Tuesday, October 22, 2019

kust riided ja milleks muru, kuidas tallinn ja mis minagi

PA200020
läheb läheb

Räägime sellest riiete küsimusest ikkagi. Kust inimesed saavad oma staatusele ja rollile vastavad vormiriietuse. Näiteks juuratudengid. Muarust on need kohe esimesest nädalast alates ülikonnas. Ja mitte niisama ülikonnas. Sest niisama ülikond on tussu. Sellega saan isegi mina hakkama, kasvõi ülepäeviti. (Exclusive Second Hand Puiestee tänaval neli eurot, tänanküsimast.) Aga need juristide ülikonnad on ju päris päris. Need on parajad ja need on heas korras ja puha. Need tudengid ei ole ometi kohe esimesest nädalast rikkad. Uus hästi istuv ülikond maksab. Mis maagiline moone see on. Kuidas ma pole kunagi näinud neid kusagil hängimas, niiet väikestel on alles udusuled - mõnel papsi pintsak või esialgu alles suure venna särk. Alati kohe pisikesest peale valmis ilusad linnuksed.
Teine on klassikalise muusika artistid. Ma saan aru, et orkestris võib-olla need frakid tellitakse kusagilt. Aga kleidid? Kust saavad kõik need naised oma kleidid. Alati erinevad ja alati nii ilusad ja hästi maitsekad. Kes neile neid valib? Kui sa võtad oma koosseisu uue instrumentalisti ja tal on jabur rõivamaitse, kas keegi koolitab ta ümber? Või pole klassikalises muusikas treenitud inimestel kunagi jaburat maitset? Ma ei usu, et Eestis on muusikud nii rikkad, et neil on agent, kes neile hangib stilisti, kes neile hangib lavaleminekuks sobiliku paraja uue maitseka rõivastuse. Kas te tahate öelda, et mõni inimene oskab laulda JA end ise ilusti riietada? 
Viimane asi (täna) teemal riided on trenn. Teoreetiliselt. Teoreetiliselt on olemas trenniliibukaid, mis ei vaju alla. Kusagil need on. Ma olen üsna kindel. Mina ei tea, kus need on. Terve mu maja on riideid täis ja mul on tuhat paari erinevat hämaramat ja vähem hämarat päritolu retuusi. Ükski neist ei püsi ise üleval ja kõik on rohkem või vähem kentsakad. Vahin suurtes noorte naiste trennides tervenisti hämmeldunult teisi inimesi. Kust nad võtavad kõik need ägedad trenniriided. Poolte esemete kohta ei tea ma isegi sõna. Nabakampsun? Võrksäärega retuus? Kes üldse tuleb selle peale, et midagi sellist endale varuda. Sikutan oma realisatsioonikeskusest hangitud topilisi liibukaid ülespoole ja rullin rahutult oma köögikääridega näsitud säärelõhikute servi.



PA190005
üksi seisan ma
teised tantsivad


Üks asi on küll, mille me peame selgeks rääkima. Murul käimine on okei. Selle jaoks ta seal ongi. Et sellel käia. Kõikidest linnahaljastuse liikidest just muru on see, mis on käimiseks. Sest mõtle nüüd korraks kaasa, kui sa võid. Hekid. Hekid ei ole käimiseks. Need on just selleks, et ei käidaks. Vahel on heki sees väike võreaed, vahel kaka. Põõsad samuti, mittekäimiseks. Hekkidega sarnane. Peenrad - noh ma olen mõnd peenart vaadanud, taimed on neis väikesed ja tavaliselt taolised õrnad. Parem mitte seal tatsuda. Sama lilleniitude ja kastidesse seatud kõrretuttidega. Aga muru. Muru on käimiseks. See on madalal, kohe kõnniteega samas tasapinnas. See on vastupidav, just taolise asja jaoks mõeldud, et selle peal tallataks. Sel eesmärgil välja aretatud ja tasaseks nakitsetud koguni. Muru peal käiakse. Käiakse üle muru ja muru peale. Murule ja murult maha. Vahel murul peatutakse ja ollakse murul. Muru on lausa taoline, et sinna võib saapaga või saapata astuda, aga samuti heita. Saabastes või mitte siis. Täiesti toredus. On isegi olemas väljend muruvaip. Viitab otseselt sellele funktsioonile. Sellele jalgealusele. Sõtkutavale. Tallatavale. Kes muru peal ei käi, on eeslid. Eeslid käivad heinamaal ja võib-olla mõnes laudas. Eeslid on teine lugu. Muru on meil selleks, et sel käia.


