moemeem

kurkum

Kelle rõõmuks sa riietud? Enda, oma partneri, kolmandate isikute?

Mulle täiega meeldib kellegi teise rõõmuks riietumine. Nii ise oma oletuste põhjal tema rõõmuks asjade väljavalimine, kui ette antud tellimuse täitmine. Selle pärast meeldivad mulle täpsustatud dresscode'iga sündmused. Ja veits kohtingu hõnguga kahekesi väljas käimised. Kellele ei meeldiks meeldida?

Muidugi, siin saab kohe välja mõelda suuremaid küsimusi - kas see on kellegi teise rõõmuks riietumine, kui mõte tema rõõmustamisest rõõmustab mind? 

Vahel on inimesed öelnud, et mul on hea töö, sest selle töö tegemiseks peab end ilusti riidesse panema ja see argine sund hoiab inimese ja tema garderoobi heas vormis. Seda tööriiete kandmise rõõmu võimalust kasutan ma  tublisti. Ja hindan kolleege, kes on asjast sama moodi aru saanud.

Enda rõõmuks riietumine tuleb siis teemaks, kui riietus peab olema maksimum praktiline. Kui ma pean kandma samu riideid mitu päeva või valitud rõivastuses rohkelt sooritama, valin ma nii, et riided just mind rõõmustaks. Ükskõik kas see on siis taskud või kergesti kohviplekituks loputatav viisakas särk või mitmekihiline kehakatvus.

Kas riietumine on sinu jaoks väljakutse?

Et selles mõttes, et kas see on natuke vahel nagu raske? Veits. Mul on endale, oma välimusele ja muljele küllalt vastukäivad nõudmised. Tahaks ilus olla ja tahaks, et mul mugav oleks, tahaks sobida, aga samas üllatada, tahaks normaalne paista, aga siiski eriline olla.

Veel on see kurtmine, kuidas ma olen nii kõhn ja pikk ja vaadake mind vaest kannatajat mu normaalse keha üle vingumas. Et paljud ägedad asjad ei istu mu seljas hästi, ei püsi üleval ja on igati haledalt lontis. Või ei ulatu vertikaali pidi ümber. Kaenla alt kiskuvad pluusid või hargivahest pihani mitte ulatuvad püksivärvlid on mingi põhiteema. Tisside puudumise halast olen pigem välja kasvanud, vajadusel rihmutan lihtsalt veits porolooni endale külge. Hästi naisteriiete kandmisel üleni teema.

Ma olen tähele pannud, et hommikul riietumine on meeldivam ja toimub rohkema rõõmuga, kui riiete välja valimise tegevus teha õhtul ära. Mul on nii palju asju, et ma ei tea alati, mis millega kokku sobib. Hommikul avastada, et tegelt see pintsak ei lähe ühegi kleidi peale ja seda just õiget maikat pole üheski oodatavas sahtlis/hunnikus, on väga tüütu.

Sinu stiili-iidol(id)?

Kes iganes Seks ja linna naisi riietas, oli päris äge. Ei nimetaks otseselt ühegi konkreetse tegelase stiili enda ideaaliks, aga seal oli inspot küll.

Clementine filmist Eternal Sunshine... oli küllalt niisugune, nagu ma isegi omaarust olen. Ägedad mitmekülgsed asjad ja mitte liiga selgelt defineeritud stiil.

Need noored vene naised, kes näevad välja, nagu nad oleksid veits aristokraatliku päritolu. Kuidas saab olla nii naiselik ja nii aukartust äratavalt konkreetne üheaegselt. Ja kui palju kõik need asjad maksavad.

pihl lamp taevas

Sulle pakutakse võimalust tasuta omandada üks riietusese vabalt valitud kuulsa moemaja/moekunstniku loomingust. Niisiis…?

Tead, ma olen ses osas suht juhm ja harimata. Üleni tahaks rohkem teada neid loojaid ja maju. 

Okei, guugeldasin veits. Moodsate moeloojate asjad on kõik ühesugused. Hea meelega võtaks ükskõik kellelt neilt mõne tonnase eseme ja see oleks kindlasti mega peen kaunidusvärk. Kvaliteetsed asjad on kvaliteetsed. Aga päriselt äge tundus neist esimesest kümnest moeloojast Iris van Herpen. Tal on veits ülbemad asjad. Paistab, et on midagi loonud ka. Mitte lihtsalt oma nime mõne vagura pintsaku külge tikkind.

