 |
| mul on üks seebikarpfotokas, mis teeb automaatselt kõik ära. näiteks fokuseerib ahju peale ja pimestab kassi. väga mugav |
Me lõpetasime multika vaatamise liiga hilja, sest esiteks see episood oligi teistest natuke pikem. Aga selle pärast ka, et kodused ülesanded tuleb enne õhtumultikat ära teha. Ja need olid tegemata. Mitte kõik, aga osa. Ja pealegi me ei tahtnud alguses teha neid, sest need on vanad vastikud ja tähtajad olid juba ammu ja mhhh... Noh ja siis kui kodused ülesanded said tehtud ja pärast pikka punnimist asjad ka ilusti pakitud ja selgus, et ikkagi üks asi vajas üle kordamist (mismõttes pole Järvamaa keskus Järva, kui Põlvamaa keskus võib Põlva olla?). Vot pärast kõike seda olime me tõepoolest ära teeninud multika, kuigi see lõppes niimoodi asju ajades alles kell üheksa.
Sirvin mina poodide kodulehti, et selgitada, kas see lähim pood on ikkagi kümneni lahti, sest majapidamises pole tilkagi piima.
- Ma lähen poodi, kas sa tahad kaasa tulla?
- Ei taha. Aga too mulle ka midagi.
- Ma sulle ainult toongi. Ma lähen sinu hommikusöögi jaoks piima tooma.
- Aga too mulle midagi muud ka. Too krõbinaid ka.
- Meil on krõbinaid.
- Too teisi krõbinaid. Neid lõviga.
- Ei too. Mul ei ole raha selleks.
- Aga too siis lihtsalt lõvi šokolaadi.
Ükskord ma väiksena ütlesin oma emale, et ma ei taha kunagi lapsi, sest laps ju kujutab ette, et maailm keerleb ainult ümber tema.
Ema ütles, et see peakski.
Ema ütles, et see peakski.
 |
| siis, kui film on halvasti sees, saab ühte kaadrisse kaks pilti |
Mis lastesse veel puutub, siis mind on hakanud häirima beebide pildid avalikult internetis nähtaval olemas. Jah, alles nüüd. Eks see ole seda sorti asi ka, et kui oled oma sõbralistist välja rookinud kõik need inimesed, kes jagavad pekstud koerte pilte ja oled välja lülitanud kõik need inimesed, kes jagavad teateid online mängude või oma suguelu(tuse) kohta, tekib teatav pirtsakus. Et nagu ära hellitatud kogu selle kergesti nõustuva ilu ja kooskõlaga. Ärahellitadud inimesed ikka vinguvad ju.
Sest mulle tundub, et beebid on kuidagi nagu hästi isiklik intiimne oma pere sisene asi. Ja ma nagu ei taha saada kellegi intiimsete osadega vasta nägu kell kaheksa hommikul. Jaa-jaa, ma tean, et ma ei pea minema internetti kell kaheksa hommikul, kui mu nägu on veel õrn ja ei kannata igasuguseid asju. Kuid siiski.
Mingi päev me vaatasime ühte romantilist romantilist ilusat nunnut filmi ja seal sai keegi lapse. Siis me arutasime, kuidas see on ka natuke nunnu, et nad näitavad filmides vastsündinu pähe mingit pehmeks muginud viiekuust alati. Aga huvitav, kas see on selle pärast, et liiga väiksed titad on koledad või selle pärast, et nad on liiga intiimsed. Või sest viiekuune näeb juba välja nagu beebi, vastsündinu näeb (kõigile peale tema lähedaste) välja nagu rosin-tulnukas.
Ühiskonna arvamus(t)est ja selle omaks võtmisest.
Teemal 'keha' võiks see samunegi Ühiskond natukeseks ajaks vait jääda, et ma rahus mõelda saaksin.
Sest esiteks tuleb oma keha armastada sellisena, nagu see on. Barbinukkude poole ei tohi vaadata ja keha muutmisest pole vaja mõelda. Iga keha on ilus ja hea. Me kõik oleme erinevad kordumatud oma iseärasustega. Erinemine modellidest või moenukkudest on ainult tervitatav ja annab hindamatut lisaväärtust sinu täiesti kordumatule võlule ja inimlikkule ilule. Kurvid ja voldid on lihtsalt osa naiselikkusest ja enda hästi tundmiseks ei ole kellelegi vaja mingit kindlat tüüpi keha. Selleks on lihtsalt vaja parajaid (paar numbrit suuremaid) kleite ja laia pehme kummiga pükse, mis ei pitsita. Ja Tingimusteta Sisemist Soojust, mis kiirgab.
