Tuesday, April 16, 2013

The black of the blackest ocean


Aga pane oma tomati-hakklihakastme sisse teinekord sorts punast veini ja üks varsseller ka ja vaata siis, kui hea saab. 

peegeldused ühest loojandust
(läbi igast värkide)

Metamelanhoolia. See on see magus valus kurbus, mida sa tunned, kui sa tunnetad, kui kurb sul kogu aeg on. Mitte et mul praegu oleks. Aga ma siin mõtsin. Ma millegipärast hakkan asju mõtlema, kui ma linna piirile satun. Kesklinnas eriti ei mõtle ja maal mõtlen hoopis teisiti. Aga on üks eraldi mõtete kategooria, mis saabub just linnapiiril olles. Üks hommik käisin ja siis mõtlesingi sellest, kuidas osa inimesi on lihtsalt kurvad ja osa inimesi on topelt-kurvad. Või pigem kurvad ruudus. Või, kui päris anaals korrektselt väljendada, kurvad kurbuses. Sest nad on üleni õnnetud ja peaaegu meeleheitel, sest nad teavad ja saavad aru, kui kurvad nad on. Metamelahoolia. 
Samas jällegi - ma olen näinud ka inimesi, kes on hiigla rõõmsad ja uhked ja saavutus-edevusest pungil, sest neil on lõpuks ometi õnnestunud päriselt kurvaks saada. 
Ja loomulikult karjade kaupa inimesi, kes on veits ehmunud ja hirmul, sest neile jõudis kohale, kui õnnelikud nad on.
Pärast nuputasin mööda internetti kraapides, kas mu metamelanhoolia on umbes sama sõna nagu Kundera litost, aga vist siiski mitte.


lipsuga kass tudib ni nummi maivõi oh jah 

Alati, kui ma selle Vilma pulbrist šokolaadikooki teen, on käkk. Pealt küpseb ära, kerkib-kerkib ja siis teeb sosss... ja pealmine krõbe kiht kukub mõranenult koogi keskosasse sisse. Pärast seda hakkavad püstised servad otsast kõrbema ja ma võtan selle jama ahjust välja. Seest on toores. Mökerdan bitterist, võist ja kohvikoorest segatud glasuuriga kokku ja söön vahele piima kaanides ennast moosipalliks.

Kusjuures, ma olen vahelduseks üleni Soomes. Siin on ühed naised, kes mulle meeldivad. Neil on siin järved ja metsad ja järved ja vihm.
Käisime kaltsukas ja ma ostsin endale natuke liiga laia mummulise kleidi, mis ma väiksemaks õmblen, kui koju saan.
Soome kaltsukates, kusjuures, on alati saiakeste ja kohvi nurk püsti ja tädid istuvad mõnusalt juttu vadrates diivani peal ja kui neilt ilusti küsida, ütlevad mõtlikult hilpe silmitsedes neile liiga väikse hinna ja võtavad raha ka vastu, kui väga peale käid.  


haah, mul on mikiga 3 päeva vanusevahet ja tordid ja pidud ja pillerkaar

Kuigi... Miks mitte hoopis osta endale natuke liiga suur veits rohkem naiselikke kurve vajav kleit ja siis hakata usinalt jäätist ja torti näost sisse ajama, et järgmise nädala peol selles hot välja näha? Poole vähem stressi ja vähemalt poole toredam ju. Siis lepid sõbrannadega kokku, et nad sul silma peal hoiaksid ja takistaksid sul poolt praadi tellimast (võta terve, mõtle sellele kleidile, mis sa ostsid) ja ikka armastavalt pärastlõuna paiku sulle igaks juhuks paki koorekommidega külla sajaksid. Käe ette paneksid, kui sa üritad oma kohvi mustalt, ilma koore ja suhkruta juua.


Ma ostsin endale selle väikse märkmiku, kuhu väiksed tüdrukud riiete disaine sisse joonistavad sinna ette trükitud poolpaljaste lapsukeste selga. Idee märkmikust, mille igale lehele on trükitud mingi poolpaljas lapsuke, tundus esialgu võõrastav, aga lõppudelõpuks ei pea ju kogu aeg neist asjust nii mõtlema. Ja päris mõnus on uusi kostüüme visandada, kui mingid kehad on ette antud. 
(Mu laps ei jätnud mind informeerimast, et kõikidel teise klassi tüdrukutel on sellised märkmikud.)
Igatahes. Seoses sellega. Mis ma nüüd tahtsingi. Ahjaa. Just. Ma mõtlen igast riideid välja koguaeg. Ja joonistan neid. Ja plaanin nende tegemist. Ja saan igasugustest teistest jubavalmis asjadest, mida ma poes või kellelgi seljas näen, inspireeritud ja kaasahaaratud ja hiigla tore.



Aga muidu on kõik hästi. Kevad lubas ka tulla. Meil oli temaga jutt.

Ma tegelt tahtsin midagi laste ja soorollide ja introvertide ja ülešoppamise ja reisimise ja pildistamise ja kunsti ja muu siukese kohta ka öelda, aga ma vist enam ei viitsi. Osutub, et kui juua päevas neli kohvi, siis need paarikaupa tühistavad teineteist ja uni  alustab usinat pealetungi juba kell 9. Niiet teinekord.

1 comment:

  1. Palju õnne sünnipäevaks!
    Nii toredad tordid! Tunnen puudust Ivi hommikul-kella-seitsmestest sünnipäevakookidest.

    ReplyDelete