Ma olen natuke kursis üksikute eesti disaineritega, sest ma olen neil etendustel käind. Kuul on toredalt linnalik ja näeb nii mugav välja. Xaos, täiega ootan uut kollektsiooni, praegu on ilus iga asi, mis ma tahaksin, kas veits liiga hard-core või liiga vanilla, kardan teda kanda, saadsaaru. Ja Relax Baby Be Cool, appi kui haigelt ägedad kangad, mõnda asja vaatan, tahaks lihtsalt koha peal äraminestada. Siiri Nool ja päriselt üldse kanga ise tegemine ja lamba peale mõtlemine, maru lahe. Kõik need asjad on veits kallimad, kui ma tavaliselt endale lubada saan ja meeldivad mulle väga. Lisaks Läti õed, kes teevad sooje kergeid suuuuurte taskutega vihmamantleid - Rain Sisters. 

Vajuta nüüd kõikidele neile linkidele ja saa teada.

Mitu paari jalanõusid sul on, kaasa arvatud toasussid ja flipflopid?

Ma olin täiega kaua üleni see pif, kellel oli 3 paari jalanõusid - tanksaapad, converse tennised ja nahast sandaalid. Ja kõik, kõik maailma kõik inimesed pidid teadma. Ma ei jätnud kasutamata võimalust, et inimeste kirjeldada, kui vähe mul on jalanõusid ja neid on vähe ja te peate teadma ja mul on neid vähe. Jalanõusid. Mul. Kuulakekõik. Vähe jalanõusid. Vähem kui 4 paari. Vähem kui sellel teisel pifil, kellel on viis paari. Omg, arusaamatu, tal on viis paari jalanõusid, minul hoopis teate mitu paari minul on teate v. Oeh.

Tänapäeval olen ma sellest stseenist küllalt tüdind. Mul on palju jalanõusid. Madalaid pigem nahkseid vabaajajalatseid on vist kõige rohkem. Neid on erinevat värvi ja tegumoodi. Siis on hulk erinevaid kingi, tenniseid ja saapakesi, hoovi lippamiseks kahed plätad (teine paar teisele inimesele, kes minuga koos hoovi lippab), kõrge säärega tanksaapad ja lahtised kingad ikka. Susse on ainult ühed kassisussid. Mulle üldiselt ei meeldi siseruumides asju jalas kanda. Ma arvan, et 20 paari jalanõusid on kindlasti. Tegelt oleks veel vaja sädelevaid tantsukingi ja midagi nende lõhkikantud punaste ketside asemele ja kindlasti veel mitmeid asju, mille igatsemisest ma ei saa teada enne nende kohtamisest midagi. Nagu see, kui ma ostsin 6 euro eest mustad lakk-kingad ja appikene kuidas ma neid armastan ja kuhu nad mind juba viinud on. Nii head ja õiged on nad.

Peaaegu kõik mu jalanõud tulevad kaltsukast ja kui ma leian kena kasutatud kvaliteetse jalanõu, mis mulle jalga läheb, siis ma absoluutselt pean selle ära ostma. 41 on täpselt nii traagiline jalanumber, et veel ei ole põhjendatud ainult eritellimuspapud, aga ega lihtne see elu ei ole.

Aga mitu paari kontsaga kingi?

Ka päris mitu. Kahed tantsukingad. Ühed täiesti jaburalt ägedad veits hoorad kingad puhuks, kui ma tahan jälle postitantsu või kontsakoreoga tundi minna. Või kükkes selfisid teha kodus (mhmh ma tean, need sinised tegelt ei sobi tantsuks). Mõned kontsaga saapad. Mõned põhjendamatud pigem ebamugavad paarid musti kontorikingi, minesatea, äkki läheb vaja. 

hajus ja joonduv

Sinu garderoobi kõige kallim ese?

Kallidus on suhteline. Eesti disain on kallis. Mul on peaaegu 200 eurot maksnud särk-kleit Arro Designilt. Umbes sama kallid Aipi saapad. Oleks ma rikkam, oleks mul veel sihuksi asju. 