Teiseks muidugi tervisesport teeb enesetunde heaks. Annab parema une ja tervislik kogus enda liigutamist mingil eelistatud moel tõstab endorfiinide ja kindlasti hulga muude asjade taset. Tuju on hea, naha verevarustus parem, jume ilusam ja seks (kui seda on) nauditavam. Kui tervisesporti harrastada mingil osavust nõudval alal, kasvab sellel alal osavus. Ja seega rõõm. Kui seda teha seltskondlikult, on sel igasugused lisaboonused, sest arenevad su sotsiaalsed oskused (kui neil on veel kuhugi areneda) ja tugevnevad sidemed inimeste vahel. Teinekord mune vaja on, tead, kust võtta.
Kolmandalt poolt tervisesport on kuramuse naeruväärne. See on jumalast imelik asi, mida oma ajaga peale hakata. Oleks siis veel, et see on su hobi. Et noh näiteks sulle meeldibki mööda kaljusid ronida või sa lihtsalt osutud olema seda sorti inimene, kes armastab oma vabal ajal teisi inimesi või asju rusikatega taguda. Et siis on nagu natuke arusaadav. Aga kui mõttetul inimesel on päriselt tema hobiks ja harrastuseks jooksmine? Või kes julgeb päriselt oma hobiks nimetada jõusaali või mingeid treeneri utsitusel tehtavaid tõsteid ja kükke? Vanad eestlased ei teinud tervisesporti. See pole ikka õige asi. See pole loomulik. Leopardid ei harrasta fitnessi, karud metsas ei tee rasvapõletust. Niigi oleme oma loomulikust looduslikult mõeldud olemise viisist nii kaugele kadunud. Kuhu see niimoodi välja jõuab.
Ja noh lõpuks maiteamitmendalt poolt tegelikult on rasvumine tervisele kahjulik. Ja ma ei räägi siin otseselt päris tõeline rasvarull-moosipall olemisest. Lihtsalt juba natuke ülekaaluline olemine kurnab su südant ja vereringet. Sinu ilus väike süda lihtsalt ei jõua sinu paksu perset ringi ajada. Selle kohta on teadlased palju uurinud. Ülekaalulised inimesed saavad endale kiiresti haige südame ja suhkruhaigused ja kindlasti veel mitu asja kaela. Ja need on päris haigused ja need on kurnavad nii pere rahakotile kui inimestele, kes sind armastavad kui ka üldisele tervishoiusüsteemile. Väga vastutustundetu. Ja kui sinna juurde veel alkoholi juua ja istuvat tööd teha, ma ei tea, mis sellest kehast varsti saab ja kuidas sa temaga elad. Kui üldse.
Planeerisin hästi pikalt tööl olemise päeva just selleks päevaks, kui päike paistab.
Tuleb välja, et mida pikemad juuksed, seda rohkem mõtet on patsilokkidel.
Nagu märtsile kohane, olen sisenenud lilleliste satsiliste õhuliste mummuliste suveriiete ennastunustava kogumise ja korrastamise hoogu.
Loen Tove Janssoni Suveraamatut ja hea.
Nagu semestri keskpaigale kohane laskun ligikaudu ülepäeviti igasugusesse enesehaletsuse ja -kahtluse mülkasse ja siis vaatan kõrvalt huviga (popkorn), kuidas ma sealt jälle välja rabelen.
Kui basiilik köögiaknal kogu aeg ära ei sureks, oleks juba päris hea elu.
Sest mulle tundub, et beebid on kuidagi nagu hästi isiklik intiimne oma pere sisene asi. Ja ma nagu ei taha saada kellegi intiimsete osadega vasta nägu kell kaheksa hommikul. Jaa-jaa, ma tean, et ma ei pea minema internetti kell kaheksa hommikul, kui mu nägu on veel õrn ja ei kannata igasuguseid asju. Kuid siiski.
Mingi päev me vaatasime ühte romantilist romantilist ilusat nunnut filmi ja seal sai keegi lapse. Siis me arutasime, kuidas see on ka natuke nunnu, et nad näitavad filmides vastsündinu pähe mingit pehmeks muginud viiekuust alati. Aga huvitav, kas see on selle pärast, et liiga väiksed titad on koledad või selle pärast, et nad on liiga intiimsed. Või sest viiekuune näeb juba välja nagu beebi, vastsündinu näeb (kõigile peale tema lähedaste) välja nagu rosin-tulnukas.
 |
| lihtsalt Salme tänav |
Ühiskonna arvamus(t)est ja selle omaks võtmisest.
