Dance like you've never been hurt

PC260188
millegipärast meenutab ühte dead can dance'i albumi kaant
kuigi see on hoopis teistsugune ju


Kui sa oled kellegi süütuse võtnud, oled olnud tema see väljavalitu, kellele ta oma (hoolikalt hoitud) süütuse on otsustanud anda. Siis sul on igaveseks teadmine, et sa oled võtnud kellegi süütuse. Aga mida sa sellega teed? Selle süütusega. Mida sa hakkad selle varandusega peale. Kas siis, kui see süütus on sulle antud, on see nüüd sinu süütus. Ja keegi järgmine saaks sinult süütuse võtta? Või näiteks, ütleme, et sa oled võtnud mitme erineva inimese süütused. Kas sul on pärast seda endal mitu süütust ja siis sa võiksid näiteks mõnikord, kui tuju on selline, kahel järjestikkusel õhtul kellelegi oma süütuse(d) kinkida. Kas sa võiksid, kui sul nõnda peaks vedama, süütusi koguni koguda? Neid kollektsioneerida, arhiveerida, nendega vahetuskaupa teha. Ja mõtle, kui tore, kui mõni ütleb alles hiljem tagantjärele, et see, mis ta sulle tookord andis, oligi tema süütus. Aga sa tookord ei teadnudki, alles nüüd mõistad. See on ju nagu vanade unustatud teksade taskupõhjast kaheeurose leidmine. Või kui keegi mõtleb ümber, et ta ikkagi ei tahtnud sulle oma süütust anda. Aga sa juba võtsid ju. Kas ta võib tulla ja selle tagasi küsida. Sinult võtta (oma) süütuse. Välja nõuda. Ja mõtle, kui sel hetkel see ongi ainus süütus, mis sul on. Ja ta võtab sellegi sult ära.

- Kas sa oled kunagi kellegi süütuse võtnud? Ja kas sulle meeldis?
- Jaa, muidugi. Ma peaaegu iga päev võtan mõne. Näiteks täna võtsin nende saabaste süütuse. Väga hea on, näed.


P1010041
see puu ise ka ei tea


Kuigi ma olen üsna kergesti kalduv klišeedesse ja mõtlen ise oma peas välja juba ammu ärakulunud väheoriginaalseid ütlemisi, olen ka mina suuteline teatud korduste peale ära õppima silmapööritused ja tüdinud ohked. Ehksiis. Väike loetelu pffft-nõuandeid.
 "Kui sul on mingi mure, siis mõtle, kas see loeks viie aasta pärast." Eeldab, et vastus on ei. Et ma kujutlen viie aasta pärast olevat argipäeva, kus seda muret enam ei eksisteeri. Ja midakuradit ma selle teadmisega täpselt peaksin peale hakkama? See, et asi, mis vajab praegu lahendamist või läbi elamist või ülemõtlemist, varsti enam seda ei vaja, ei tee seda asja olematuks. Kas see loeb viie aasta pärast? Pfft. See loeb praegu.
 "Keegi ei mõtle oma surivoodil, et ta oleks pidanud rohkem/vähem ..." Jep. Tänks. Sa mõtled, et ma peaksin oma igapäevaseid otsuseid tegema, kaaludes pidevalt seda hüpoteetilist stereotüüpset vanurit, kes ma oma oletataval surivoodil olen. Eeldades, et ma suren vanana. Ja voodis. Ja aeglaselt. Ja igas asjas sellega konsulteerima. Kindlasti suurepärane motivatsiooni üleval hoidev ja elurõõmu taastootev meetod sinu jaoks. Aga ma tahaks pigem tegelt esialgu ainult endaga elada. Mitte kujuteldava liiga aeglaselt piinarikkalt kahetsuste ja kibestumiste kätte kõngeva vanamutiga.
 "Dilemma ees olles tee alati see valik, mille pärast sul oleks hiljem vähem süümekaid." Eip. Ei tööta nii. Minu süümekad ei ole paratamatu vältimatu tulevikumaailm. Ma saan reeglina ise valida, kas ma tunnen end tehtu pärast süüdi või mitte. Elada pidevas hirmus, et mu tulevikumina mu peale pahaseks saab ja mind nüpeldama hiljem kukub, ei ole ühelgi moel distsiplineeriv või inspireeriv. Ükskõik siis, kas me räägime veel ühest šotist või veel ühest loengust puudumisest. Mu tulevikumina ei ole ettemääratud juba teadaolev möödapääsmatu enesepiitsutus. Mu tulevikumina on kõik enneolematu määramatus.



