Monday, February 22, 2016

vidä kuurma mäkke

Ma, muide, kuulan seda laulu praegu liiga palju.

P2160013
mis valgus teeb


Ma mõtlen, et väikeste väljaütlemiste tegemine või pisikestele asjadele osutamine niimoodi, et inimesed seda näevad-kuulevad, võiks lõpuks natuke maailma muuta küll. Sest ideed nakkuvad nagu pisikud inimeselt inimesele ja levivad graatsiliste hääletute hüpetega ühelt teisele igale poole õhukese kihina laiali. Ja pärast ongi. Kõigi ühine idee.

Ma mõtlesin, et peaks hakkama igapäevaselt tegema pisikesi hoiakuid väljendavaid asju, et äkki siis aastate ja aastate pärast on natuke nihkunud see ettekujutus, et lapsed on ainult naiste asi. 
Esimene üleskutse laadne kohetehtav asi, mis mulle pähe tuli. Kui sa näed peol või linnapeal või tööjuures mõnda meest, kelle kohta on teada, et tal on väikeseid lapsi, lausu vestluse ja jutu sees mõnda järgnevatest asjadest. "Nonoh, kuhu sa oma lapse siis jätsid?" "Kuidas sa siin oled, kas sa oma lapse juures ei peaks olema?" "Minu isa/vend/poeg/vanaisa küll poleks oma lapsi nii väiksena omapead jätnud." "Kas sa tunned ennast väga süüdi ka, onju, et sa siin oled ja isekalt lõbutsed ja su laps peab ilma sinuta kasvama?" "Eks su karjäärivalikud on nüüd üsna limiteeritud, et väike laps ja puha." Ja ära naistele neid asju ütle. Mitte selle pärast, et lapsed poleks naistega seotud. Vaid selle pärast, et neile niikuinii öeldakse selliseid asju kogu aeg hommikust õhtuni vahetpidamata.
Teine oli seoses emadega, aga see läheb juba keeruliseks. Sest see eeldab, et sel naisel on teadaolevalt laste isa tema ja nende ühiste lastega koos elamas. Üksikemade peal ei tööta. Aga et kui peakski juhtuma, et sa tunned mõnda olemasoleva mehega lastega naist (ma vist isegi ühte-kahte tunnen), siis. Kasutades ära mõnda sagedastest olukordadest, kus see naine kaebab, et ei saa midagi teha või kuhugi tulla, sest lapsed. Või tuleb kuhugi ja veab oma järglase(d) vastumeelselt sinna kaasa. Lausu väga mõistvalt ja armastavalt: "Vabandust, ma arvasin, et sa enam ei imeta." See on eriti tore, sest ma kuulen kogu aeg lugusid, et lapsed on biolooooooogia pärast naise küljes kinni, sest tissid ju on. Ja siis kuulen sinna kõrvale neid teisi lugusid, kuidas tegelikult üldsegi mitte üksinda lapsi kasvatav naine peab kõik oma tegevused ja elu järsku keset päeva pooleli jätma, et oma seitsme(teist)aastast kuhugi sõidutada või sööta.

Tegelikult, mina ka ei tea, kuidas kahekesi laste kasvatamine käib. Ma tean selliseid kahe päriselt võrdselt panustava vanemaga peresid peaaegu mitte ühtegi ja ma olen nii harjunud ise ainult iseendaga lapsevanemluses arvestama, et mulle ei tule sageli alternatiivseid lahendusi pähegi. Kuigi ressursse nagu oleks. Vahel, kui mulle tuleb päris ise selline mõte, et ma võiksin ju sisse magada ja lasta mehel hommikul lapse asju ajada, olen ma veel nädalateks enda üle nii niiii uhke. 
Asi, mida ma sujuvalt lõdva randmega muuseas oskan, on osa lapsehaldust küla kaela veeretada. Lapse sõprade vanemad ja minu sõbrad ja minu ja mehe vanemad ja mu töökaaslased ja kuni mu kontori kohvikutädini ka - kõik saavad teinekord mu lapsele seda hoolitsevat tähelepanelikku täiskasvanut etendada, kes muidu mõnes mõttes ainult mina üksinda peaksin olema.