Tallinn tegelikult ka. On selleks, et seal käia. Käisin Tallinnas ja sain loetelu sealseid linnukesi kirja. Kõik hea. Tulin Tallinnast tagasi ja läksin kohe samal õhtul metsa. Isegi mitte metsa ära. Vaid samasse ümbernurga metsa, mis meil siin mühab. Mõne inimesega on nii, et teda peab metsa saatma. Mind peab metsa viima. Metsa. Mitte metsa vahele, nagu vahel tahetakse. Vaid metsa sisse. Kutsuma või meelitama. Metsapoole.
Kui nüüd võrdlema kukkuda, oli muidugi Tallinn ka mõnevõrra mühisev, äratundmisi täis ja kutsujatega kaunistet. Ehk siis mõlemad on head. Ja on hea, et mõlemad on.


P9290018
ogalised munaksed
Ma tunnen sageli, et vajan spidomeetrit. Roolis olles konsulteerin sellega kogu aeg. Ma ei taju oma kiirust. Üldse kusagil. Kas ma lähen liiga kiiresti, millal on õige hetk mitte liiga vara ega hilja. Kes peaks teed andma ja mida minult siin oodatakse ja kelle kord on. Kui saaks alati kusagilt kontrollida, et jaa mina olen õigel kiirusel, tema lihtsalt keeras hooletult ette. Või et jaa mina olen õigel kiirusel, tema teeb mingit keerulist manöövrit seal. Sest nii segane värk. Kõik ümberringi on oma igasugustel kiirustel vahel õigesti ja vahel võssa. Võrrelda ei anna. Kust inimesed võtavad oma objektiivsuse?
Ma tunnen sageli, et vajan metronoomi. Ma ei mõtle alustades lõpetamise peale. Kas ma valisin hea tempo, millega päriselt jätkata või see on ainult alguseks sobilik. Kas mu kaaslased tulevad toime selle tempoga, kui nende partii algab. Kas nad on valmis mu tempomuutusteks, kui ma ümber mõtlema peaksin. Ja nõnda edasi ja üha. 
Panen päriselt metronoomi telefonis tiksuma ja tunnen end lauldes kohe rumalasti. Sõnad ja meloodia ja kõik, mis mul nendega on laulda, ei allu ju. Need tahavad voolata ja lohiseda, tulles mõelda ka ja siis pärast ikkagi turtsatada. Jätavad minust mulje, nagu mingi küündimatu oleks.


Viimase aja parim leid internetist on My Dad Wrote a Porno. See on podcasjärelkuulatav raadiosaade ja see on haigelt naljakas. Ma olen täiesti häbematult kõva häälega ühistranspordis ja tänaval rõkanud sest appi kui tore lihtsalt. 
Veel olen ma ette võtnud Gaimani Anansi Boys ja tunnen konstantselt, et õudselt tuttav, aga ma ei tea, mis edasi saab.
Kujutan endale ette, et kirjutan ükspäev pihutäie sonette ja siis ei saa keegi heita, et see polnud luule. Kuigi, eksole, õpetatakse, et kirjutamiseks peab midagi öelda ka olema. 


P9260004
Po läheb edasi

Muide, mulle jätkuvalt võib neid kohvisid osta. Lihtsalt, kui sul on selline tunne. Üks teine päev keegi jälle ostis ja ma käisin umbes kaheksa korda seda teadet uuesti vaatamas, sest nii tore ikka.


Mis sa murul käimisest ja retuusidest ja metsadest mõtled?
Soovita mulle head podcasti.

24 comments:

  1. Meie linnas oli kord see lugu, et linnaorkestri manager vms tutvus või sõbrunes ühe kohaliku stilistiga ja kutsunud ta tõesti orkestrinaiste esinemisriideid üle vaatama. Et need sobiksid figuuriga, oleksid väljapeetud jne.
    Retuusid kipuvad mul alla pudenema siis kui kõht liiga väikeseks on kahanenud 🙂.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aa! Vot siis. See ongi saladus.

