Tuesday, May 29, 2018

ja mitte niisama, vaid vägagi.

P5140192
puhka jalga

Põhjuste leidmisest.
Ühiskonnas või organisatsioonis või riigis on mingi kalle. Tundub, et teatud asjad kipuvad märkimisväärselt sagedamini minema ühel moel ja isegi hea pingutuse korras mitte teisel moel. Alustame arutelu ja mõtiskleme keerukate mitmetahuliste põhjuste üle, otsime seletusi ja pakume välja eri mõõtkavadel tegevusi selle muutmiseks. Hooga kõiki eemale nügides ja kõva trampimise saatel ronib lavale 'kuidas tema siia sattus'-pominatest häirimatu keegi, haarab mikrofoni ja karjub sinna sisse: BIOLOOOOGIA!!!1! Einoh. Minuarust ka. Bioloogia ju.
Lasteaiaõpetajad ja lapsehoidjad on enamasti mehed, sest mehed on taoliseks tööks bioloogiliselt paremini kohandunud. 
Mehed on keskmisest tugevamad ja jaksavad rohkem tõsta. Seetõttu on nad just suurepärane tööjõud asutusse, kus on palju väikeseid lapsi. Laste süllevõtmine, tõstmine ja ringitassimine on nendega tegelemisel igapäevane. Lapsed ei jaksa oma jalgadel pikki vahemaid kõndida ja ei ulatu oma kõrguselt asju vaatama. Samuti on lastel palju energiat ja huvi erinevateks ronimist, kiikumist, rippumist ja muud osavustegevust arendavateks mängudeks. Ja neid mänge saab kõige paremini toetada ja turvata ainult see, kes jaksab 8-10 tundi järjest parajalt põntsakaid põngerjaid õhku tõsta ilma suuremate tervisekahjustusteta.
Meestel on keskmisest madalam ja võimsam hääl. Laste hääled on küllaltki kõrged. On kerge näha, et vähemalt üks meesõpetaja väikelaste rühmas on täiesti vältimatu. Kogu rühmale mõeldud korraldused ja õpetussõnad eristuvad meeshääle puhul paremini muu lärmi foonist. See tagab nii laste ohutuse kui ka õppe- ja kasvatustöö jõudmise iga üksiku haridussüsteemi lülitatud väikese ilmakodanikuni.
Ja rääkides ohutusest. Kas ma just ei lugenud kusagilt, et meestel on märkimisväärselt parem reageerimiskiirus. Kes iial ühtegi last on kasvõi kaugelt näinud, on kursis, kui näiliselt ootamatuid ideid neile pähe võib tulla. Ühel hetkel on laps rahulikult liivakastis, teisel hetkel on ta näppupidi väravavahel või pistab murust leitud kassikakat suhu. Reageerimiskiirus ja -täpsus, mis on meestel just selleks otstarbeks väljaarenenud hoiab ära nii mõnegi pahanduse.
Ei ole mingi kokkusattumus, et Jõuluvana on mees. Mõnede allikate andmetel oli ka Karupoeg Puhh ja isegi Jeesus meessoost. See on meie kultuuriloosse sügavalt sisse põimitud. Mehed on laste saatjad ja sõbrad, nende eest kostjad ja nende hoidjad.
Loomulikult ei taha ma öelda, et naine ei sobi lastega tegelema. Tubli töö ja hea tahtmise juures on võimalik igaühel korvata see, mis tal on looduse poolt saamata jäänud. Kindlasti on olemas pikemaid või tugevamaid naisi, kes sellise raske tööga toime tulevad. Ma ei mõtle, et naine ei sobi niisugust meestetööd tegema. Aga tuleb siiski otsa vaadata faktidele ja ajaloole, arvestada tõsiasju ja lähtuda lihtsast loogikast. Kui sa tegelikult hoolid oma laste haridusteest ja turvalisusest, siis sa viid nad sellisesse lasteaeda, kus töötavad mehed. See ei ole isegi diskrimineerimine, see on lihtsalt normaalne. Igaüks tahab oma lapsele ainult parimat. 

