kui on öö näiteks vaatame kuud

Ma tahaksin täna sulle midagi hästi ilusat siia kirjutada. Täpselt selline ilusa asja kirjutamise isu on. Sest siis ma saaksin seda pärast ise ka lugeda ja kujutleda, et ma pole seda ise kirjutanud ja hoopis imestada, kui ilusaid asju ikka kirjutatakse.
Sest ei ole eriti ilus olla täna. Kuidagi mingi väss on peal. Väss on põhimõtteliselt nagu väsimus, aga see on tilluke lokaalne nunnu. Pisi-väsimus. Tüdi on põhimõtteliselt nagu tüdimus, aga see on seda sorti tüdimus, mis on väikestel armsatel asjakestel. Mitte suurtel ja tõsistel asjadel. Suurtel ja tõsistel on suur ja inetu tüdimus, vastik selline. Lapsel ja muudel nunnudel on ainult tüdi. Või näiteks tudi peal. Ja väss. Mitte midagi suurt ja sünget. Selline alamõõduline pehmete nurkadega poolest saadik roosakas väsimus ja tüdimus kõigest on kallal. 
Et tahaks midagi hästi ilusat kirjutada ja lugeda. Saaks äkki parem. Sest natuke on nagu midagi puudu.


Näiteks, kasvõi, mis mõttega ma tulin praegu töö juurest koju. Istun siin ka arvutis ja kasutu tolgus. Samahästi oleks võinud seal istuda. Õnneks on mul laps ja ma saan ennast alates teatud kellaajast veenda, et ta ei saaks sugugi ilma minuta toime ja ma üleni pean tingimata tulema koju ja askeldused. Kuidas ilma lasteta inimesed iialgi õhtul koju saavad, ära minu käest küsi.

IMG_0249
näe, sügiskorgits.
need pidid nii haruldased olema, et me võibolla nägimegi tookord ära kõik kolm tükki neist

Ma siin mõtsin küll tegelikult ühte asja.
Tead seda, kuidas vahel on enesekindlad julged inimesed ja kõigile meeldib ja kõigil on nende ümber hea ja mõnus olla ja igasugune imetlus (vau...). Ja samas teinekord on enesekindlad julged inimesed, kes ei meeldi eriti kellelegi ja nad on vastikud ja ebameeldivalt pealetükkivad ja igasugune väkk. Ma küll olen teinekord mõelnud. Et mis värk nagu.
Ja seda sa tead ka kindlasti, kuidas ühte teooriasse liiga palju süvenedes hakkab tunduma, et see seletab ära absoluutselt kõik ja natuke pealekaubagi. Näiteks loed Karupoeg Puhhi ja loed mitu mitu korda uuesti läbi ja tuleb välja, et sellest paremat seletust inimkäitumisele ja isiksusetüüpidele ja grupiprotsessidele polegi iialgi olemas olnud. Või hakkad ennast kurssi viima erinevate majandusteaduse teooriatega ja äkitselt tundub, et need seletavad kõike inimkäitumisest kuni linnaliikluse ja loodusseadusteni välja ja võib-olla koguni majandust ennastki.
Niisiis. Seoses enesekindlalt lahedate ja mitte nii lahedate inimestega. Idee agressiivsest, alluvast ja kehtestavast käitumisest. Vaata. Meil on piirid. Mul on minu piirid ja sul on sinu piirid. Minu piirid, näiteks, moodustuvad asjadest, mida ma tahan või ei taha, saan või ei saa, meeldib või ei meeldi ja nõnda edasi. Sinu piirid moodustuvad sinu eelistustest ja tahtmistest. Loogish. Sõnad on siin kokku lepitud nii, et me nimetame agressiivseks käitumiseks seda, mis ei arvesta teise inimese piiridega. 'Suva sinust, peaasi et mina.' Ja me nimetame alluvaks käitumiseks seda, mis ei arvesta inimese enda piiridega. 'Suva minust, peaasi et sina.' Ja seal vahepeal on niisugune käitumine, mis arvestab mõlema inimese piiridega. Kui minu piiridest üle minnakse, siis ma ütlen seda, kui ma sinu piire ei tea, siis ma küsin nende kohta. Võib, kui tahad, nimetada seda kehtestavaks käitumiseks. Selle mitte-alluva, mitte-agressiivse (kehtestava) käitumise juurde käivad laused, mis ütlevad asju nagu: mina tahan, ma tunnen, mulle meeldib, mulle ei sobi. Selle asemel et öelda palun-kas-sa-saaksid, väuks-väuks või inimesi ringi käsutada või neile ette öelda, mida nad tunnevad või tahavad.
Kuidas see puudutab ägedaid enesekindlaid inimesi. Mulle praegu tundub, et see hämming, mis mul eluaeg on olnud sellest, et osa inimesed on enesekindlatena nii hingematvalt ägedad ja teised on eneskindlalt käitudes maksimaalselt hirmuäratavad, ongi see mina-jutt. Et ma oma tegelikult suhteliselt kesise sotsiaalse võimekuse juures ei ole varem tähele pannud, et need mõnusad enesekindlad inimesed ütlevad 'mina tahan' ja vastikud enesekindlad inimesed ütlevad 'sina tahad.'
  Näiteks kui baaris tuleb mingi kutt juurde ja lajatab ülbelt: "Sa tahad minuga tantsida," vahin ma teda tõenäoliselt üleni šokeeritult igasususes vastikuses ja jälestusjudinaid alla surudes. "Ei taha ju. Mismõttes. Väkk. Mine minema."
  Näiteks kui baaris tuleb mingi kutt juurde ja lajatab ülbelt: "Ma tahan sinuga tantsida," olen ma tõenäolisemalt umbes et oh, milline mees, milline enesekindlus, ahh... Ja minesatea, võibolla tantsin ka.
Siis ma viimasel ajal vaatan näiteks poliitikute kõnesid ja nende vastuseid ajakirjanikele. Ja jälgin, kuidas mul tekib vastikus nende suhtes, kes ütlevad, mida rahvas tunneb mõtleb tahab arvab. Ja kuidas mul tekib kohe kasvõi sama inimese suhtes mingi seletamatu poolehoid, kui ta ütleb, mida tema ise tunneb mõtleb tahab arvab.




