Alexander don't do it

'Millega sa, Murca, oma päevi siis sisustad?'

Noh, vaatame.
Äratus oli 6.30, aga ma ignosin seda. Kuigi poleks pidanud, sest ma vahel harva tahan hommikul pesus käia ja täna oli see hommik ja siis on vaja ajaga natukene arukam olla. Aga kussa sellega.
Pliidi alla tegin tule kahe umbes eelviimase klotsiga, sest mai viitsind õhtul puid tuua. Praemunad ja lapse äratamine ja nii. Juuste kuivatamine ja riietumine ja tead küll.
8.06 olime mõlemad uksest väljas ja minekul. Jättes sujuvalt praegu mainimata mingi väikse hommikuse jonntõrke, mis ikka vahel tuleb, kui olla 7-aastane ja pigem hajameelne ja üldhariduskooli hammasrattad.
Tööpäev algas noorte õppejõudude iganädalase seminariga. Meil oli väike sisekoolitus-ettekandenatuke probleemipõhisest õppest täna. Veits teistsugune kui tavaliselt, sest tavaliselt on see tüdruk ka kohal, kes kõige peale naerab (aga nagu lahe) ja mul ka meeleolu kohe sättub selle järgi. See-eest olid teised ilusad inimesed ja väike rühmatöö ja kogemus näitab, et ekraanilt sõnade 'hard fun' lugemise peale itsitama kukkumine ei ole just kõige parem feng shui.
Pärast seda oli põhiliselt oma kabinetis vahtimine ja tööde parandamine. Kange kakao joomine. Teiste õppejõududega vaidlemine. Kannatlik ja kannatamatu enesekehtestamine. Naistega projektist ja konverentsidest ja inimestest ja miniseelikutest pläkutamine. Veel tööde parandamist. Veel vaidlemist. Ühte loengut jõudsin ka filmida. Ja ühte teist üles riputada. Ja ühtede kolmandatega tegelemist edasi lükata. Rääkimata nendest piltidest, mis peavad galeriisse saamist (üle)homseni ootama, sest meeeeeletult palju töööööde parandamist.
Hea õppejõud ja inimene olla püüdmine on ikka ilge nuss. Ja nagu mitte selles otseses mõttes alati. Ma õpetan loogikat ja siis nad lahendavad loogikat ja neil on mingi oma loogika ja ma pean püüdma aru saada, kas see läheb päriselt loogika alla või see on lissalt puhta lollus. Ja ma ei pea mitte sinna juurde kirjutama, et see on puhta lollus. Ma pean aru saama, millest ta aru ei saa ja andma loetavat arusaadavat tagasisidet, et ta edaspidi saaks aru. Võinoh. Sisemiselt pean. Välimiselt võiksin ma vabalt klassikalist õpetajat panna, punasega kõik maha kriipsutada ja kiirustava käekirjaga 'mis sul viga on?' juurde kirjutada ja keegi ei tuleks ütlema. Esialgu.
Vahepeal helistasin sellele lapsele ka. Sellel olid tüdruk(ud) külas ja nagu häälest kostus, siis üleni iksaitment üle kogu pleissi.
Siis kui asjad olid täpselt niikaugel, et kell on pool viis ja ma ei peagi tööd koju võtma (juhhei!), läksin linna ja vaatsin seda naabritüdrukut mul. Jõime lattesid ja šoppasime kangaid. Mul saab varsti olema niiskusthülgav lapigapestav taevalikult nunnu pruun ja lilledega ja tudivate kiisude ja majakestega lauakate. Või lina. Või miski. Õmblusmasin aint laenata ja kant ümber õmmelda.
Siis oli matk poodi ja pood. Kaebasin just ükspäev kogemata vanama kuuldes, et mul on mööblit ja mööbliostuks raha vaja. Lõin siis täna vanama rõõmuks ühe viiekümnese laiaks ja ostsin lõpuks lapsele riidekapi ja ühe tugitool-välivoodi. Kasutatud mööbli poed ikka rokivad sajaga. Naabrimehe kutsusime autoga vastu. Kapp lagunes tõstmise käigus ära sel ajal, kui ma loomapoest umbes kassijalgpalliväljakujagu (3 pakki) kassimuru ostsin.

Siis me naabriplikaga istusime pärast maja ees kõnnitee äärel ja jõime neid kohvijooke ja rääkisime suvest. Siis me tassisime kapi tükid tuppa. Vahepeal kruvisime veel rohkem tükkideks, sest ta raisk kippus muudku edasi lagunema.
Seoses sellega, et mul on nüüd üks kirves ja pliidipuud on sageli jämedamad kui pliidisuu, kuulutasin ühe suurema ahjupuu raiepakuks ja lõhkusin kuuri ees veits puid ka. Nii soojenduse mõttes. Tõin puid. Siis me tegime süüa. Ja kütsime pliiti. Ja ahju. Naabrimees ja poeg mul panid ühiselt kappi kokku.
Sõime. Panin pesu pesema. Koristasin kööki. Kütsin ahju. Pokaal roosat veini. Koduste ülesannete kontroll ja e-kool. Salat ja makaronid. Vahepeal käidi seltskondlikult naabrilast kusagilt ära toomas ja mingi hetk toodi mulle mu magav laps. Lapsed jäävad autos magama, maitea, mis neil viga on.
Noh ja siin ma siis olen. Pesumasinal on laagrid läbi ja ta teeb fuugides põrgulärmi. Pliit ja ahi veel köevad, niiet mai tohi esialgu magama minna.
Niiet maiteagi. Võiks fotoblogiga tegelda. Võiks seda Tao raamatut lugeda. Või mul neid pärisnunnusid romaane. Raamaturiiuli võiks ka teise kohta kolida, aga ma vist esialgu ei viitsi.



Pesu ja igast naistevidinate ja muu kola kummutit mul ikka veel ei ole. Ja köögiriiulid pean ilmselt ise ehitama, sest sugugi pole leidnud selliseid õigeid.
Aga lapsetuba on peaaegu valmis. Üks kapp-riiul ja suurem puuvillane vaip, mille peal oleks mõnus logeleda ja põrandal mängida ainult puudu. Sul ei ole mõnda üle?

Tuleks nüüd see interneedus ka nüüd tagasi, oleks täiega hea päev.

Õujea, ma regasin ennast TEDxTartule ka ära. Kuigi ma pole päris kindel, kust ma selle papi välja võtan. Maksmata arvete kaust muudkui kosub. Aganoh. Raha tuleb ja läheb. Ja tuleb.

Mhh. Ja mis mõttes 221 uut itemit readeris? Nii ei saa ma kunagi magama.