Ei head ei kurja kahe hingetõmbe vahel

Ma teen sulle lõuna välja, sest
...mul on üleni kurb, et minu heal sõbral on kõht tühi ja ei ole raha, et endale lõunatki osta samal ajal, kui mul on raha, et osta kasvõi kaks.
... kunagi sa saad rikkaks ja siis sa teed mulle lõuna väja.
... kunagi sa saad rikkaks ja teed kellelegi teisele lõuna välja.
... kunagi on minul üleni vaja, et sa mind aitaks mingil teisel moel. Näiteks nõu või jõuga.
... kunagi varem oli mul ka nii vaja, et keegi mulle süüa ostaks, nagu sul praegu.
... sest siis ma olen nagu hea inimene, hea sõber ja hea üldse.
... sest siis sa armastad mind rohkem ja kui mul on kurb ja üksi, sa kohe pead tulema.
... sest mai viitsi üksi süüa ja mul on kopp ees oma töökaaslaste vahtimisest.

Maaliline Lossi tänav

Migreen. Ja seoses sellega sigalakku täis olemine, sest kusagil mälestuste tagumises nurgas oli mingi idee, et hästi-hästi kange alkohol pluss väike kange kohv migreeni varajases staadiumis võiks selle valu ja piina kuidagi ära hoida või leevendada. Ja ma võin sulle lubada - ei hoia ära. Ega leevenda. Lissalt purju jääd.  Ja tänu kohvile, magada ka ei saa. Vahelduseks täiega purjus peaga täiesti ärkvel olles migreeni kogeda on ka muidugi huvitav. Muud midagi.
Vedelen teki all ja aegajalt oma varvaste kohalolekut igaksjuhuks kontrolldes ja silmanurgast valupisaraid pühkides mõtlen, et iga jook jätab jälje. Ja mõtlen, et lollakas sotsiaalreklaam. Iga jook jätab jälje - pfft! Jälje jätmine, minu eesel. Nii etteheitev. Nagu joomine kuidagi kõigist muudest ettevõtmistest oluliselt erineks. Me ju kõik teame, et ka iga laps jätab jälje. Seal on oluline vahe sees, kas sa vaatad ühe lapse saanud naist või kaks-kolm last saanud naist või mitte kunagi mitte ühtegi last saanud naist. Iga valuvaigisti jätab jälje. Iga kõrgharidus jätab jälje. Iga mees ja töökoht ja reis jätab jälje. Iga tort ja pastaroog ja sigaret ja ööläbi seksi või tantsu jätab jälje. Sellest ei ole pääsu. Iga asjaga, mis sa ette võtad, kujundab sa seda, kes sa oled ja kelleks saada võid. Niiet võiks lissalt stressamise ära lõpetada ja etteheited mööda heita kuidagi. Sest pääsu ei ole.
See viimane oli niimoodi eriti süngel ähvardaval toonil öeldud samal ajal taganedes varju astudes ja tuhandetähenduslik olles.

Ma olen natuke õnnetusehunnik ja hädine nutsakas, sest mul on halb olla ja mu aju ei suuda praegu väga hästi mu teisi kehaosasid juhtida ja sest mu pea lõhub valutada. Mitte ainult ei valuta, vaid lõhub valutada. Nagu, mu kolp valutab. Näiteks ümber silmade ja kuklast ja seest ja nii. Ja ma olen pool pooleliitrist 47-kraadist gini ära joonud, sest minaeitea. Sest kui paratamatu on juba tulemas, on meeleheitel inimene valmis igasugusteks veel proovimata eksperimentideks. Tead küll.
Võiks kaineks saada juba. Ni nõme on olla.
Samas võib eksperimendi õnnestunuks lugeda. Selles mõttes, et püstitatud hüpotees sai kindlalt ümber lükatud. Alkohol teeb purju. Ei tee terveks. Vähemalt migreenist mitte.

See on siis, kui Taara pst tammedele just lehed tulevad ja päike ennast just looja minema sätib.

Veeren rattaga mööda Eha tänavat ja pooleli oleva ehitise ees olevale sildile on kirjutatud 'renoveerimine.' Ja ma mõtlen, kas mingi koha pealt maja maani maha lõhkumine ja sama koha peale täiesti uue hoopis teistsuguse maja ehitamine on ikka täpselt see, mida 'renoveerimine' tähendab. Sest mulle tundub, nagu renoveerimine peaks tähendama mingi päriselt olemasoleva asja uueks ja paremaks tegemist. Ja kui see päriselt olemasolev asi lõpetab selle 'renoveerimiseks' nimetatud tegevuse käigus üleni kogu oma eksistentsi, siis on renoveerimine justkui ebaõnnestunud ja jutt peaks olema mingist muust tegevusest. Nagu näiteks ehitamine. Või lammutamine. Või asendamine. Välja Vahetamine. Midagi sihukest.

Puud on vahel sellised

Tülitsemise klassika: "Ma poleks kunagi öelnud ja teinud neid asju, mida ma ütlesin ja tegin, kui sina poleks öelnud ja teinud kõiki neid asju, mida sa ütlesid ja tegid. Seega, ilmselgelt, see kõik on sinu süü."
Youtube'i soovituste klassika: "Ma näen, et sa vaatad seda lühikeste juustega meesteriideid kandvat naislauljat. Võib-olla tahaksid sa siis seega ka Justin Bieberi uue videoga tutvuda?" Kuigi tõenäoliselt soovitab ta seda lapsukest kõigile külastajatele. Aga ikkagi. Ni rumal ju.

Vaata, mul on see Flowers in the Attic särk, onju. Ja kuigi selle autor võib-olla mõtles, et see jutustab hullumeelne olemisest või väga originaalne ja huvitavate mõtetega olemisest, mulle meeldib mõelda, et see on Äkitselt Hoopis Teist Moodi Mõtlema Hakkamisest. Mõtteviisi ja vaatepunkti päriselt lõplik väljastpoolt vaadeldav kiire muutus. Mitte selle pärast et keegi teine tuli ja tõukas, vaid sest sa oled juba suur tüdruk ja teed (endaga) mis tahad. Tahad, mõtled nii, tahad, hakkad hoopis teist moodi mõtlema. Ja et teinekord tõesti peaks ka.
Siis ma mõtsin, et mulle on ühte teist särki ka vaja. Sellist, mis on roosa ja mille peal on Pinkie Pie. Pinkie Pie on üks roosa lokkis lakaga poni, kes on üleni positiivne ja liiga jutukas ja lõbus ja ilmselgelt ma olen seda ponimultikat liiga palju vaadanud. Igatahes Pinki Pie särk oleks ka eriti kõrge ja samas ikkagi sügava tagamõttega - enda ja kõige selle mitte liiga tõsiselt võtmine. Sest see tahab teinekord meelde tuletamist. Et tegelt võiks laka lehvides hoopis ringi põrgata ja kõige üle naerda kihistada. Selle asemel, et minaeitea. Tõsine olla püüda.