P2050123
järv on jääs ja lumes
paat jõuab oodata küll


Olles jälginud teisi inimesi ja vahel harval võimalusel ka natuke iseennast, olen ma tasapisi aastate jooksul aru saanud, et ma olen mõõdukalt ebaviisakas küllaltki pealetükkiv ja arutult kergesti elevustesse kalduv loomake. Seoses sellega on viimasel ajal (või tegelt kogu aeg aeg-ajalt uute hoogude kaupa) aktuaalne teiste inimeste vastuste õigesti tõlgendamise püüd. Selles kontekstis on kõige olulisem tõlketöö: võib-olla tähendab ei. Kui ma teen kellelegi ettepaneku või uurin, kas ta midagi kuhugi kuidagi tahaks või huvituks ja ta vastab: võib-olla, siis ta tegelt ütleb ei. Kui ta ütleb: 'vast seda peaks vaatama kunagi,' siis ta ütleb 'ei.' Kui ta ütleb: 'eks paistab, kuidas kujuneb, veel ei tea, küll hiljem selgub....' siis ta ütleb 'ei.' 
Ja ma pean selle tõlketöö juures meeles pidama, et see on õrn armas õrn 'ei.' See on hell ja ettevaatlik ja soe 'ei,' mis näeb, millisesse judisevasse elevusse ma olen nende väljapakutud väljavaadete juures end ajanud ja see tegelt ei taha mulle üldse liiga teha selles hapras haavatavas positsioonis. Et ma selle peale ei tohi solvuda ka. Kuigi see on ilmselgelt mu pigem vastumeelsust tekitavatest ideedest suhteliselt pöördumatu keeldumine, see on ilusasti pakitud lõhnastatud ja lipsukesega ilustatud



Lühike loetelu asjust, mis ma teen, kui mul on kunagi aeg ja ma olen Tallinn
  • Kassikohvik. Ma isegi hooandsin neile raha, kui nad alles hakkasid ja fännan neid feisbukis ja kõik see. Ja mul pole kunagi aega ega raha ega seltskonda sinna minna ja ükski sellest ei ole tegelt küllalt hea vabandus. Lihtsalt. Kaua võib.
  • Paavli kaltsukas. Võtab terve päeva ja veel natuke, et seda ette võtta, aga see on seda väärt. Just ükspäev heldimusega meenutasin, kuidas ma neil peaaegu kogu kostüümipuu kleitidest tühjaks ostsin ja ma isegi ei käi nende kleitidega kostüümipidudel. Käin niisama.
  • Männi pargi oravad. Saadsaaru, seal on siuksed oravad, kes on seltskondlikumad kui mõni kass. Tulevad ligi ja hammustavad ja küünistavad ja askeldavad ja söövad mandleid. Ja valmistavad mandlitäidisega männitüvesid oma numsikute turris sabadega ja täiesti suremahakui nunnu. Tartus pole oravaid. Meil on hakid.
  • Inimesed. Kuidagi on sattunud nii, et mul on seal linnas inimesi, keda ma kunagi ei külasta. Ja ma üleni külastaksin neid jumalast tihti, kui nad Tartus elaksid. Ja tegelt, olgem ausad, kui mina saan turtsuda, et nad liiga harva siinkandis käivad, on igati õigustatud iga turts teemal mina liiga harva sealkandis käimas. Teoreetiliselt on see üks ja sama maa.