Ma lugesin ühest juturaamatust ja tõsi ta on, et kui mehena sündinud ja täiskasvanuks saanud inimene end naiseks riietab ja/või opereerib, siis tema käed on ikka mehe(likud) käed. Käelabasid on väga raske väiksemaks muuta. Osa inimesi muidugi sünnib kohe naise kätega ja siis on korras. Aga kui sul on kõikidest sinu eelistustest ja elukäigu plaanidest hoolimata ikkagi sellised suured rohmakad lülilised traktoristi kämblad, siis nendega sa eladki.
Tuleb mulle meelde mõni kord, kui ma mõnel fotol või niisamagi oma käsi näen. Need tunduvad üllatavalt pirakad. Kuigi see võib olla ka ajukoore mehike mind eksitamas. Samas - 'vaata oma käsi ja mõtle soovahetus' on ka tore igapäevane harjutus.


PC300015
käisin Viljandis ja maru krõbe oli



Just üks järgmine inimene kirjeldas seda hästi toredat rikaste ja ilusate inimeste võimlat-spordiklubi, kus tema käib ja mulle tuli jälle meelde. Tuli jälle meelde, kuidas mul on mõõdukas vastumeelsus trennitegemise suhtes. Ja just sellise trenni, mille ainueesmärk on trenn. Sest see on nii lame. Või leim. Sest ma tahaksin, et kui mu kõhulihased annavad järgmine päev tunda, siis selle pärast, et ma naersin nii palju. Ja et mu rinnalihased on valusad, sest oli ootamatult hoogne seks. Ja et mu kaal püsib normis ja üldine tervis hea, sest mul on täiega põnevad askeldusterohked tegusad päevad. Reied võimsad, sest ma tõstan väikeseid lapsi põrandalt üles. Õlad vägevad, sest kuuris on ainult lõhkumata puud ja tali tuli. Jalad ei ole trenni saanud selleks, et oleks teatud ilu või normitäide. Need on muutunud niisuguseks, et ma oma keha tasakaalus saaksin hoida ja selle juures veel võluv ja rütmis püsiksin (ja et puusanõksu juures pea üles-alla ei käiks). Ja käsivarred on ilusad mitte selle pärast, et ma tegin neid spetsiaalselt selliseks; nad ise lähevad, kui neid nõnda millegi tegemiseks (nt tantsimiseks) piisavalt sageli kasutada. Ja nii edasi. Et hea vorm ise ei ole eesmärk. Eesmärk on rõõm või kunst või inimlik kontakt või tehtud töö. Elu. Hea vorm on tore lisaboonus, mis kogemata selle kõigega kaasa tuleb. Ja kui ei tule, misseal ikka.
Pealegi. Üldsegi. Millal ma sain nii vanaks, et minuvanused inimesed peavad oma tervise eest hoolt kandma ja tassivad ise omal algatusel oma raha kusagile, et seal siis end higiseks ja väsinuks ajada, sest tervis ja nii. Mis sai muretust hooletust noorusest?

Isverküll. Ma nägin täna gluteenivaba kassitoitu müügil.

Üks sõbranna ütles, et tal oli kohe süda rohkem mureta mu suhte ja armuelu pärast, kui ta kuulis, et me vahel kahekesi kodus niisama alkoholi joome.


P1020051
järve ääres on tuul(?) omi asju teinud



Mul on natuke see kibelus ka kallal, et mul saab varsti 1300 avaldatud postitust täis. Niiet mõnes mõttes võiks nagu ähmi täis minna. Et miski sajaga jaguv arv ju ometigi ja jaguvus alati erutab inimesi. Kuigi võiks tähistusi pidada vabalt iga algarvu või iga palindroomi puhul. Aganoh. Päris immuunne ka ei saa olla ühiskonna erutuspunktide suhtes. Seega. Peaks tegema midagi. Näiteks kiiresti kiiresti kokku viskama mitu pigem väikest kiiruga kokkuvisat postitust, saaks kiiremini järgmise sajani ja sada on kümne ruut ja meil on kümme sõrme ja seega paratamatu hõissa!


Mis sinu meelest kõige silmipööritama ajav ärakulutatud elunõuanne on ja kuidas sa seda materdad?

Comments

  1. Liska00:00

    "Vaata, et sa/ta ei külmeta!"
    Nohu ja köha ja värgid on nakkushaigused daaaaa-haaaa-aaaa! Ütle juba parem, et vaata, et sa ühistranspordiga ei sõida või kahtlasi ukselinke näpi. Nii närvi ajab.