IMG_0241
üks väga edevate kurvidega küngas


Kuulasin ükspäev jälle mingit loengut (söögitegemise kõrvale seekord) ja keegi publikust esitas loengupidajale mingi kuidas-küsimuse. Umbes, et kuidas siis ikkagi vahet teha või kuidas aru saada või midagi sellist. Ja loengupidaja vastas: "Jah. Väga õige küsimus." See mulle meeldis.
Kuigi kõik tegelikult teavad, et kuidas-küsimustele saab alati vastata: "Tänan küsimast. Väga hästi."
- Kuidas sa suudad oma blogis nii ägedaid asju kogu aeg kirjutada?
- Tänan küsimast. Väga hästi.

Üldiselt, vaata, ei peeta ju heaks tooniks oma staatuse või kommentaari laikimist. Facebookist räägin nüüd, jah. Et üldiselt on kombeks, et teised laigivad. Aga näiteks on kombeks ka, et kui sa räägid ühe halva nalja või teed idiootse kalambuuri, tuleb selle üle üksinda üleliia kaua kontrollimatult kõkutada. Siis tundub nagu mõistlik, et seda sama halba nalja või idiootset kalambuuri visates mingis laigitavas keskkonnas, tuleks seda oma halva huumori väljendust ise laikida. Siis on nagu õigem. Tõelisem.

Muuhulgas on minul igatahes igasugune õigustus teha halbu nalju. Sest esiteks ma olen ema ja teiseks ma olen õpetaja. Ja kui kellelgi üldse on kontrollimatult halvad naljad, siis need on emad ja õpetajad. Seega. 