P2050118
tule tule üle


Kui lapsed on väikesed, siis need käsilolevad probleemid tunduvad nii suured, et suremaha. Aga väikeste laste probleemide puhul on alati see lohutus, et need lähevad päriselt päriselt kunagi mööda. Eriti, kui sa oled teda juba viinud paari spetsialisti juurde igaks juhuks ja need on sulle kinnitanud, et on küll su lapsel kõik vajalikud tükid olemas ja toimivad ootuspäraselt. Näiteks poti peal käimine. On küll tüütult pikk üleminekuperiood ja vahepeal tundub, et seda potitrenni on juba terved igavikud tehtud. Aga sa tead, et varem või hiljem lõpetab ta püksi pissimise ära. Arvatavasti küll pigem hiljem, aga kunagi ikka. Või näiteks öösel nutuga ärkamine või rinda tahtmine või lutt. Eriti palju ei näe neid mähkmete ja luttidega muidu terveid teismelisi ringi liikumas, eksole.
Aga kui lapsed on juba suuremad, on kohutavad üleminematud ohud igal pool varitsemas. Sest ma vahel kujutan ette küll, et ta jääbki igaveseks alatiseks elu lõpuni tubadest väljuma tuled kustutamata, uksed pärani ja telekas üügamas ja ei hakka-gi kuna-gi oma musta pesu selleks ettenähtud kohta koguma ja vajab kuni minu surmani igal hommikul äratamist või hambapesu meelde tuletamist. Ja need väljavaated on neetult õudsed. Ja kui ma nendes (või mis iganes muu tuhande teise asja kasvatamisel) ebaõnnestun, olen ma oluliselt suurem ebaõnnestumine kui see, kelle laps veel pooleteistaastaselt eriti kõndimisest ei huvitu või kolmeselt veel vahel lutti tahab. Need minu võimalikud läbikukkumised on juba nagu suutmatus päriselt ilmakodanikku luua.
Huvitav, kas seda nad mõtsidki, kui nad ütsid, et suured lapsed suured mured.
i nad mõtsid seda, et suure lapse jalgratas ja tõukeratas ja arvuti ja trenn maksavad oluliselt rohkem kui väikese lapse omad?
Mida üldse kõik need targutajad iialgi mõtlevad? 



Haarasin raamatukogust ühe matemaatikaülesannete harjutuskogumiku, viskasin suvalisest kohast lahti ja
  1. Tõestage, et armukadedate meeste ülesanne ei ole 4 abielupaari korral lahenduv.

29 comments:

  1. See on hea: "Tõestage, et armukadedate meeste ülesanne ei ole 4 abielupaari korral lahenduv."

    Nüüd ma siis tean, et ka armukadedatel meestel on ülesandeid.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Nelja abielupaari korral pole see aga sugugi enam oluline, sest saab tõestada, et lahendust ei ole.

      Delete
  2. Kas sinu kuidagi ümbernurgaütleva sissekande esimese osa mõte on see, et sa näed, et emad tegelevad lastega ja mehed ei tegele?

    Minu (kahtlemata sajal eri viisil kallutatud) elukogemus seda eriti ei kinnita.

    Suurte laste suurteks probleemideks olena mina pidanud alkot-narkot, anoreksiat ja buliimiat, võimekust ise lapsi saada või end enesetapuni viivasse suhtesse mässida või kinnimajja minna. No kooli- ja hariduse-jamasid kah.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mu ümbertnurgaütlev esimene osa viitas, jah, sellele. Aga ma olen kuulnud, et on ringkondi ja kante, kus see ei kehti. Niiet päris üllatusena see mulle ei tule.
      Aga kui ajakirjandus räägib koguag aint naistest+lastest ja laste teema on igasuguste naistele suunatud rubriikide alateema ja kaubamajas on emme ja beebi hommikud (roooooosad), siis tundub, et minu tutvusringis tehtud vaatlusandmed väga imelikud ei ole.

      Isver ma nii suurte laste probleemidest pole vee mõeldki. Esialgu püüan mitte ka.

      Delete
    2. Ma olen alati arvanud, et see "suured lapsed suured mured" käib umbes hilisteismeliste kohta.

      Vabalt võib ilma musta pesu kogumise oskuseta hakkama saada - suur osa maailma toimib sellise tööjaotusega, et valge mees oma pesu ise ei pese (süüa ei tee, muru ei kasta jne). Tuleb vaid õigesse kohta kolida. Nii et siin on sul valik. Kas õpetada oma laps ise keetma ja koristama - millega sa ütled sisuliselt, et kasvatad proletaarlast ja et erilist edu sa talle elus ei ennusta. Või õpetad ta raha tegema v mingil muul moel hästi ära elama - millega sa annad talle müksu rohkema kui 9-17 suunas.

      S.t. ma ei ole kindel, kas virk töökasvatus on eluks vajalik või pigem perspektiive pärssiv.

      Delete
    3. Ajakirjandus ajakirjandus. Moodne meedia ei ole ajakirjandus, vaid reklaamimüügi masin. Kirjutab sellest, mida potentsiaalne tarbija lugeda tahab.

      Lasteaia ja huviringide ees näeb isasid:emasid umbes 50:50. See ei ole muidugi teaduslik mõõtmine, aga ma olen ekstra jälginud, et kuidas on. Huvitava erandina on eelkoolis lastel järel olnud pigem emad kui isad.