    ReplyDelete
  2. -Jah. "Tuul tõmbas läbi" on enamasti mõttetu lausejupp, sellele "tuulele" eelnes enne seljatäis sobivaid batsille. Külm võib teha liiga küll, aga alles siis, kui juba enne katki oled.

    -Närvi ajab nõuanne "pane iga asi omale kohale", sest mul on majas vähe ruumi, aga ilmselgelt liiga palju asju - ma ei saa ju näiteks kõiki oma sadat lõngakera või kahtekümmet kangajuppi või ilusaid klaasitükke või tinakange, puuklotse, vanu kitarrikeeli, kasutamata trumminahku ja värvilisi pabereid ära visata? Aga kindlat kohta ka ei ole - tõstan neid ühest hunnikust teise, kui ette jäävad. Ole parem vait ja vaata, et su enda asjad õigetes kohtades on!

    -Üks ägedamaid nõuandeid (eluks ja abieluks jne) oli mu isalt - ütles, et kuula mind, mina olen vana ja tark ja ei ole oma elus ühtegi viga teinud. Oeh. Ma ei suutnud sellest hetkest peale teda enam kuigi tõsiselt võtta.

    -Kui sa tahad oma töö ja loominguga rahaliselt rikkamaks saada, siis mõtle välja mingi nunnu vidin, mida on kerge teha ja mis maksaks vähe. Ja tee neid siis PALJU! Ma jälestan enda kopeerimist, ei suuda vist kahte ühesugust asja teha, kindapaarigagi võib teinekord raskeks minna. Aga treida 1000 ühesugust junni! EI! Ega ma vabrik ole.

    -Sa peaksid rikka ja majaga mehe otsima. No comments.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ohjah. Inimesed andmas ilma küsimata äri või rahahalduse nõu, on umbes kõige hullemad tüütused üldse. Eriti need, kes ise ei ole kunagi äri või raha teinud.
      Või see teooria, et sa saad endale mehe 'valida' nagu poeriiulilt tarbeesemeid ja muud kaupa valitakse. Brr.

      Delete
  3. Anonymous01:45

    "Nii, nagu see su viimane päev elada". Sellesse võib muidugi moodi suhtuda. Aga üldiselt, elupäev, oleks suht kaks. No annaks koerale süüa, mine sa tea, millal too jälle saab. Või peseks nõud ära või midagi. Kui on tuju. Kuhugi reisima või pidutsema või pööraseks ju pole mingit mõtet.

    ReplyDelete
  4. "Aga mõtle, mida ta enda karmaga niiviisi teeb." "Kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks." Miks peaks mind huvitama teiste inimeste karma või miks eeldatakse, et inimene soovib nii väga tugevaks saada. Esimene väide oli eriti meeldejääv kontekstis, kus seda lausus mulle inimene, kelle pädevuses oli ilmselgelt ebaõiglaselt lamentilööv kodanik korrale kutsuda. (Aga lihtsam oli lasta tal saada oma tahtmist ja mulle tema karmast rääkida.)

    ReplyDelete
  5. "Küll koer halva inimese ära tunneb".

    ja pmst samal teemal, aga suurema üldistusjõuga:

    "Eks igaüks saa, mille ole ära teeninud" ja muud taolised kognitiivse dissonantsi vääriti lahendamised.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Millede vahel seal see dissonats on? Mulle tundub see lihtsalt kahjurõõmsa parastamisena.

      Delete
    2. dissonants tekib siis, kui ühest küljest on veendumus, et headel inimestel ei saa halvasti minna, ja teisest küljest läheb kellelgi, kellele pole tglt midagi ette heita, ikkagi halvasti. pidi päris levinud olema, et inimesed hakkavad siis tegelikku maailma "loogilisemaks" kohendama - noh, et äkki see, kellel halvasti läks, oli ikka ise kuidagi halb. tahaks ju, et maailm oleks korras, mitte mingi suvaline.

      seda tehakse enda peal ka. ma olen end ise selle pealt tabanud.

      Delete
  6. Kuniks elu, seniks lootust.

    Jee, rait. Ja kui lootusetus on su sees sügaval? Kuniks elu, seniks lootusestust või?

    ReplyDelete
  7. Anonymous20:59

    Väike soovitus: et blogi veel parem lugeda oleks, võiks kujunduses seal kus backgrounde üles laed, panna linnukese (või võtta ära - ma täpselt peast ei mäleta) sinna, kus on lahtrike blogiga kaasarullumise kohta. Siis jääb see kena taust seisvaks ja ei vilgu koos tekstiga kaasa.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tänks. Ma mõtsigi, et kuidas ta mul enne oli.

      Delete

Post a Comment