P5240031
naistepäeva tulbid ja südamekujuline ava

Mul käib üks korduv pealetükkiv mõte. Kuna selle mõtte sisu on peaaegu võimatu järele kontrollida, võiks selle kohta koguni öelda kahtlus. See pealetükkiv taastulev kahtlus ei teeni minu huve. Mulle ei tõuse selle kahtlustamisest tulu. Nii olen ma püüdnud teda ära ajada meetoditega, mis võib-olla ajavad seda süütut kahtlust otsapidi paranoiaga ühte kategooriasse. Näiteks püüan ma seda mõtlema hakates vaadata, kuidas ma sellest mõtlen. Nagu eemalt. Et sellega mitte liiga palju põimuda. Või kui ma olen sellest küllalt pikalt mõelnud, püüan oma tähelepanu mujale suunata, millelegi edasiviivamale. Mõni kord, kui ma olen endamisi hakanud sel teemal jaurama, on olnud vaja end küllalt tõsiselt korrale kutsuda. Sest kaua võib. Mis see siis olgu. Võta end kokku, naine.
Kahtlusmõte ise on järgnev: teistel inimestel on hästi palju raha. Neil arvatavasti on. Nad elavad hõlpsamat elu. Neil on raha tuulde loopida ja ära kinkida ja anda. Nende väljaminekud, makstavad arved, tehtavad annetused ja argine taskuraha on võrreldamatutes mõõtmetes minu omaga ja ei põhjusta neile kunagi vähimatki meelehärmi. Neil on raharahu, kui nii võib öelda. Ja kui veidi pikemalt sel teemal peatuda, süveneb minus kahtlus, et nad tahaksid oma raha mulle anda. Ma tõesti ei tea, kust selline ebaratsionaalne mure teiste inimeste isiklike finantside pihta pärineb. Aga see mure on. Et äkki on neil inimestel, kel on raha jalaga (või millega iganes, eksole) segada, on tahtmine seda raha mulle anda. Ja mõtle, kui ma pole piisavalt selgelt väljendanud, et võib küll. Andke. Ma võtan vastu. Ma ei pea seda imelikuks. Et mõtle, kui nad ei tea. Kui kurb see oleks. Raha lihtsalt seisab ja mina pean näppu (või mida iganes, eksole) imema.

P5230012
palavavõitu


Loetelu põhjuseid, miks tasub Duende hooajalõpu kontserdile tulla.
  • Kostüümid. Kõhutantsijad teevad oma kostüümid ise või lasevad eritellimusel just neile valmistada. Kostüümid korduvad vähe ja need on hullu kaunid. Edevad ja uhked. Nii lihtsalt iluks, kui lava peal teatraalsuse rõhutamiseks, kui erinevate tantsutehniliste elementide paremini väljatoomiseks. Igal tantsul on oma kostüüm vastavalt tantsu muusikale ja stiilile. Samal kontserdil esinevad veel flamenkotantsijad ja kui üldse kellelgi on vägevad kleidid, siis need on nemad. Kleidid on neil vägevatest täiesti arutult vägevateni, pööraselt suurtest nii suurteni, et sa ei usuks. Ja satsid ja kohevus ja tegelikult ka sabad. Niimoodi, et kleidid ka tantsivad koos sellega, kes kleidi sees on tantsimas. 
  • Tantsud. Me õppisime see hooaeg ära 10 erinevat tantsu. Nendest 6 õppisin mina ka selgeks. Sellist päris traditsioonilist araabia-idamaadepärast muusikat me ei kasuta. Pigem veidi eksootiliste elementidega moodne popmuusika. Iga tants on isevärki, oma iseloomu ja meeleoluga. On selliseid keerulisema seadega tantse ja selliseid keerulisema tehnikaga tantse. On värinad ja nõksutamised, nabad ja narmad, aga ka klassikalise tantsu elemendid ja see oodatav treenitud tantsija pingutusvabana näiv suure vaevaga äraõpitud kontrollitud graatsia.
  • Seltskond. Muusika on küllalt vali ja kontsert parajalt pikk koos vaheajaga. Oma naabritega jutuajamine on täiesti mugavalt tehtav. Kui sul on mõni sõbranna või tuttav, keda ammu pole näinud ja kuidagi ei teagi, mida koos teha võiks, siis see on just paras asi. Väike Vanemuine on mõnusalt kesklinna lähedal ka, pärast hea jõe äärde jalutada ja.
  • Tõendid inimeste õppimisvõimest ei pruugi tavalisel päeval väga hästi välja tulla. Kui sa veedad aega seltskonnas, kus mitte keegi pole kunagi elus läbi teinud karjääripööret ja vaatad ainult kunsti, mida esitavad oma ala professionaalid, kes on saavutamaks oma oskusi, toonud suuri ja mõõtmatuid ohvreid. Siis sa võib-olla ei teagi, milleks on võimeline täiskasvanud täiskohaga töötav pere ja lastega naine, kes tahab tantsida.
P5190003
mis värvi on lilla sirel