      Delete
    4. Kas sulle tundub, et need inimesed, kes ise endale süüa teevad ja oma laga enda järelt kokku korjavad, ei ela hästi ja ei oska raha teenida? Või see käis mitte inimeste vaid ainult meeste kohta?

      Delete
    5. (Suures) osas maailmas on see tõesti nii. Korjad oma laga = luuser. Normaalsel edukal perekonnal on kokk, autojuht, lapsehoidja, koduabiline jne.

      Me siin põhjamaal elame teistmoodi ja peame normaalseks, et ettevõtte juht vajutab ise kohviautomaadi nuppu ja peseb pärast tassigi ära. Aga me oleme vähemus. Kui sa oma lapses kasvatad maailmakodanikku, siis sa võid teda vabalt kasvatada mõne lõunamaisema, mastaapsema ühiskonna vaimus :)

      Delete
    6. kulge, need, kes 9-17 tööl käivad, just ei saa eriti lubada endale luksust ise süüa teha, peavad vaesekesed seda sööma, mida keegi teine on nõus olnud tegema.

      (ütlen ma üleüldise töövastase propaganda raames: maailmas tehakse juba niigi liiga palju tööd! tehke vähem tööd! ja börsil spekuleerimine on kah töö.)

      Delete
    7. a töö tööks ja söögitegijad söögitegijateks. Mmurca praegune küsimus on mumst see, kuidas lapsele selgeks teha, et ema ei ole tema teenija.

      ma kahtlustan, et kui panna laps alternatiivide ette "leiad raha teenija palkamiseks või teed süüa", siis tähendab see praeguses vanuses, et ta kas a) teeb süüa või b) leiab raha niiviisi, et selle eest saab pigem kriminaalkaristuse kui teenija.

      Delete
    8. kuigi teisalt, variant, et "ema on teenija" on lihtsalt teisend variandist "abikaasa on teenija", mis on doktriin, mille järgi elab palju suurem hulk valgeid või muud värvi mehi kui see väike palgaliste teenijatega kõrgkiht.

      Delete
    9. selguse huvides: kui ma töövastast propagandat või õigemini "liiga palju töö" vastast propagandat teen, siis mõtlen ma "töö" all tegevust, mille tegemiseks puudub vahetu motivatsioon ja mida tehakse peamiselt või üleni sellepärast, et raha saada (mitte sellepärast, et tore on - parimat sorti motivatsioon üldse! - või mingi vahetu eesmärk stiilis "tahan et x asi valmis saaks- teen x asja valmis"). umbes sama, nagu see asi, mille kohta Marx "võõrandunud töö" ütles. mida võõrandunum, seda hullem.

      Delete
    10. Mul on küll pigem 9-17 töö enamvähem (trennipäevadel pikem ja koolipäevadel algab mõnikord kuuest juba) ja ma teen endale (ja lapsele. ja vahel mehele) ise süüa. Sest ma valmistoite jälestan ja restoranid on liiga kallid ja ka kohati jäledad.

      Delete
    11. Ahjaa. See ka. Ma olen lõpuni loobunud sundimast last tegema asju ainult tegemise või selle samusegi töökasvatuse pärast. Sest naiivne ja pisike võib ta olla, ta saab aru, et tegelt ei ole kellelegi vaja selle töö tegemist ja punnib vastu sajaga ja siis hakkab varsti endal ka imelik seda sundida. Niiet jagan talle ainult ülesandeid, mis on kas a) tema enda ninaesine ja tema enda tehtud laga; või b) minu või kellegi teise aitamine majapidamises. Kusjuures koos selle tugeva bullshit filtriga, mida minuarust paljudel lapsevanematel lihtsalt pole. Et kui me teeme koos keeksi, siis see ei ole nii, et tema plökerdab, palju viitsib ja mina pärast puhastan kööki leegiheitjaga ja toon poest uue keeksi. Vaid päriselt abi, mis toob mõõdetavat vaadeldavat kasu.
      Et noh juhuks kui keegi siin mõtleb, et ma üritan oma lapse dressuuriga mingit veidrat haruldast tööorja toota.