Teiselt poolt jällegi - kuidas me seda kallidust mõõdamegi? Mul on Arro seelik, mille eest ma ei pidanud maksma ja see on mulle väga väga kallis. Ja mul on tasuta saadud arvatavasti minuga ühevanune rebasenahast krae, mille küljes on päriselt päriselt 10 rebase sabade otsad. Ja ma isegi ei taha teada, mis taoliste asjade tegelik(!!!) hind(!!!) on. Igasugu ägedaid potentsiaalselt hinnalisi asju olen leidnud kaltsukatest. Kõik siuksed, et mina maksin selle eest 15, aga ma arvan, et seda võiks vabalt kallimaks hinnata.

Sinu garderoobi kõige odavam ese?

Nii palju tasuta asju. Väga raske öelda. Võib-olla miski, mille omamise või kandmise eest mulle peale on makstud... Siis on nagu negatiivne hind? Ee, okei ei tule praegu pähe. Ma kasutan oma (riietatud) keha üllatavalt vähe raha teenimiseks. Põhiliselt mu keha ikka kulutab ja ei teeni ühti.

Mida kannad öösiti?

Mingit pikemat särki. Vahel tudukleiti. Mulle meeldib voodist välja pugedes olla kohe enamvähem majas ringikõndimiskõlbulik. Kui ma tean, et olen üksinda üksinda kodus, siis ma ei kanna mõnikord ka päeviti mitte midagi.

Külas magades on kaks varianti. Olenevalt sellest, kas ma magamisruumi jagan kellegagi või mitte. Jagatud magamisruumis tuleb kanda pidžaamat, et teised ruumis viibijad tahtmatult mu teki alt väljasusat kanni ei peaks vaatama. Neid on mul mõned komplektid. Pidžaamasid siis, mitte kanne. Ja pidžaamad on pehmed mugavad nunnud. Privaatne magamisruum tähendab kindlasti tudukleiti, et vahepeal oma sfääridest pissile joostes siiski sünnis paista. Hotellis üksi olles kipun jälle mitte midagi kandma.

Millele sa ei suuda “ei” öelda, kuigi tead, et sul neid kodus kapis rohkem, kui eluajal ära kanda jõuad?

Esiteks ma pole väga kindel, kui suurt osa oma kapist ma üldse iialgi ära kanda jõuan. Kui asju on palju ja nad on tõhusas rotatsioonis, kestab iga ese väga kaua. Iialgi kanda jõuan ma arvatavasti kõiki oma asju. Mul on range reegel, et iga uut asja tuleb pärast selle saamist kohe lähipäevil inimeste sekka minnes kanda. Siis see saab nagu omaks.

Aga muidu vist neid siidist pluusesid-särke on maru palju ja muudkui koguneb. Need on mõnusad. Just ükspäev valasin kohe kohustusi täis päeva hommikul endale särgi peale poole oma kohvist. Läksin tualetti, pesin särgi ära, seisin vaevu minuti kätekuivatuspuhuri all ja kõik oli jälle kena.
Igasugu asju ostan pidurdamatult. Võrksukki, kudumkleite, neerumustriga salle, vanamoodsaid kontorikostüüme, ülikondi...

üks ununenud oktoobrialguse värvikombo

Kõige maitsetum riidetükk, mida sa kunagi kandnud oled?

Mul oli kooli ajal terve periood, kus ma arvasin, et fliis on normaalne riietusese. Fliis nagu üle pea käiv veits suur fliisist kampsuni moodi ese. Ma ei tea. Neid oli mul veel mitu ka. Üks isegi mustvalge lehmamustriline.

Teine periood oli mul vaimukate tekstidega t-särkide kandmist. Tundusid kunagi hästi hea mõte.

Millist riietuseset sa (enam) iialgi selga-jalga ei paneks, löödagu või maha?

Tahaks öelda, et needsamad fliisid, aga siis ükspäev ma olin keset rohkeid nostalgiliselt koledaid iseloomulikke asju ja mul oli mega külm. Panin selga küll, pold äda midagist. Sama tekstiga särkidega, mõistsin, loobusin ja siis jälle ostsin ühe. Õnneks ainult ühe. 

Võib-olla vatijope. Või üldse jope. Mulle ei meeldi ega sobi. Mahalöödagu lubadusi siin ei anna, aga kui saan vältida, siis seda teen. Stringid mulle ei meeldi. Või pole mulle tutvustatud lõiget, mis päriselt mugav oleks. Varbavahe sokke.

