nädalane hoogpostitaja - kuidas olla või mitte

Kui sul vähegi minuga sama taip on, siis sa taipad, et ilma tahtlikult ööks magama minemata ei ole uut päeva veel tulnud. Kellaajad ja kuupäevade vaheldumised on mingitele teist laadi olenditele ja seisunditele mõeldud. Kes ise uue päeva tulemist ei oska ära tunda. Meie teame, et täna on alles kolmapäev ja see on ilmselgelt kolmapäevane tõotatud postitus.

P7040003
neitsikoobas ja mõeldamatu hulk lubamatuid nalju

Üks viis oma ettevõtmisi mõtestada ja nende väärtust hinnata, on endalt küsida, kas oli tore. Käisid ärikohtumisel, heaküll diilid ja lepingud ja raha, aga kas nalja ka sai. Pead blogi või teed pilte või ehitad maju või hoiad lapsi, misiganes selle tulem, kas sul endal on tore seda tehes. Kirjutasid raamatu ja mõningane kuulsus ja veidikene müügitulu, tühja see. Kas sulle endale meeldis seda kirjutada? Ise oled rahul selle tulemiga? Sest see on kõige tähtsam. Sest põhiline, et sul omal on hea. 
Üks inimene nimetas seda enese väestamiseks. Tuli teemaks mingis kontekstis, kus üks järjekordne lastega ja ikkagi vallaline naine kurvastamise ja niisama asemel otsustas hoopis käsitsi ehteid hakata valmistama. Õige! Peadki end väestama.
Ja kirjuta muidugi ise oma elulooraamat 25-aastaselt ja avalda ise oma värke trükikotta viies veel üks luulekogu ja saada pikalt kõik tööpakkumised, sest rutiin ja tööpäevade stress ei laseks sul ju rahus maalida. Ja rahus maalida sa pead saama, sest see teeb sind õnnelikuks. 
Sest sina oled unikaalne ja ainulaadne ja seda erilist jumalikku väge täis ja pole üldse tähtis, mida ja kuidas ja kui palju sa toodad või trükid või meisterdad või teed, peaasi, et sa ise sinna juurde õnnelik ja rahul oled. 

Kuna õnnelik ja rahul olemine on ise eraldiseisvad oskused, mis on vabalt harjutatavad ja milles saab paremaks saada, oskan ma olla rahul hulga kräpiga, mida ma teen ja leida õnnelikkust tervest loetelust protsessidest ja kulutatud ajast ja vaevast. Näiteks ma ükspäev avastasin, et kuigi ma arvatavasti ei ole kõige silmapaistvamalt suurepäraseim õpetaja, ma vähemalt naudin seda. Niiet ma teen oma tööd oma isekuse ahnest eneserõõmustamise naudingust. Võib-olla hulk inimesi selle all kannatab, aga see on selles asjade mõtestamise süsteemis teisejärguline, sest mul omal on maru mõnus.

Vaatasin täna ühes kohvikus hulka enda-ealisi inimesi ja mõtlesin, et huvitav, kui paljud mõtlevad nii. Mõtlevad, et nende töö või loomingu kvaliteet ei ole oluline, kuni neil endil on seda tehes tore. Ja mõtlesin kõigele sellele savile ja paberile ja plastpärlitele ja akrüülvärvile ja ajale ja tähelepanule ja vaevale, mis kulub, et kõikide nende unikaalsete kordumatute ise oma enese munade sügajate naudingule kulub. Ja kulub veel ja veel.

P7040022
kaunis usutavalt kaunistatud puu

Üks teine viis oma ettevõtmisi mõtestada, on püüelda paremaks saamise poole. Seda saab teha nii, et sul on olemas ideaal, pürgid selle poole, ühel hetkel on see käes ja siis oledki valmis. Siis hakkad lõpuks olema. Või siis niimoodi, et üha ja üha paremaks ja paremaks. Eesmärgiks liikvel ja muutumises olek, mitte ükski staatiline seisund, mis ongi liiga habras, et sellesse klammerduda. Rohkem raha ja kaunim nahk (oma ea kohta) ja parem füüsiline vorm. Või mingi valik või kombo neist. Rohkem raamatuid loetud ja rohkem koolitusi läbitud ja rohkem erialaseid oskusi saavutatud. Parem maailma mõistmise võime ja enese reguleerimise suutlikkus ja inimeste tundmise oskus. Üha ja üha. Ikka eeeeedasi ja eeeedasi ei sammmmukestki taaaagasi, nagu üks kõhe nukusaate tigu kusagil mingis kõhedas lapsepõlvemälestuses muudkui lausus. 
Lisaks kahtlustan ma, et püüdlused endast üle saada ja jagu saada oma egost ja oma isiksuse ülenuumamisest, on ka suhteliselt kiiresti enesetäiendusmõnu. Ja kui vaevaline on sellest lahti olla. Saada enda üle mõnulemisest üle ja siis saada üle sellest mõnust, mis tuleb sellest mõnust üle saamisest. Väga. Väga vaevaline.

