loe mulle sõnad peale

P4300090
vahel on vaja ainult õige filter üles leida


See polnud valetamine see oli lihtsalt fanfiction tema enda kohta. Väljamõeldud muinasjutt, kus tema on soodsas valguses peategelane. See oli looming. Fantaasia. Ta meeldib endale nõnda palju, et ta on tahtnud enesest luua enneolematuid imelisi lugusid. Lase tal jutustada, kas pole tore seiklus. Nii vahvasti välja mõeldud, mõned kohad on ehk veidi ebaloogilised, aga sest pole midagi. Ššš, ära nüüd riku etteastet oma uskmatusega ära. Pole olemas lugu, mida ei teeks paremaks mõni liialdus, siin või seal. Kooskõlalisus polegi nii oluline. Oluline on see tunne, mille see sulle annab. See emotsioon. Elamus.

Tegelikult ta muidugi viskas su kingitud asja esimesel õhtul välja. Aga kas pole tore ka mõelda, et see läks huvitaval kombel rongis kaduma või et sissemurdmine või üleujutus. Äge! Võimas. Liigutav koguni.

Tegelikult ta lihtsalt munes õige liikuma hakkamise aja maha. Aga kas pole põnev kujutleda, kuidas bussijuht nägi küll peeglist teda bussi järele juoooksmas, ja siis ikkagi sõitis, õela sarvilise muha-haha saatel, kiusu pärast peatusest tervelt kolm minutit varem minema. 

P5090113
kss-kss


See on lihtsalt see hääl, mida ta teeb. Ehk kuidas mitte minna liiga palju kaasa teiste poolt öelduga. 

Mu väiksem kass Mustikas vahel tuleb kööki, ronib riiulite peale ja karjub. See kõlab nagu kurvad hädaldavad karjed. Aga reeglina ei ole tal midagi häda. Ta lihtsalt teavitab, et ta on tulnud, ta on nüüd siin ja et talle võib pai teha või temaga suhelda. Tal pole midagi häda. See on lihtsalt see hääl, mida ta teeb.

Viid juba rääkida oskavale lapsele kingituse. Ta hakkab viis minutit pärast selle üle rõõmustamist pidama ettekannet teemal: hoopis teise inimese toodud hoopis kallim kingitus ja üldsegi hoopis suurem kingitus, mis saaks ja võiks ju olla. See ei tähenda, et laps on sihilikult lugupidamatu sinu või su toodu suhtes. See on lihtsalt see hääl, mida ta teeb.

Tegeled oma asjadega ja siis hakkab keegi kõrvaline inimene sinu lähedal mölisema. Ja näib, et teemadel, mis teda ei peaks üldse puudutama. Nagu näiteks sinu riietus või see, mis sul taldrikus on või muu generaal-hala. Aga kui sa veidi selle peale mõtled, on täiesti võimalik, et ta ei taha tegelikult midagi öelda. Kõige selle suhtes pole tarvis midagi teha. Ta ei oota vastust või muutust oma näilise pöördumisega. See on lihtsalt see hääl, mida ta teeb.

Istud rahulikult juhuslikus köögis, tegeled oma asjadega ja ruumi astub ema. Sinu ema või selles köögis valitsev ema, pole oluline. Ema hakkab rääkima, mida süüa on. Mis külmkapis on ja mida tehtud on. Mida teha saaks. Mis variandid on saadaval. Mille järele ta võib poodi minna, mida tegelikult saaks sügavkülmast või keldrist tuua. Aga sa ei pea sööma, tegema otsuseid neis valikutes või isegi kuidagi kaasa arutlema. Sa pead aru saama. See on lihtsalt see hääl, mida ta teeb.


P5190127
ainult mõningane heitumine


Me kogu aeg vaatame olendeid ja kuidas nad on ja jutustame neile juurde, et ju need olemised on kasulikud olnud mingil ajal ja ehk praegugi. Ja selle pärast nad on sellistena meiega ja siiamaani välja. Selle pärast nad on oma eksistentsis edukad ja vaadeldavad. Et lindudel on suled ja kassipojad on nunnud, naat hakkab vara laiutama ja puudelt pudenevad sügisel lehed.

Aga sama kehtib ju meie kohta.

