ärgata üles minikleidi meeleolus ja avastada, et õues on 7 kraadi külma, ei ole asjade käik, mida ühele hommikule soovida.
tegelikult ei eksisteeri minu puhul "hommikuaega". noh, teadküll, see kohutav paar tundi pärast ärkamist, kus inimene on kas a) täiesti kasutu enne kohvi joomist või b) kuri, vihane, solvunud ja ärritunud põhjusel, et on hommik ja ta just ärkas. ma olen hommikul lissalt veits uimane. hommik on tegelikult ilus aeg. päike tõuseb, päev algab. öö mängib väga tähtsat rolli siin. kui ma uinun vihase või õnnetuna, on see hommikuks läinud. uni on nagu reset nupp. ma ei kanna eelmise päeva muret järgmisesse. selle tulemus on mudugi see, et ma tahan igast jamadesse sattudes kohe magama minna. tekib selline vastupandamatu soov lissalt magama jääda ja mitte tegeleda sellega. halb variant natuke.
huvitav, kuidas suhtuvad toitumisspetsialistid nähtusesse "pelmeenid hommikusöögiks"? mulle igatahes meeldib. eriti hea asi siin on suur kogus külma hapukoort. kunagi ma ikka tegin hommikul kaerahelbeputru ja värke. pidavat mingile asjale hästi mõjuma. a mai viitsi. piima kah ei ole mudugi.
viimane lõik. mulle hakkas tunduma, et mõned inimesed peavad mind liigselt endaga rahul olevaks ja ennast liiga kõrgelt hindavaks. asjaolu, et selline hinnang mulle väga ei meeldind on juba väike märk, et ma nii ennasttäis kah ei ole. ma arvan. tegelikult mulle meeldivad inimesed. ma arvan neist hästi. ja päris sageli haarab mind meeletu soov kellelegi meele järgi olla. ja ma ei pea ennast "teist kõigist matsidest paremaks":D lissalt, olen veendunud, et enda maha tegemine, oma vigade otsimine ja siis teistele nendega pinda käimine on kole. mina olen mina. selline nagu ma olen. sellele ei pea järgnema minupoolset hinnangut. mudigi mõni kord ikka hindan, aga see on rohkem nagu püüd kirjeldada muljet, mis minuarvates tekkida on võinud. ma saan aru, et inimesed on erinevad ja iga ühel on oma moodus olemiseks, aga mõnikord oleks ikka tore küll, kui nad mõne koha pealt nagu mina oleksin:D
loeng, uinak, loeng, trenn, tigu sünna (<---võibolla).
tegelikult ei eksisteeri minu puhul "hommikuaega". noh, teadküll, see kohutav paar tundi pärast ärkamist, kus inimene on kas a) täiesti kasutu enne kohvi joomist või b) kuri, vihane, solvunud ja ärritunud põhjusel, et on hommik ja ta just ärkas. ma olen hommikul lissalt veits uimane. hommik on tegelikult ilus aeg. päike tõuseb, päev algab. öö mängib väga tähtsat rolli siin. kui ma uinun vihase või õnnetuna, on see hommikuks läinud. uni on nagu reset nupp. ma ei kanna eelmise päeva muret järgmisesse. selle tulemus on mudugi see, et ma tahan igast jamadesse sattudes kohe magama minna. tekib selline vastupandamatu soov lissalt magama jääda ja mitte tegeleda sellega. halb variant natuke.
huvitav, kuidas suhtuvad toitumisspetsialistid nähtusesse "pelmeenid hommikusöögiks"? mulle igatahes meeldib. eriti hea asi siin on suur kogus külma hapukoort. kunagi ma ikka tegin hommikul kaerahelbeputru ja värke. pidavat mingile asjale hästi mõjuma. a mai viitsi. piima kah ei ole mudugi.
viimane lõik. mulle hakkas tunduma, et mõned inimesed peavad mind liigselt endaga rahul olevaks ja ennast liiga kõrgelt hindavaks. asjaolu, et selline hinnang mulle väga ei meeldind on juba väike märk, et ma nii ennasttäis kah ei ole. ma arvan. tegelikult mulle meeldivad inimesed. ma arvan neist hästi. ja päris sageli haarab mind meeletu soov kellelegi meele järgi olla. ja ma ei pea ennast "teist kõigist matsidest paremaks":D lissalt, olen veendunud, et enda maha tegemine, oma vigade otsimine ja siis teistele nendega pinda käimine on kole. mina olen mina. selline nagu ma olen. sellele ei pea järgnema minupoolset hinnangut. mudigi mõni kord ikka hindan, aga see on rohkem nagu püüd kirjeldada muljet, mis minuarvates tekkida on võinud. ma saan aru, et inimesed on erinevad ja iga ühel on oma moodus olemiseks, aga mõnikord oleks ikka tore küll, kui nad mõne koha pealt nagu mina oleksin:D
loeng, uinak, loeng, trenn, tigu sünna (<---võibolla).
Comments
Post a Comment