See tundub esimesest variandist justkui mõttekam, sest esiteks on see raskem kui enda nautimine oma kaheldava väärtusega amatöörkunsti kuhjade otsas. Teiseks on selle enesearendamise ja oma isiksuse parendamise maailmapildiga sageli kaasas ka erialaselt parenemine. Või isegi loominguliselt. Seega justkui annad maailmale ka tagasi. Aga mitte selleks, et anda. Vaid selleks, et ise paremaks saada. Sest paremaks saamine edasi minemine raskuste ületamine on sulle endale nõnda mõnus. Sammal, mis veerevatele kividele ei kasva ja nõnda edasi.

Võib-olla see on lihtsalt järjekordne oma munade sügamise meetod, aga masohhistidele. Kes kohe ei taha sügama minna, tahavad omale natuke pinget ka üles ehitada enne. Või kes on keerukamad. Tahavad end mõelda keerukamaiks. Vajavad nüansirikkamat kihelust, et selle sügamisest end päriselt hästi tunda.



P7040040
kassitapul on mingi hoopis teist laadi elutahe

Võimalik, et saab nii ka mõtestada, et sa pead andeks saama, et sa tulnud oled ja nii kulukaks osutud. Et sa pead heastama või vähemalt võimalikult palju leevendama oma olemasolu. End välja vabandama. Seda saab teha näiteks läbi teenimise.  Teiste teenimise. Jumala või oma laste või oma mehe või oma töö. Ühiskonna.
Äkki selle alla lähevad needsamad, kus naine peab seletama, miks ta lapsi ei taha ja siis ta tavaliselt ütleb, et tal on ta töö ja karjäär ja need asjad, onju. Sest kuidagi peab end välja vabandama. Niisama ei tulnud siia tasuta sõidule, eksole. Pole mingi muidusööja.
Äkki selle alla lähevad needsamad, kes peavad endast jälje maha jätma ja selle maailma maha jätma parema või kaunima või suuremana, kui nad selle siit eest leidsid. Et neil on Elu Ülesanne. Missioon. Mitte ei ole tulnud kõrvaltvaatajaks. Vaid muudavad midagi ära. Täidavad (ja esialgu otsivad ja avastavad ja leiavad) oma eesmärki. Et kõik see olemasolemise vaev ja valu tervenisti tühja poleks.



Ma ei tea. Kuidas veel saab? Mul on ideed otsas. Äkki saab ka nii, et elad oma igapäevaelu, otsides viise, kuidas võimalikult vähe teisi kahjustada. Sest paratamatult ikka komistad mõnele otsa ja kogemata armastad või vihkad või rumalast peast tahad midagi. (uh, tahtmine. see on see kõige hullem) Sa patune isekas egomonster. Nüüd pead end tagasi kortsu tõmbama ja mitte rohkem kahjustama. Mitte kedagi. Mutukas olema. Vähe nõudma ja veel vähemaga rahul olema. Alandlik ja pühalikult pisi. 

P7050060
unustatud liivakasti viimane portree


Mis sinu ülesanne või elu mõtestamise viis või olemasolemise vabandus on? Mida sa tulid siia tegema ja miks? 
Ja kas sa tegelt tead või vahel kahtled ka oma selle vastuses?

Comments

  1. kas mingi tegevuse nautimine on üldse võimalik, nii et seda tehes kas või kogemata ei arene? inimesed on ju sellised rahutud, kogu aeg ühtmoodi ja ühel tasemel tegemine ei ole varsti enam mõnus, vaid tüütu.

    enivei, ma ise ei võta eriti südamesse, kumbapidi on mõttekam, kas keskenduda nautimisele või keskenduda paremaks saamisele. Seni, kuni maailm on täis tegevusi, mida keegi ei naudi, mille tulemust kah keegi ei naudi ja mis ei tee kedagi paremaks, on nii nautimise ja arenemise variandid mõlemad samm paremuse poole.
    (on jah kolmapäev veel.)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ikka saab teha ja nautida ilma arenemata. Ma arvan, et see on köetud sellest positiivsest tagasisidest, mida selle sama asja sama moodi tegemise eest saab.
      Contra kirjutab (ja loeb ette) kogu aeg juba aastakümneid järjest samasuguseid luuletusi. On terve hulk kirjanikke ja kunstnikuid, kes on küll võib-olla tunnustatud või kiidetud, aga tegelt nad ei tee kunagi midagi uut või isegi oma vana asja paremini. Lihtsalt sama asja üha. Woody Allen muarust teeb koguni oma sama vana asja üha halvemini.

      Delete
    2. Positiivse tagasiside küttega asjad on mul veel hoopis kolmandas rubriigis. Mis on iseenesest kah positiivne rubriik võrreldes nendega, mis ei paku endale lõbu, ei arenda ega meeldi ka kellelegi teisele nii palju, et positiivset tagasisidet anda.