Mul oli öösel mu suurem kass kaisus. Voodis. Teki peal, soe raske mütak, külg minu külje kõrval. Vahel nurr, aga põhiliselt soe. Kompaktne fokuseeritud. Ja ma mõtlesin, et meie ka ju. Inimesed on arenenud taolisteks, et nad armastavad kasse. Ja see armastus ja poolehoid kasside vastu, see kassidega koos eksisteerimine on olnud inimestele nõnda kasulik. Nii paljud neist kassi-inimestest on millegipärast olnud piisavalt kaua elus, et anda oma kasse armastavad omadused ja jutustada lood edasi oma järglastele. Ja me näeme, et see oli hea. Kusagil hämaral eel-ajal lebab oma koopas või onnikeses minu eelkäija, kass vastu külge ja ärkab ka järgmisel hommikul. Ärkab nägema veel üht päeva, ilmale tooma veel üht tugevat tütart, jaksama veel üht nüri koosolekut ja kahvatut kolmapäeva.


P5190143
nii. nüüd. ma tahan, et igaüks leiab endale paarilise


Ma olen vahepeal jälle imestanud omaette, kuidas inimesed oma elusid elavad. Ja kui erinevad nad on.

Näiteks üritasin aru saada, kas see on normaalne ja ülimalt levinud või hoopis haruldane ja peagimööduv nähtus, et mul on kogu aeg võimalik ja kohati vajalik kulutada rohkem kui mulle raha sisse tuleb. Sest majas on mitu asja, mis tahaksid remonti või ümberehitust või kaasajastamist. Aias on jätkuvalt, pärast kõiki neid aastaid, mahavõtmist ootavaid ehitisi ja puudu aiatööriistu ja niisama molutamise taristut. Mul on pidevalt kasvav soovinimekiri kodumasinatest ja eritellimusmööblist ja napakatest muusikainstrumentidest. Mu auto vajab keretöid umbes enese kolmekordse ostuhinna ulatuses ja nii edasi. Ma ei kujuta isegi väga hästi ette seda summat, mille ulatuses mul on ideid ja vajadust kulutusteks. Või aega, mis võtaks kõigi nende planeerimiseks ja teostamiseks, kui raha olekski.

Samal ajal, kui eksisteerib inimesi, kellel jääb raha üle. Kellel pole eriti väga ideid, mida selle kõigega peale hakata. Muidugi, osa inimesi said oma elamise sissemakse oma vanematelt või juba varem tehtud investeeringu pealt. Või oma elamise puhtamuidu. Paljudel inimestel vist ei ole üle 0.7 hobi ja needki on küllalt madalate kuludega. Kas järeldus on see, et mu tahtmine olla igalpool kõiksugune isuka ringitormav sahmerdis, saab igavesti olema takistuseks mu suurele rikkusele? Teeks ma ainult tööd ja ei vahiks ühegi teise sihi poole, oleks mulgi rahauputus? Aga mis elu see oleks?

Teine on see, et kui palju peab inimene tööd tegema. Kas on nii, et kui keegi tahab olla oma erialal või valdkonnas kasvõi napilt keskpäranegi, peab ta loobuma ja loobuma. Mitte lõbutsema, mitte molutama, mitte ringi vahtima ja tühja ringi pullima. Vaid töötama töötama töötama. Tulemused tulevad ainult loobumiste arvelt. Ainult erinevate ümberringi ahvatlevate kõrvalteede armutu surmamine viib suurte tegudeni?


P5280167
harilik õmblusõhtu vaade


Samas tuleb siiski mitte käesoleva üle ka liiga palju vinguda, sest juba mu tänane õhtu on rämedalt sulnis. Ma vedelen diivanil ja mul on kass kõrval. Ta oli mul süles, aga kuidagi voolas tasapisi nurrudes (ja vahel ohates) mulle kõrvale. Ma joon punast veini eriti tillukesest vanaema kristallpitsist, sest ma ei viitsind kapist klaasi otsida ja see kuidagi tundubki õigem. Kuulan Pärdi albumit Wherever I Go, mis on üks mu lemmik sorti Pärtidest. Palju pause ja sobivalt mõtlik. Elutuba on mattunud hunnikutesse. Siin on hunnik neid riideid, milledele ma õmblesin taskud nüüd just hiljutiste õmblemistalgute käigus. Siin on hunnik neid riideid, mis mu viimatisel kodust ära olemise kottidest välja tuli valada, et midagi leida või pessu panna. Siin on hunnik kangaid, mida ma kaalusin ühe uue seeliku värvliks.  Ja see uus seelik, mis ootab taskuid ja triikimist. Hunnik voodipesu, mis on külalistest jäänud. Ja hunnik puhast pesu, mis ma õuest tuppa tõin. Lisaks pisikesed kuhjakesed seletamata kola. Katkise pandlaga vöökott, riideribad, niidipusad, kaltsukast toodud raamatud, kapi minemist ootav teeserviis, laest alla võetud võrkkiik. Kastid eri sorti kangajääkidega, kusjuures kangad kastides on mitte volditud vaid sobratavas pusas.