      Delete
  2. See klassikalise muusika naiste "nagu peab" tualettide saladus on lihtne: mitte et neile meeldiks just nii, aga nad on selle "nagu peab" hästi selgeks õppinud.
    See ei ole üldse keeruline, pigem ma vanasti, kui veel siuksi asju jälgisin, imestasin ja imestasin. Täiesti hämmastav, kuidas nii paljudel naistel oli Vabariigi Aastapäeval mitte-etiketi-kohane tualett, kui isegi MINA kord aastas natuke moekunstnike kleidiarvustusi lugenuna sain esimesel aastal selgeks, mis pikkuses peab seelikuosa olema ja et paljaid õlgu ei tohi olla.
    Nagu dohh.

    ReplyDelete
  3. Ma ei tea, mis retuuse sa kasutad, aga ma olen usina Humanas käimisega soetanud päris mitu paari häid retuuse, mis ei vaju kuhugi, aga ometi ei pigista. Nad seisavad lausa nii hästi üleval, et ma ei taha enam sukkpükse kanda, sest need retuusid on palju mugavamad. Peaks kõik oma ilusad ja veel terved puuvillased sukkpüksid ära annetama.

    Puuvillasest või viskoostrikotaažist. Vbla ametlikult ei ole nende nimi "retuuus", vaid hoopis "õhukesed dressid." Kompanii tn Humanas on nad tavaliselt püksiosakonnas, enamasti stange ühes servas kõik koos.

    Uue riide poes näeb selliseid harvem, vbla pole moes. Ainult kaubahalli pesupoest sain ühe eksemplari, aga valged, järelikult trenni ei sobi, liiga läbipaistvad (ma kasutan neid siis, kui ma barokkmeest mängin, kostüümipükste all, sest kostüümibrokaat ei ole ihu vastas mõnus).

    ReplyDelete
  4. Murul käimisest - üldiselt nõus, aga kui mingist murukohast käiakse nii regulaarselt üle, et muru kaob ära, siis sinna on mõttekas juba midagi sillutiselaadset panna, muidu läheb porise ilmaga väga mudaseks.

    ReplyDelete
  5. Anonymous07:12

    Kas või H&M poodides on korralik spordiretuuside valik, rääkimata päris spordipoodidest. Midagi ei vaju kuhugi alla, osta õige asi :)

    ReplyDelete
  6. Ei ole need juristid kõik nii siledad midagi. Seal on ka palju "sain eksamitel head tulemused ja oi! saab ka juurasse sisse, vaataks, mis seal toimub". Pintsakud ostavad teise ringi poest ka kohtunikud, talaari all on ägedad värvilised hilbud peidus.
    Kass sõi mu leiva pealt avokaado ära, kuni kirjutasin. Mäu.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Hehe. Minu kass varastab ka võileibadelt avokaado. Kirjutatakse, et pidavat neile mürgine olema, aga ei paista sedamoodi.

      Delete
  7. Ma ei saa ka hästi aru, mismõttes retuusid vajuvad alla. Korralikust materjalist retuus ei vaju mitte kuhugi, kui see õiges suuruses on.

    Suurem väljakutse on leida retuuse, mis oleks squat proof.

    Mu lemmikud trenniretuusid pärinevad Hiinast, on üliodavad, tugevast materjalist, vormiva vöökohaga, ei paista läbi ja on igas mõttes ideaalsed. Aliexpressist saab tellida.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Eks see squattimine ongi see, mille peale retuus paigast nihkub ja hästi ei istu enam. Tellisin Alist küll ühed tugevad ja kõrge vöökohaga. Puusast istub, aga vöökoht on lai. Nüüd ei tahaks uuesti ilma proovimata sellist asja tellida.
      Millised sa tellisid?

      Delete
  8. Sellised: https://www.aliexpress.com/item/32916062416.html?spm=a2g0o.detail.1000014.19.3f851ab89M5QAT&gps-id=pcDetailBottomMoreOtherSeller&scm=1007.13338.142407.0&scm_id=1007.13338.142407.0&scm-url=1007.13338.142407.0&pvid=d1abc0e7-8112-4f46-92ad-3f4c34883354

    Müüja on suvaline, neid pükse on terve Ali täis.