      Delete
    12. (mu ennistine kommentaar haihtus valele nupule vajutades, loodan, et nüüd läheb paremini)

      ma igaks juhuks märgin, et ma ei mõelnud oma töövastase propaganda jutuga silmas seda, kuidas sa oma lapsele ülesandeid annad. sellega on täpselt nii, nagu ma ennist arvasingi - et need on sellised ülesanded, mis ei lase tal _sind_ tööorjaks teha.

      sest mõne elulise näite põhjal tundub mulle, et kui lapsele ise teenindajaks hakata, siis ei tule sealt mitte edukas vaba raamidest väljas mõtlev inimene, nagu Kaur räägib (või no, Kaur ei ütle, et tuleks last ise teenindada, aga kellel on meist ressurssi mingiks alternatiivseks teenindamiseks?), vaid lihtsalt sitapea. üks eluline näide jäigi ema kaela peale elama ja kui see piisavalt hästi ei teenindanud, sai kolakat.

      kuulu järgi suudab mõni sellise iseloomu juures ikkagi naise leida ja siis saab kolakat too naine. milleks edu, mille juures saab teenijad palgata, kui keegi teeb kohe ja ilma palgata kõik ette-taha ära?

      sümptomaatiline küll, et elulised näited tulid kuidagi enesestmõistetavalt meessoost. tüdrukute üleskasvatamisel kiputakse vähem teenindama.

      Delete
    13. a töövastase propagandaga ajan ma peamiselt seda asja, et tegevusi, mille eest saab raha, ei peetaks paremaks kui tegevusi, mille eest ei saa, näiteks kodust söögitegemist. neid, kes kodumajapidamisasjade eest palka saavad, on paratamatult alati vähe, sest neid, kes sellist palgamaksmist endale lubada saavad, on alati õhukene vähemus. tähendab, enamasti tehakse need tööd ära ilma rahata. ja nõme on selle pärast, et keegi midagi tasuta teeb, teda dehumaniseerida.

      Delete
    14. see tasuta tegutsemise dehumaniseerimine on näiteks üks naiste alavääristamise tahke- mõtleks, nad ei aja raha kokku, nad peavad ju halvemad olema, on titega kodus, täielik koorem ju ühiskonnale, kui nad midagi väärt oleks, oleks see ju rahas näha.

      muide, Murca, see, et sa viitsid ka pärast 9-17 tööd söögiga mässata, näitab kenasti seda, et söögitegemine on ise piisavalt motiveeriv, nii motiveeriv, et isegi väsinud peast saab. ühesõnaga, selline head sorti töö, mis minu ideaalmaailmas ainult olekski, kellel mis, koopereerudes täidetaks üksteise lüngad ära.

      a sellest olen ma nii palju kirjutanud, et ei hakka siin rohkem tapeeti tegema, lingin oma viimase tööteemalise postituse ära ja asi tahe.
      https://notsumaja.wordpress.com/2015/07/30/paris-too-ja-mangutoo/

      Delete
    15. Ee ei, seda ma küll ei püüa ütelda, et kui lapsele kõik ette-taha ära teha, tuleb temast raamidest vaba inimene :) Tõenäoliselt tuleb temast siis laisk ludri ja mitte miski. Eriti meie skandinaavia-sorti ühiskonnas, mis põhineb suuresti tööl ja töökasvatusel.

      Kui nüüd tõsiseks minna, siis on mu oma lapsed mind niipalju õpetanud, et kellelegi teisele laste kasvatuse osas etteheiteid teha või näpunäited jagada ma ei julge. Kui keegi otsesõnu küsib - siis, noh, ma natuke võin. Aga sedagi tugevate reservatsioonidega. "Kui teha nii ja nii ja nii, siis võib juhtuda, et teatud iseloomuga laste ja soodsate keskkonnatingimuste kokkujooksmisel võib minna naa ja naa." Kui keegi näeb mind kusagil tõsimeeli lastekasvatuse teemal sõna võtmas, eriti veel kedagi teist kritiseerumas, siis ma ilmselt teen mingit sorti nalja, olen sarkastiline, (enese)irooniline või veel midagi muud. Kritiseerimise õiguse võtmine tähendab ühtlasi väidet "aga mina teen / meie teeme kõike õigesti" ja "minu lapsed on hästi kasvatatud / probleemideta". Midagi taolist ei kavatse ma iial ei öelda, ei arvata, seega ei võta ma õigust kellelegi teisele _päriselt_ öelda, mida peaks või kuidas peaks.

