sa mind pead? Kui suurt ohtu saab sinu silmaterekesele kujutada üks rahulikult mööduv jalgratas. Või kui halb ettekujutus sul on jalgratta manööverdusõimest.
Ja nad teevad seda kogu aeg. Mõned isegi jooksevad ise jalgrattale ette, et ära päästa jalgrattast täiesti ohutus kauguses kakerdav põngerjas. Sest, taevas hoidku, nad võivad ju mu pisikese niimoodi alla ajada. Väiksed lapsed ei tee kunagi nii ettearvamatuid äkilisi kiireid käike kui seda teevad paanikas emad.


Kui umbes kaks kolmandikku kõigist asjadest, mida ma tegema pean, käib mul tegelikult natuke üle jõu, on õhtuks juhe hästi koos. Keegi esitab mingi väga triviaalse küsimuse ja ma vastan juhmil ilmel: viis?
Õnneks olen ma üleni personaalse arengu ja enesetäienduse armastaja (Mr Durden says: selfimprovement is masturbation.) ja oskan piinasid naudinguks mõelda ja teadküll kõik see.
Nagu me kõik, eksole.



"It was probably because he knows about my reputation."

Comments

  1. Mul on nende emade ja rattahirmu kohta oma teooria - nimelt on minu kogemuste järgi mõningail lapsil suitsiidne komme ratta möödudes ennastunustavalt antud liiklusvahendi ette söösta, nii umbes kolm korda kiiremini, kui antud jalgratas liigub. Tähendab jah, ma sõidan laste juuresolekul aeglaselt ja manööverdusvõime on ka olemas ja puha - lihtsalt äkki nood naised kardavad seepärast, et nende lapsed on hullud?

    ReplyDelete
  2. Anonymous00:58

    Kas jalgrattaga ikka kohe peab kõnniteel sõitma? Seadus lubab ja puha?
    Lapsed võivad olla hullud või äkiliste liigutustega, aga kui kokku põrkavad jalgrattur ja kõnniteel tuterdav või äkkliigutav mudilane, siis viga saab mudilane.

    ReplyDelete
  3. Ma juhin jalgratast juba 20 aastat, ühtegi mudilast pole seni alla ajanud. Aga kui ma sõidan kiirusega umbes 5 km/h sõidutee peal, saan mina viga.

    Kuidagi tundub loogilisem, et liikluses võib teha nii, nagu parjajasti tarvis on, tingimusel, et sa kedagi ei sega ega ohtu ei sea.

    Seaduse järgi sõidab alla 16-aastase jalgratturi saatja koos temaga kõnniteel.

    ReplyDelete

Post a Comment