Sõitsin üksinda autoga ja pidin maanteeäärses tanklas peatuse tegema. Keerasin tanklasse sisse ja avastasin, et ma naeratan. Põhjus - muidu tühjas tanklas seisis just tankuri kõrval traktor. Päris terve üleni traktor. Selline lehma tüüpi. Tuleb välja, et minu mõtlemiseelse (t)aju tarvis on traktorid naeratamavõtvalt nunnu.

Õpetamine on ikka jumala imelik töö. Kuidas saavutada mõõdetav vaadeldav tulemus, mille teostab keegi teine. Keegi väljaspool mind. Kui eesmärk ei ole saada paberi peale või ekraanile õiged sümbolid (sest siis ma võiksin ise selle neetud värgi ära teha), vaid saada teine inimene neid tekitama. Ilma teda katsumata ja löömata, ilma talle midagi otseselt vastu pakkumata ja teda üldse võimalikult vähe kahjustades tegema seda asja, mis ma tahan, et ta teeks. Just siis, kui ma tahan, et ta seda teeks. Just sellisel moel, nagu ma tahan, et ta teeks. Sellest imelikum on ainult see, kui ta päriselt teebki seda. Ma lihtsalt ütlesin ja ta sai aru ja siis tegi ka. Fantastika. Ja siis tulevad teised inimesed ja ütlevad: ongi ju, sa ei kujuta seda ette, ta teebki seda asja, me näeme ka. Väga veider, ma ütlen. Ma ei tea täpselt, kuidas see kõik juhtub ja käib.

Nädalavahetuse Tallinn oli ootamatult tore. Et ma läksin sinna oodates toredust ja siis oli toredam veel. Hakka siin või endamisi mõtlema eiteamida.


P5190005
sa kükid siin, sest sa tahad mulle pai teha. juba tulen

Missugusi sinusse mittepuutuvaid asju sina teistest inimestest kahtlustad?
Kuidas sinu töö tegelikult küllalt imelik töö on, kui nüüd mõtlema hakata?

Olematute asjade põhjalik põhjendamine on muarust nii vahva. Tahad, ma põhjendan sulle midagi ära? Sõnaohtralt ja loetelu argumentidega. Ettepanekud-soovilood kommentaaridesse. Või meilile. Või fb.

6 comments:

  1. Mina olen ka õpetaja. On küll väga imelik see tunne, mida Sa kirjeldasid.
    Tänane postitus on üks neist, mille pärast ma arrrrrmastan Su blogi. Aitäh.

    ReplyDelete
  2. Aga minu sirel? 🙂

    ReplyDelete
  3. Need tulbid on nii kaunid.

    ReplyDelete
  4. Oh, sirel ja tema lilla.

    Mul oli lapsena mingis vanuses tõsine segadus, sest see, mida enamik nimetas sirelilillaks (see helelilla), ei klappinud üldse sellega, mida mina sirelitest teadsin - kõige esimesel majal, milles ma mäletan end elanud olevat, oli aia ääres suur sirelihekk, kus kõik sirelid olid need tugevalt punakaslillad.

    ReplyDelete
    Replies
    1. ma sain sel kevadel teada, et neid tugevalt punakaslillasid sireleid kutsub suur osa inimesi hoopis roosadeks sireliteks. minu maailmas olid need alati "tumelillad" ja siis need tavalised sirelilillad olid "helelillad" ja roosat sirelit ma nagu polegi näinud enda meelest:)

      Delete
    2. Mu arust on roosa sirel täiesti olemas. Mu majapidamise juures on olemas see tume punakaslilla ja kaks erinevat roosat, seda kõige harilikumat sinakaslillat liiki ei olegi. Kui roosa sirel panna tavalise kõrvale, on ikka päris roosa.

      Delete