Vahepeal ma arvasin, et ei kanna enam kunagi silikoonist servaga ise üleval püsivaid sukki. Aga siis ükspäev tuli just selline tuju. 

Päris sageli tuleb see enam-iialgi-otsus konkreetsest negatiivsest kogemusest. Läksin peole, pidi olema tore, hoopis jändasin kogu aja nende neetud sukkadega, mis alla vajusid ja automaatselt mega labaseks mind tegid. Ma eelistaksin eelkõige ise reguleerida, millal ma mega labane olen ja mitte lasta mõnel odaval pesuesemel siin juhtimist üle võtta.

Püüan väga topilisi ja katkiseid luitunud väljaveninud asju vähem kanda. See on keeruline, sest ma ei näe. Nagu. Ma näen väga hästi, silmad on korras. Aga ma ei oska kaua olnud armsa eseme juures näha, et see on juba otsast põrandalapp.

Milliseid värve sa hea meelega kannad?

Kõiki? Pigem vist neid tumedaid värve. Sinist, rohelist, punast, musta, halli, pruuni, oranži. Ja kui heledat värvi, siis päriselt valget. 

Punaste juuste ja tedretäpilise jumega sobivad sinine ja roheline hästi. Seda ma kasutan argumendina, kui püüan aru saada, kas tegemist on hea ostuga või mitte. Kuigi värv on ainult üks näitaja. Materjal on sageli tähtsam. Eeldades, et lõige ja suurus sobib.

Ja milliseid värve sa kohe kindlasti ei kanna?

Kollast, helesinist ja roosat. Neid heledaid kahvatuid värve. Mul mõned esemed tegelikult on ja õigesti kombineerituna on nad omal kohal. Aga ma selliseid asju ei jahi ja mõtlen mitu korda enne, kui midagi sellist selga proovin. Tunduvad kuidagi.... tobedad? Ebapraktilised. Eriti suurte esemetena. Särgike võib olla. Aga roosad retuusid? Juba see mõte tundub võõras. 

Millisest olemasolevast riietusesemest sa mingi hinna eest ei loobuks?

Eitea, kas ongi sellist mingi hinna eest asja. Sesmõttes, et enamik asju on ikka asendatavad. Osa on lihtsalt tülikamad asendada. Sissekantud nahksaapad oleks suht piin uuesti otsast alata. Mitmed päris unikaalsed ja kvaliteetsed kleidid on mul ka, millest ilma jäämine oleks väga väga kurb. Osa on geniaalsed kaltsukaleiud, osa rikkamate sõbrannade kaudu minuni jõudnud disainer bränd fääntsi asjad. Taolised tooted, et ma ei suuda ühe mõtte sisse mahutada rõõmu ja tänu, mis mul on nende esemete omamisest ja kandmisest. Üks on tervenisti üleni heegeldatud roosa pikk kleit, mille mu eksämm mulle tegi. Ja kuigi see on roosa ja kuigi ma pean sinnajuurde kasutama eesliidet 'eks' on see ikka nii tore kleit ja asendamatult mulle armas.

mets mõtleb järele

Oled sa endale ise rõivaid õmmelnud?

Jep. Juba väiksest peale. See on üleni tore. Endale ja oma nukkudele riiete õmblemine on arvatavasti mu elu esimene hobiks peetav asi üldse. Riiete ise väljamõtlemine ja valmis tegemine on tore. Mu ema ka õmbleb ja üldse see on alati minuarust nii normaalne olnud. Endale õmblemine on kõige toredam, sest endale saab kohe selga proovida ja aru saada, kuidas parem saaks. Lõikelehtede järgi õmblemist ma polegi selgeks saanud. Kui mõni selline soov tekib, lähen päriselt õmmelda oskava sõbranna juurde. Aga kostüüme ja eriotstarbelisi esemeid ja leitud asju ümber õmblen ikka. Praegugi küpseb ühe seeliku plaan, peaks jõulude puhul ette võtma.

Räägid ehetest ka?

Mul on 7 kõrvaauku ja ma kannan ninas rõngast. Statsionaarsed ehted, mida ma isegi röntgenisse minnes alati ära ei viitsi võtta, on hõbedased. Neile lisaks kannan kõrvarõngaid, vahel kaelaehteid ja sõrmuseid. Randmele käivaid asju on mul ka, aga neid kannan harvem.