2012-05-05 19.52.20
taevas on järves sees

See inimeste kõrvalt jälgimine ja nuputamine, et miks, oh miks küll selline käitumine teistele meeldib ja mida nad siis ometi teevad, et niisugust positiivset reaktsiooni teistelt saada ja kas mina seda saaksin järele teha, on tegelikult päris palju aktuaalne olnud.
Näiteks kui ma teismeline olin, jäi mulle üleni üdini arusaamatuks, kuidas selle käitumisega, mida ma teistel noortel neidudel tähele panin, üldse iialgi ühegi poisi tähelepanu ja vaimustust võis esile kutsuda. Sest nagu... veits imelik ei ole vä? Kuidagi... kes ütleb nii kentsakaid asju... Niiet paljudel puhkudel, ükskõik kui palju ma ka mõne poisi tähelepanu poleks tahtnud, mingi eneseväärikus (loe: igasugune kohmakus ja hirm ennast häbistada) oli mul ikkagi olemas.
Ükskord oli meil laagris üks tüdruk, kes ütles kõva häälega poiste kuuldes, et tal on pissi häda. Hästi Suur Pissi Häda. See oli väga popp tüdruk. Ja siis ma istusin seal teda salaja imetledes ja mõtlesin, et kas mina pean siis ka kõva häälega midagi sellist ütlema, et mind ka terve disko kogu aeg tantsima ja nurga taha suitsule kutsutaks ja ägedatesse saladustesse pühendataks.
Saadsaaru, see oli 13 aastat tagasi ja ma ikkkka veel ei tea, miks see tüdruk nii populaarne oli. Ma olen suht kindel, et siin ei ole seletus enesekindlas kehtestavas käitumises. Siin on mingi tähelepanuhaaramise ja tola tegemise nõks, ma kahtlustan.
Teismelised on üleni müstika.

Comments

  1. ma ikka veel mõtlen selle küsimuse üle, et kas pissihäda jutt tähendab vahtust, julgust ja värki.

    või oli see juhus.

    küsisin tuttavalt mehelt, ta arvas, et see oli lihtsalt hästi ilus tüdruk.
    aga mina ei usu seda lahendust, sest minu elukogemuse järgi ei vali mehed lemmikuid ilu järgi. imeilus tüdruk võib nurgas nukrutseda ja keskmine suvaline kõigi lemmikuna seltskonna keskel särada. Naljakas on, et mehed vist siiralt usuvad sealjuures, et see keskmine suvaline on imeilus.

    Või siis nad trollivad. Või ma ka ei tea.

    ReplyDelete
  2. Mattias05:00

    Mismõttes majandusteadus seletab inimkäitumist? Ma ei tea ühtegi teist nii suurt elevanti keset tuba.

    ReplyDelete
  3. vahetust* julgust ja värki

    ReplyDelete
  4. Minu hüpotees: pissihäda jutt tähistab ebakonventsionaalsust - isegi kui see on selline lihtne ja konventsionaalne moodus ebakonventsionaalne olla.

    ja see omadus julgustab inimesi - nad mõtlevad, et "kui ta nii muretult sellist juttu ajab ja ei mõtle, mis ta suust välja ajab, siis ta ei mõtle minust ka, et ma olen imelik."

    hüpotees tuleb sellest, et ma olen konventsioonide äratabamises natuke loll (päriselt) ja inimesed, kellele ma meeldin, hakkavad mulle oma meeldimist vahel sel moel seletama: "sinuga on hea turvaline, ei pea kartma, et äkki sa MÕTLED midagi".

    hüpoteesi (kui vastassoole seksuaalse huvi pakkumise seletuse) vastu räägib see, et suur osa neist seletajatest on olnud naised või geimehed.

    ReplyDelete
  5. Mul on olnud see hüpotees, et tuleb midagi üllatavat öelda ja siis sellele kindlaks jääda. Niiet see ebakonventsionaalses ja julgus siis üheskoos.

    Kuigi ma näen vahel neid tüdrukuid ka, kes siiralt usuvadki mingit imelikku asja ja ei hakka punastama kokutama nuttes toast välja jooksma, kui nende väljaütlemiste peale kõik imelikult jõllitama jäävad. Aga et ikkagi on nad peavoolu arvates lihtsalt mega imelikud mitte põlvist nõrgaks võtvalt seksikad ja imetlusväärsed.

    Niiet võib-olla kui mingit provotseerivat tooni ka sinna juurde uhada. Või väheke ülbust. Et siis peab nagu kekutama ka, muidu kõik ei saa aru, et sa tahad sellist tähelepanu.

    Neetult keeruline, ma ütlen.

    ReplyDelete

Post a Comment