    ReplyDelete
  9. Kas te räägite kükitamisest?
    /segaduses, sest mahajäetud majada hõivamine nagu ei sobi teemasse

    ReplyDelete
  10. Podcast - No Such Thing As A Fish

    ReplyDelete
  11. kükitamiseks meeldivad mulle kõige rohkem üldse sellised õhukesest sitsist suvepüksid, millel on küllalt avar säär, et paisuv reielihas sisse ära mahuks, aga mis on ühtlasi küllalt kõrge värvliga ja täpselt õiges kohas asuva hargivahega, et nad kükitades üles-alla ei sõidaks. ainuke häda, et talvel on nendega liiga jahe otse kodust trenni minna.

    ReplyDelete
    Replies
    1. sellised püksid, et värvel on veniv, aga mitte liiga lai; aga kohe pärast värvlit läheb hästi-hästi avaraks.

      Delete
  12. Orkestritega pole mul endal kogemust, aga ühes ilma univormita kooris andis juhataja lihtsalt üldsõnalised juhised, mis esinemisele selga panna, et ühtlane välja näeks.

    ReplyDelete
  13. Anonymous21:22

    Lihtsalt huvi mõttes, on ka väidetavalt rühti toetavaid retuuse:
    https://www.repetto.fr/legging-mind-your-posture-rouge-carmen-s0454-808.html

    Repetto teeb üldse huvitavaid (tantsu)trenniriideid, ka nabakampsuneid:)

    T.

    ReplyDelete
  14. Mu elu liibuvate dressidega algas nii, et oli võistkondlik võistlus kusagil metsas ja mudas ja mul olid tavalised dressid koju jäänud. Ja siis võistkonnakaaslane, minust kõvasti noorem daam, andis oma vanad liibukad mulle ja tagasi enam ei tahtnud. Ma ei tea, kas neid annab retuusideks nimetada, aga no ilmselt.

    Ja siis ma sealt edasi umbes kümme aastat kandsin neid ja nendesarnaseid.

    Ma olen nagu kera, aga alla ei vaju need liibukad küll kuidagi.

    ReplyDelete
  15. "Kui sa võtad oma koosseisu uue instrumentalisti ja tal on jabur rõivamaitse, kas keegi koolitab ta ümber?" - ma arvan et jah.
    Juristihakatistega on nii, et võibolla visatakse õigel ajal koolist välja need, kellel pole päris ülikonda. Kes teab.
    Aga retuusid tuleb kuidagi ära katsetada, minu paksu kõhu peal istuvad need SportsDirecti omad ka ilusti. Või olid hoopis haajaemmist? Suvaretuusid. Igatahes ei olnud need spesial-sport-hingavad-vetthülgavad-hi-tec-coretec-maagilised asjad. Ma hoopis mõtlen praegu, kust ma saaks _taskutega_ trennisärgi, mis ei näeks liiga suvaline välja vaid rohkem nagu trennisärgi moodi, lihtsalt _taskutega_. Ma kordan, taskutega.
    Murul käimine on OK, kui on ilusti juurdunud muru. Kas inimesed alati teevad vahet? Muru niitmise osas on palju erinevaid arvamusi. Niita või mitte niita. Kui palju niita. Kui kõrgelt niita. Miks mitte niita. Kes elab muru sees? Kes elab paksu muru sees, kes elab muru sees?

    Hea podcast on "Tissident" ja täitsa tore on ka see tartu poiste "Herilasepesa"

    Nojah.

    ReplyDelete
  16. Mina teen igasuguseid trenne kolmveerandpikkuses jooksuliibukatega. Vähemalt viis aastat tagasi päris poest ostetud, aga mingeid väsimise märke ei näita. Alla tulevad alles siis, kui ise tahan.
    Sa räägid oma kodulinna Puiestee tänavast? Olen ikka mõelnud, et kus need kaltsukad küll on. Ühe leidsin Konsumi tagant. Nüüd siis tean, mis suunast veel otsida.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Räägin Tartu Puiestee tänavast. Elvast peale selle Konsumitaguse pole rohkem leidnud.

      Delete
    2. Tartu Puiestee tn Exclusive on imeline!

      Delete
  17. Hei! Üle 100 erineva eesti podcasti leiad meie lehelt: www.podcast.ee

    ReplyDelete
  18. Willi Vollikas23:40

    Aeglaselt, ma arvan aeglaselt tuleb teha stupid thingse.

    ReplyDelete