Tuesday, May 15, 2012

lineaarne mittehomogeenne rekurrentne võrrand


Seoses sellega, et raamatukogu on lämmatavalt tihedalt vahetult ja vahetpidamata täis õppimishulle noori inimesi, kellel pole ilmselt targemat teha niisugustel ilusatel kevadpäevadel, tuli mulle meelde ka minu tudengipõlv. Võinoh, rohkem tuli meelde see aeg, kui ma täiega kujutasin ette, et ma täiega õpin, aga tegelt tegin mingit teist asja. Ja siis ma mõtlesingi, et panen Üldsuse Hüvangu mõttes kirja kõik need vahvad asjad, mida mul oli kombeks mõelda õppimise ajal ja asemel.

  1. Ma ei pea seda üles kirjutama, mul jääb see meelde. Vaata, praegugi on veel meeles. Kuidas ma saaksingi seda ära unustada, mul täiega tugevad seosed sellega praegu. Üleni mõtlen kaasa. See ei lähe mul kunagi meelest ära.
  2. Mu alateadvus on põhjatu salvesti, kuhu jääb kõik kinni. Ma ei pea praegu õppima, sest ma olen terve semester loengutes kohal käinud ja mu meeled on olnud selle materjaliga kontaktis. Seda ju räägiti minu kuuldes. Kusagil mu alateadvuses on kõik see info mingil kujul olemas ja ma saan selle sealt kätte, kui ma lihtsalt eksami ajal piisavalt pingutan.
  3. Oot, kohv sai juba otsa vä?
  4. Ma olen sunnitud ainult öösiti õppima ja päeval palju jooma ja magama, sest mul on eksamisessioon ja ma olen täiega stressis ja endast väljas ja iial ei või teada, mida ma järgmisena teen. Võib-olla jätan eksamile minematagi või helistan nuttes kell neli hommikul mõnele oma eksile või söön ära terve šokolaadikoogi. Sest mu elu on ni raske ja keeruline praegu ja te keegi ei mõista mind.
  5. Teised kõik on ni targad ja neile tuleb see lihtsalt iseenesest ilma vaeva nägemata. Aga mina pean vaeva nägema nagu mingi loll.
  6. Fuck this I’m gonna be a stripper.
  7. Aga... aga... teised lapsed saavad praegu õues mängida ja õlut juua.
  8. See on kõik selle õppejõu süü. Mis ta siis on nii nõme. Ma näeks täiega rohkem vaeva, kui ta vähegi parem oleks. Paras nüüd talle, kui ma halva hinde saan.
  9. Kohvi... andke mulle kohviiiii.
  10. Oh, vau - võibolla ma oleksin pidanud mingit kirjanduse eriala õppima, kõik need raamatud tunduvad praegu nii huvitavad. Täiega loeks lissalt hommikust õhtuni igasugust pehmekaanelist ulmet, kui need neetud eksamid siin jalus ei tolgendaks. Mõtle, kui tore elu neil kirjanduse-inimestel praegu on.
  11. Kahju, et ma suitsu ei tee. Ma olen seda õpikut nii kaua jõllitanud, et mulle kuluks praegu täiega üks suits ära.
  12. Paha lugu küll, raamatukogu on juba kinni. Nüüd jääbki õppimata. Pole midagi teha. Üleni oleks veel õppind, kui raamatukogu lahti oleks.


Lisaks kõigele jooksevad täna igal pool ringi inimesed köidetud bakatöödega ja mul on peaaegu et kontrollimatu tahtmine neid kallistada ja neile õnne soovida ja öelda et nad on nii tublid ja mul on üleni hea meel, et nad sellega hakkama said.
Aga nii ei ole viisakas teha (võõrastele) inimestele.
Seega.

1 comment:

  1. Kas sa tunned ka end süüdi, kui sa vahepeal mitu päeva ei postita, sest "aga inimesed ju ootavad"? Et sa teaksid, siis ma käin iga päev vaatamas, kas sa oled midagi kirjutanud, et saaks oma prokrastinatsioonihetki nautida. :D

    ReplyDelete