Teemal 'keha' võiks see samunegi Ühiskond natukeseks ajaks vait jääda, et ma rahus mõelda saaksin.
Sest esiteks tuleb oma keha armastada sellisena, nagu see on. Barbinukkude poole ei tohi vaadata ja keha muutmisest pole vaja mõelda. Iga keha on ilus ja hea. Me kõik oleme erinevad kordumatud oma iseärasustega. Erinemine modellidest või moenukkudest on ainult tervitatav ja annab hindamatut lisaväärtust sinu täiesti kordumatule võlule ja inimlikkule ilule. Kurvid ja voldid on lihtsalt osa naiselikkusest ja enda hästi tundmiseks ei ole kellelegi vaja mingit kindlat tüüpi keha. Selleks on lihtsalt vaja parajaid (paar numbrit suuremaid) kleite ja laia pehme kummiga pükse, mis ei pitsita. Ja Tingimusteta Sisemist Soojust, mis kiirgab.
Teiseks muidugi tervisesport teeb enesetunde heaks. Annab parema une ja tervislik kogus enda liigutamist mingil eelistatud moel tõstab endorfiinide ja kindlasti hulga muude asjade taset. Tuju on hea, naha verevarustus parem, jume ilusam ja seks (kui seda on) nauditavam. Kui tervisesporti harrastada mingil osavust nõudval alal, kasvab sellel alal osavus. Ja seega rõõm. Kui seda teha seltskondlikult, on sel igasugused lisaboonused, sest arenevad su sotsiaalsed oskused (kui neil on veel kuhugi areneda) ja tugevnevad sidemed inimeste vahel. Teinekord mune vaja on, tead, kust võtta.
Kolmandalt poolt tervisesport on kuramuse naeruväärne. See on jumalast imelik asi, mida oma ajaga peale hakata. Oleks siis veel, et see on su hobi. Et noh näiteks sulle meeldibki mööda kaljusid ronida või sa lihtsalt osutud olema seda sorti inimene, kes armastab oma vabal ajal teisi inimesi või asju rusikatega taguda. Et siis on nagu natuke arusaadav. Aga kui mõttetul inimesel on päriselt tema hobiks ja harrastuseks jooksmine? Või kes julgeb päriselt oma hobiks nimetada jõusaali või mingeid treeneri utsitusel tehtavaid tõsteid ja kükke? Vanad eestlased ei teinud tervisesporti. See pole ikka õige asi. See pole loomulik. Leopardid ei harrasta fitnessi, karud metsas ei tee rasvapõletust. Niigi oleme oma loomulikust looduslikult mõeldud olemise viisist nii kaugele kadunud. Kuhu see niimoodi välja jõuab.
Ja noh lõpuks maiteamitmendalt poolt tegelikult on rasvumine tervisele kahjulik. Ja ma ei räägi siin otseselt päris tõeline rasvarull-moosipall olemisest. Lihtsalt juba natuke ülekaaluline olemine kurnab su südant ja vereringet. Sinu ilus väike süda lihtsalt ei jõua sinu paksu perset ringi ajada. Selle kohta on teadlased palju uurinud. Ülekaalulised inimesed saavad endale kiiresti haige südame ja suhkruhaigused ja kindlasti veel mitu asja kaela. Ja need on päris haigused ja need on kurnavad nii pere rahakotile kui inimestele, kes sind armastavad kui ka üldisele tervishoiusüsteemile. Väga vastutustundetu. Ja kui sinna juurde veel alkoholi juua ja istuvat tööd teha, ma ei tea, mis sellest kehast varsti saab ja kuidas sa temaga elad. Kui üldse.
Planeerisin hästi pikalt tööl olemise päeva just selleks päevaks, kui päike paistab.
Tuleb välja, et mida pikemad juuksed, seda rohkem mõtet on patsilokkidel.
Nagu märtsile kohane, olen sisenenud lilleliste satsiliste õhuliste mummuliste suveriiete ennastunustava kogumise ja korrastamise hoogu.
Loen Tove Janssoni Suveraamatut ja hea.
Nagu semestri keskpaigale kohane laskun ligikaudu ülepäeviti igasugusesse enesehaletsuse ja -kahtluse mülkasse ja siis vaatan kõrvalt huviga (popkorn), kuidas ma sealt jälle välja rabelen.
Kui basiilik köögiaknal kogu aeg ära ei sureks, oleks juba päris hea elu.
Naljakas.
ReplyDeleteMulle meeldib.