      Delete
    16. selle ette-taha ärategemise huvitav keiss on muidugi see kõrgkiht, kellel päriselt teenijad elu pisiasjade eest hoolitsevad, olgu nad lapsed või suured. ja ometi neist kõigist päris ludrid ei tule. siin mängib ehk rolli see, et neil on vähemalt ajalooliselt olnud mingid oma ülesanded, normid ja standardid, mida täita. et endale süüa ega enda tagant voodit ei pea tegema, aga see-eest tuleb maast-madalast elegantset konversatsiooni osata ja ladina keelt õppida.
      (ja saada hulgaliselt traumasid peentest internaatkoolidest, tuli nüüd veel meelde - kus väiksematel lastel tuleb dedovštšina korras suuremaid teenindada, alates kingade puhastamisest kuni prill-laua soojaksistumiseni, nii et oma töödest ei pääse päriselt nemadki.)

      Delete
    17. Notsu, lõunamaades on teenijate kasutamine igapäevatöödeks paljupalju levinum kui meil. Tead seda kurba lugu vaesest (ütleme Brasiilia) perekonnast, kes oli hirmus vaene? Ja nende majapidaja oli vaene ja lastehoidja oli vaene ja autojuht oli vaene, ja vot see nende aednik, see oli veel kõige vaesem...

      Ükskõik kes meist siin blogis (kõrgharidus, valge nahk) omaks ekvaatorile lähemal elades vähemalt paari vähem-haritud vähem-valget inimest, kes igapäeva-toimetustega tegeleks.

      Mitte et ma mingi tugevalt kihistunud klassiühiskonna apologeet oleks; ma lihtsalt märgin ära, et sellised ühiskonnad on umbkaudu sama levinud kui meie egalitaarne euroopalik ühiskonnamudel. Ja toimivad sama hästi kui meie oma.

      Delete
    18. levinum võib ta olla, aga kiht, kes on selle jaoks piisavalt jõukas, on paratamatult õhukene. püramiidi tipp ei saa olla püramiidi alusest laiem, muidu läheb varsti uppi.
      kui kõrgharidus seal sellise jõukusega kattub, siis on sellel lihtne põhjus: vaesemad ei saagi kõrgharidust. mis tähendab, et minul mu varandusliku taustaga EI oleks kõrgharidust ja ma oleks ise sinikrae või teenija, kuigi kuuluks selle kihi eliiti tänu sellele, et ma sain ühel hetkel päranduseks korteri ja sain eluasemekulude pealt selle võrra kokku hoida. minu kõrgharidus on ise egalitaarsuse vili (nagu enamikul eestlastel, kui mõtlema hakata: me eemaldasime ju pärast vabadussõda kõrgklassi in corpore võimult ja jagasime nende vara ära - muidu me oleks endiselt ise enamjaolt teenijad või rentnikud, eestlased täitsid siin ju sama rolli, mis lõuna pool neegrid).

      mulle tundub muidu, et ma kuulun sellesse ühiskonnagruppi, kus Euroopas on (klassiühiskonna õitseajal) traditsiooniliselt kuulunud vaesemad juudid: nad on küll vaesed, ei saa tegeleda äriga ja sedakaudu kõrgkihti tõusta, on kas käsitöölised või vaesed tindikraed, aga praktiliselt kõigil on haridus. Teenijate pidamine on juba jõukamate lõbu, kes on ärimaailma pääsenud ja end seal üles töötanud.

      muide, meie egalitaarses mudelis on osa teenijatöid kolinud lihtsalt kodust välja, eraldi ettevõtete töövaldkonnaks (juuksur ja restoranid jne).