Muus osas on tavaline. Suvi tuleb mühinal. Õppeaasta lõpetamine leegitseb ja tibusid loetakse. Ma olen taastanud oma 'hommikukohvid päiksevannis' rituaali, mis küll praegu saab vaid vabadel päevadel aset leida. Loen ilmade leebumise puhul veel aeglasemaid mõtlikumaid asju. Magan lahtise aknaga (kuigi, räägitakse, noore naisega pidavat parem olema) ja üha kasvatan ja tükati tasun siis unevõlgu. Olen äraootaval seisukohal, et mis mulle siis hea maitseb ja alustan ja lõpetan umbes 5 toitumiskava päevas. Joon liiga palju veini ja tantsin liiga vähe. Tahaks teise ja ülejärgmise metsa sisse ära, kuigi meilid ja kalender. 


P4300076
ehita ise kratt
(*3 tilka verd not inluded)


Mitu hobi sul on ja mida nad teevad su rahakotile ja karjäärile?

Kuidas su igapäev teiseneb, kui suvi tuleb?

Comments

  1. Mul jääb raha üle parasjagu. Olen Ukrainale annetamise kunn, aint neile võiks palju rohkem annetada. Minu arust ainus mõte rikkkaks saada: saaks nii palju rohkem kinkida ja anda!
    Aga mul on ... maitea, üks korralik hobi? Kui ma vaene olen, koormab jubedalt, kostüümid, rekvisiidid, kohale peab saama, ära peab saama, vahepeal võib peale mängu vüi enne mängu vaja olla väljas süüa, et energiatase peavalust eemal hoida ... kui mul on raha nagu praegu, ei märkagi, et ta on.
    Maijaksa rohkem hobisid pidada.
    Aga selliseid hobisid nagu lugemine, kodulinna jões ujumine ja civilization mängimine on muidugi rohkem =)

    Teiseneb nii palju, et hakkan pesu õues kuivama ja sooja päikselise ilmaga lähen koeraga sinna kohta jalutama, kus päikest ka saab. Lühikesed püksid ja bikiinirinnahoidja.

    ReplyDelete
  2. Anonymous07:07

    Nüüd ma hakkasin mõtlema, et mis on hobi ja mis on niisama, maitea, eluviis. Spordiklubile kulub natuke, aga enamasti maksab sport-id. Uusi spordiriideid ei varu, olen selline keskkonnateadlik pusa seal. Lugemine? Praegu kulub eelkõige Audible kuumaks, kuna olen kuulamisraamatute lainel juba pool aastat. Ja siis vaatan, mis õde Kindlesse on vahepeal ostnud, meil on jagatud resursid. Bridžimängule ei kulu kuigi palju, kui mitte arvestada suvise nädalase Võsu festivali majutust ja osavõtumaksu. Ja rahvalaulude laulmisele ka ei kulu.
    Suvemuutus on, et laps jäi koolist koju. Teine käib esialgu veel lasteaias. Isegi tavalised tööpäevad on natuke seikluseks muutunud, sest sageli on õhtul midagi põnevat ees ja päeval on lihtsalt niisama vaimustav ringi vaadata. Nägin hiljuti õdusat und, et puud viskasid lehed maha ja oligi jälle talv. Ja eile käisin Tamula järves suve esimesel ujumisel!

    ReplyDelete
  3. Mattias17:40

    Või siis meeldivad sulle kassid sellepärast et sul on toksoplasmoos.

    ReplyDelete
  4. Hobiks võib spordiklubis käimist pidada aga selle enamasti maksab kinni tööandja. Elisa raamatu äppist lugemine on hobi ja kuumaks kulu. Sportimist ja liikumist tööandja hindab. Lugemine laiendab silmaringi ja sellest võib tööüritustel kasu olla.
    Suvel muutub see, et algklassilaps on kas kodus ja talle on vaja vahel tegevused ja toit ette valmistada või siis on lapsuke maale komandeeritud ja peale tööpäeva otseselt kohustusi polegi. Kõnniringid lähevad suvel aina pikemaks ja viivad sageli mere äärde. Aias saab peenra servas maasikaid mugida ja maitserohelist ei pea turult tooma.

    ReplyDelete
  5. Sama. Läheb rohkem kui tuleb. Vastupidine variant tundub nii ilmvõimatu. Oleks muidugi tore, aga tean, et küll ma sujuvalt leiaks, kuhu see raha kulutada, kui teda rohkem tuleks. Reisimisele kas või. Kodule ka jah. Hobid mul muidu odavad: kaltsukaskäik, matkamine, vein.

    Ma tantsin ka liiga vähe. Vaja parandada...

    ReplyDelete

Post a Comment