Mulle meeldivad kvaliteetsed ja kallid ehted. Sageli vanad ehted. Kui midagi materjali poolest odavamat või päris kaasaegset meeldima hakkab, peab see olema väga eriline. Luust ehteid (Galder) on mul palju, sest need on erilised ja tunduvad oma olemuselt nagu vanad asjad. Ehteid valides vaatangi materjali, toote kvaliteeti ja eelistan selliseid asju, mis paistavad, nagu kellelgi teisel täpselt samasugust ei saa olema.

Vahepeal ma kandsin kõrvas igasuguseid esemeid, sest ma sain ja olin nõnda julge ja pohhui. Aga ma viimasel ajal ei viitsi. Üldse peaks kõrvaauke juurde tegema, saaks rohkem püsiehteid kanda ja vähem argiselt jännata sellega.

Väga eriliste ehete loetelu. Mul on žiletitera kujuline kõrvarõngas, mille mu keskkooliaegne pinginaaber mulle tegi. Minu tellimusel. Sest mulle meeldis tol ajal üks vokaal-instrumentaalansambel nimega Him ja neil oli ühe kasseti kaane sees see disain. Ta tegi tegelt kaks kõrvarõngast, aga ma kaotasin ühe ära ja teist hoian hoopis teise hoolega. Ja ümber biitsepsi käiv hõbedane madu/draakon, mida ma hakkasin täiesti valutavalt vajama pärast filmi 'Ehast koiduni' nägemist ja siis mulle Taist(?) toodi. Minu oma on veidi teistsugune, aga idee pärineb sealt. 

Ahjaa, ja siis mul on terve hunnik kõhutantsuga lavale minemise ehteid. Hullumeelselt säravad ja suured ja sädelevad. Kividega ja lopsakalt kõlisevad ja glamuursed.

türkiis

Millist dekoratiivkosmeetikat kasutad?

Igapäevaselt mitte ühtegi. Viimasel ajal isegi mitte kreemi. Kui natuke on veidike mukitud olemise isu, siis pruun ripsmetušš, pruun matt lauvärv ja kulmupliiats. Kui veidi pidum meeleolu, siis läheb peitekreemi ja puudrit ja võibolla isegi must vedel lainer. Mul on kapuutsiga silmad ja meikimine vajab põhjalikku läbimõtlemist. Igasugune hooletu katsetamine viib jälle selleni, et ma paistan nagu kurb väsinud kutsa. Lihtsam lihtsalt mitte. Argised ringid, kus ma liigun, on põhiliselt sellise normiga, et ei meigita. Kui rohkem naisi mu ümber on iga hommik ilusti üles tehtud, ju hakkan isegi jälle rohkem.

Kui lavaleminek või täiega pidu-pidu on, teen päriselt meigi. Primer, peitekreem, jumestuskreem, puuder, kontuurimis-misiganes-asi, lauvärvid, lainerid, silmapliiatsid, huulepulgad, värgid. Kulmugeeli ja kunstripsmeid pole veel kasutama hakanud, aga küll jõuab. Ripsmed on isegi ostetud, aga see vajab ju õppimist ja harjumist.

Kaks küünelakki on ka. Must ja punane. Must on matt, sest ni äge.

Ning last but not least – milline oli sinu viimatine raju imagomuutus?

Et mul on viimased aastad päriselt pikad enamvähem inimese värvi juuksed, on päris raju. 

Imagomuutus peab olema järsku tulnud ja suhteliselt püsiv, ma saan aru? Niiet ainult juuste lõikamine või terve garderoobi väljavahetamine kuuluvad sinna alla? Mul on nii suur garderoob, et selle tervenisti väljavahetamine ei tundu tervenisti mõistlik. Võib-olla on natuke muutus see rohkemate kleitide ja häbematult vanaaegsemate retroriiete kandmine? Breketid on suht uus imago, nüüd sügisel. Autoga liiklemine teeb ilmele imesid. Enam ei pea olema maksimum funktsionaalsed jalanõud ja mantel ja kott. Saab mingite naljakate kingakeste ja kerge mantliga käed-taskus asju ajamas käia.

Aitäh, Epp.