      Delete
    19. mulle meenus vahepeal see, kuidas Euroopas veel enne suurt võrdustajat I maailmasõda tekkis alamal keskklassil ja jõukamal töölisklassil suur tung jäljendada kõrgema klassi puhtusestandardeid, mis tähendas, et selles väga arvukas kihis tuli perenaisel teha sama töö, mille jaoks jõukas majapidamises oli mitu teenijat. see on üks tegur hilisema kodumasinabuumi taga: kodumasin tegi teenijate olemasolu mimikeerimise vähem töömahukaks (itaalia ja prantsuse keeles on kodumasina kohta isegi termin "elektriline teenija"). ühesõnaga, Euroopa ajaloolises klassiühiskonnas on teenijatööd enamikus majapidamistes teinud ikkagi perenaine. Kõrgklassist on rohkem teada, sest neil on kergem kuulsaks saada, aga nad on ikkagi vähemus. Valge nahavärv ei ole Euroopas nagunii vaesusega vastuolus olnud - siin on kõiki ühiskonnakihte täitnud valged, sh teenijate oma. See värv tegi küll vaesema kihi esindajatel kergemaks teeselda, et "meie kuulume ka marjamaale", kui nad suutsid hääldust ja käitumist imiteerida. Aga selleks, et ka nende kodu võrreldavalt peen välja näeks, tuli perenaisel kodus endal õudselt rügada. nii et kui sa vaatada klassiühiskonda tervikuna ja unustad nahavärvi ära, sest siin ei ole sellel tähendust, siis enamikus peredes on teenijaks olnud naine, aga ei ole peetud viisakaks talle tarbetuid töid tekitada (nt lapsed võiks osata ise nööpe kinni panna jne).

      Delete
    20. mulle meenus, et ema poolt on kõige kauem esivanem, keda ma tean, just teenija, nii et kui klassiühiskond töötaks, siis peaks tema järglased olema samuti teenijad. see, et neil õnnestus end üles töötada, on juba egalitariseerumise vili.

      Isa ema oli jõuka talu peretütar; selles talus oli küll sulaseid ja tüdrukuid, aga nagu talumajapidamises ikka, ei olnud selline abitööjõud selleks, et igapäevatoimetused pererahva õlult võtta, vaid selleks, et neid nendes aidata - suur talu, rohkem tööd. Seda, et pererahvas majapidamises tööd ei peaks tegema, teenijarahvas küll ei tähendanud.

      Nii et kui lähtuda sellest klassiühiskonnast, mis meil siin on olnud, siis kui see kestaks edasi, ei pääseks me keegi majapidamistöödest. või noh, ma ei usu, et keegi meist segamata vereliini pidi mõisnikest põlvneb.

      Delete
    21. Aga mis toimivusse puutub, siis vabalt. Ma kuulsin kunagi mingi ladina-ameerika maa kohta, et seal peetakse sotsiaalselt vastutustundetuks, kui rikkad inimesed ise oma majapidamistöid teevad. noh, et keegi võiks ju selle töö eest palka saada, kohe tööhõive paraneks.

      a noh, minu- ja Murca-sugustel on selle ideega vähe pihta hakata, kui just eiteakuisuur lotovõit sülle ei kuku. kui ma oleks rikas, siis vabalt, ma palkaks inimesi igasuguseid asju tegema ja mitte ainult majapidamistöid. ma rajaks näiteks oma orkestri või midagi.

      Delete
    22. Jaa, jaa kõikidele eelmistele kommentaaridele (ja üldiselt üldse kõigele, mida Sa kirjutad). Ma olen päritolult kalur / mõisaori ja 19. sajandi mina ei oleks kindlasti mitte kõrgharitud.

      Ja siis selline sissekanne:
      http://ellikild.blogspot.com.ee/2016/02/mitu-orja-tootab-sinu-heaks.html

      Delete
    23. Avasin just facebooki!
      Esimesena pakutav sissekanne küsib:
      "Kodukoristusfirmat on kellelgi soovitada?"

      Perekooli on muide viimase aasta-kahe jooksul tekkinud samad teemad: kust ostate majapidamise, koristamise, aknapesu teenuseid? Ja inimesed vastavad ja ilmselt siis ka ostavad.

      Delete
  3. Paula20:07

    Või siis seda, et laps on nii väga üleni õnnetu ja sa ei saa midagi teha, et tal parem hakkaks

    ReplyDelete
  4. Murca. Kui sa ükskord aega saad, võta mind Kassikohvikusse kaasa. Ma olen ka plaaninud, aga iga kord tuleb midagi ette. Ja vaata, et sa ei ütle selle peale et " eks vaatame seda asja".
    (Kroku, sisse logimata)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Pead mulle siis oma meilid-numbrid-asjad andma ja ma lülitan su oma plaanidesse. Kuigi ma ei tea, kui tulemuslik on olla osa plaanidest, mida on juba niigi tuhat aastat edasi lükatud. Ma praegu vaatan maia pilguga märtsi esimest nädalavahet, aga ma ei tea, kui palju ma olen suuteline end kokku võtma ju.

      Delete