Oh make some big jumps, big jumps


'Kui niimoodi jätkub, on tal umbes neli korda rohkem vedanud kui teistel temavanustel. Võinoh, oleneb muidugi, kuidas me defineerime vedamiste korrutamise skalaariga.'

Ma peaksin varsti tegema oma möödunud semestri õpetamisfeilide (mitte)täieliku loetelu.
Ma ütlesin 300-le tudengile, et nad paneksid oma faili nimeks teine praktikum. Kusjuures, neid faile ei saa otse seal keskkonnas vaadata, kus neid esitatakse ja programm, mis neid avab, ei ava faile, mille nimi on muudetud.
Rääkimata sellest hämmingust, mis mul kogu aeg on, sest tööde ja nende esitamise tähtaegade ja ametlikust tähtajast möödunud päevade ja punktide vahel on täpselt nii keerulised seosed, mida ainult matemaatikud suudavad välja mõelda. Ja kui midagi on nii keeruliseks aetud, see peab olema oluline. Ja kui midagi on oluline, peaks sellele tähelepanu pöörama, mitte nii nagu mina. Et jätan pööramata. Või pööran ainult veits. Retrospektiivselt.
Ja tead, kuidas vahel on inimesi, kes ei tunne kella. Noh, mul on see juba mingil edasijõudnute tasemel. Ma ei tunne kalendrit.

Oota, ma teen omale kohvi.

Vanaema küüslaugust: "Noh, ta on tervislik. Kuigi venelased söövad seda."

Vaatame käsnakalle filmi
Mina: "Huvitav, kuidas nad said David Hasselhoffi nõusse midagi niisugust tegema?"
Emme: "Aga ta on ju alkohoolik."

Tüdruk hennamulletiga. Saad sa aru. Värvi segamine ja seismine peab võtma mingi 8 tundi. Kusjuures võib keeruliseks ka ajada, mingeid asju õigetel aegadel lisada või sügavkülmutada ja sulatada. Siis värvi peale panemine võtab terve igaviku ja on ilge nuss, sest värv ei tule üldse niisugune kreemjas viskoosne löga. Tuleb pigem nagu heinapurupuder. Nagu pori või muda. Kujuta ette, et sa tahad midagi hästi ühtlaselt poriseks teha. Lisaks see voolab ja tilgub värvimise ajal igale poole. See ei tohiks, seda kasutatakse tätoveeringute tegemisel, sa ei taha seda endale igale poole tilkumas. Siis hakkab see poole värvimise ajal peas ära kuivama ja pudeneb tükikaupa valimatutesse kohtadesse. Peas tuleb seda hoida mitu tundi ja et kõik ei voolaks ja tagasi mullaks ei kuivaks, tuleb pähe panna kilemüts või midagi. Ja siis pärast mitu tundi turbaniga ringi kolamist, on selle mahapesemine ka paras ettevõtmine. Sest kujuta ette pori juustest välja pesemist.
Aga kõige vahvam selle juures on see, et pärast kogu seda tööd ja vaeva ja piina pole ikka päris kindel, mis värvi su juuksed olema saavad. Ja see võib paari päevaga veel muutuda veits.
Minu omad said tapvalt kenad. Vase ja rooste värvi tumeoranžid. Taevalik.

Muud midagi. Homme sõidan mingi värgi peale jälle. Kusagile pära-ääremaale. Muidu läheb hästi. Hakkasin tubliks ka.

Comments

  1. Tapvalt kena pilti tahaks ka näha.

    ReplyDelete
  2. Anonymous20:51

    Põmst saab seda geeljaks ka kuidagi teha. Viskoossust saab suuremaks ajada suhkrut lisades :P

    ReplyDelete
  3. Jah, mina sain hennaga rohelised juuksed kunagi... Nagu sammaldunud känd.

    ReplyDelete

Post a Comment