      Ma mõtlesin, et sa pead endale meeldivate tegevuste all silmas neid, kuhu unustab ennast kogemata ära. või ilma milleta hakkab kuidagi valutama. Mul on üks sõbranna, kes hakkab kevadel sügelema, millal ometi sõrmed mulda saaks, tagaside ei mõjuta seda kuskilt otsast, kuigi ta seda vahel saab, sest jube kasulik, kui keegi on vabatahtlikult nõus teiste viljapuid lõikama ja oskab aiandusnõu anda.

      a oletades, et Wooody Allen siiski ei lase end mõjutada peamiselt tagasisidest ja ettekujutusest, et tal tuleb see hästi välja, mida ta teeb, vaid tegemise rõõm on siiski põhiline; siis okei, kui ta ka ei arene oma varasema elu ja filmidega võrreldes, äkki on see lihtsalt parim, mida ta praegusel eluetapil suudab? keegi ei ütle, et inimese võimed järjest kasvavad ja kasvavad. Woody Allen ei ole veel nii vana, et tuleks uuesti rõõmustada, kui ta iseseseisvalt WC-s hakkama saab, aga eks ta saabki rohkemata asjadega hakkama kui iseseisvalt WC-s käimine.

      See oli nüüd puhthüpoteetiline jutt, mul pole õrna aimugi, mis on tema tegemiste peamine motivaator. Äkki on hoopis kuulsus ja au ja/või rikkus. ja siis ei puutu ta selle teema juures üldse asjasse.

      Delete
  2. veel: selle nautimise ja arenemise suhtes on mul umbes sama tunne nagu tookord, kui Mihkel Kunnus seletas, et kasinust või oli see nüüd rustikaalsust armastab ta palju rohkem kui luksust. ja ma mõtlesin, et võrreldes raiskava odavusega oleks mõlemad head variandid. raiskavat odavust esindavad asjad nagu ühekordsed plasttopsid, pabertaskurätid, misiganes ühekordsed asjad, mis on tehtud peaaegu kohe minemaviskamiseks. naudingut ja glamuuri pakuvad vähe, ressurssi raiskavad palju.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kasinus ja luksus on minuarust ka iga kell paremad raiskavast odavusest. Kuigi ma nooruses (ja vaesuses) olen raiskavat odavust luksusega segi ajanud, sest kumbagi ei saanud ma omale lubada.
      Tahtsin just öelda, et ma ei jõudnud su mõttelõnga jälgida, kuidas see nautimise ja arenemisega seotud on, aga vist jõudis kohale.
      Raiskav odavus ja arenemiseta naudinghobi on selles mõttes sarnased, et annavad sekundiks või kaheks kiiresti hea tunde, aga raiskavad palju ja tähendavad vähe?

      Delete
  3. Uus päev algab siis, kui ma kas ärkan (ümberlülitus kahe päeva vahel toimub kusagil keset und) või juba päike tõuseb. Loogiline.

    Mina olen praegu olemas selleks, et hakkama saada. Lennukamatele eesmärkidele hakkan mõtlema siis, kui igapäevane toimetulek enam pidevat peavalu ei valmista. No ja siis olen ma olemas selleks, et oma lapsed ise toimivateks üksusteks kasvatada. Jällegi, kui see tehtud, siis ehk tulevad teised eesmärgid? Ehk? Aga samas see toimetuleku taotlemine on lükanud mind tegudele, mis teevad rõõmu ja mis loodetavasti parandavad minu ja nii mõnegi teise inimese maailma. Kasvõi natukenegi. Loon ilu. Kui ma keskendun ainult rahale, siis on tulemus kehvem, aga kui ilule ja rõõmule, siis tuleb materiaalne hakkamasaamine ka kuidagi kergemini. Nii et kaks ühes. Tegemata jätta ei saa, siis ei ole ilus ja ühtlasi võib ka nälga surra.

    Miks ma seda kõike teen? Pole aimugi. Elu alalhoiu instinktist arvatavasti. (vehklen mootorsaega, et ellu jääda?)

    ReplyDelete
  4. Nüüd ikka ja alati esimene variant. Nauding. Kõik muu on kama.

    Aga milleks ma peale nautimise olen, on jätkuvalt lahtine. Natuke ma ikka arvan, et mõnusate laste saamiseks muuhulgas - aga aint muuhulgas. Kirjutada mulle meeldib, vähemalt blogi ka loetakse - no ilmselt selleks ka?
    Ja et maailma veidi õnnelikumaks muuta - sel teel, et mul on seal hea, noh =)

    ReplyDelete
  5. Kui arvutis uue kuupäeva numbri ette viskab, siis ma tean sügava sisemise veendumusega, et olen uinumisega hilja peale jäänud ja nüüd on vaja kiirustada.
    Millal see uusaasta tuleb? Pikk pime öö, koiduni on palju tunde, ometi ei lähe keegi 31.12 ja 01.01 vahetumist endale kätte magama.

    Põhiküsimusele vastuseks, mina tahan igast kuhjast midagi saada, aga nauditavaks tuleb see enda jaoks ise mõelda. Selle kuu parim teadusuudis käis väikeste plastikut lagundavate tõukude kohta.

    ReplyDelete

Post a Comment