selle pärast, et siis tuleb nädalavahetus. nädalavahetusel ei ole kooli ega trenni. koolis mulle tegelikult meedlib käia. mata on lahe. ja siis on mul veel margus, kes päästab mind ise mõtlemise koormast progemise teemal. ja trennis on kah lahe, ma kaalun taaskord läikiva metalltoru installimist oma toa põranda ja lae vahele (vot nii hea tantsijana tunnen ennast). aga mitte ükski koolipäev ja mitteükski trenn ei ole parem, kui magamine. magada on nii hea. päeval, öösel, hommikupoolikuti, pärastlõunal, siis kui vihma sajab, siis kui õues liiga palav on, nii et muusika mängib ja nii et täitsa vaikne on. murca on nagu kiisu. 16 tundi und ööpäevas ei ole üldse nii välistatud.
jõudsin järeldusele. asjade käik oli sellne. mul oli 2 arvutit. läpakas ja hästi jurakas lauaarvuti. seoses kolimisega andsin suure arvuti vennale. mul oli suures arvutis tohutu playlist. minumeelest peaaegu 3000 lugu. läpakas on vähem. nüüd ma alustan oma playlisti koostamist nagu puhtalt lehelt. vajadus tekib, panen tõmbama. tuleb välja, et pooli asju, mis mul vanas listis olid, ma ei tahagi. vajadust ei teki. kui nad mul olemas oleksid, äkki vahepeal kuulaks, aga sellist vastupandamatut tungi ei ole. järeldus on see, et mõnikord on vaja alustada asjade/failide/värkide omamist otsast peale. siis saad aru, et nii palju, kui sul enne oli, ei olegi tegelikult vaja. huvitav, kas aja jooksul jõuan jälle selleni, et mul on albumite kaupa mingeid asju, mida ma ainult korra olen kuulanud?
mul on üks maal siin seina peal. sellel on blond paljas tüdruk, kes tantsib kuupaistel. mulle ullult meeldib see maal. sellele tüdrukule ei ole nägu joonistatud, ta on rohkem tajutav kui nähtav. selline anonüümne, aga hästi ilus. vanasti, kui see pilt oopis teistsuguse toa seinal rippus, meeldis mulle seal toas ööbida just selle pildi pärast. igast muude asjade pärast kah mudugi.
jõudsin järeldusele. asjade käik oli sellne. mul oli 2 arvutit. läpakas ja hästi jurakas lauaarvuti. seoses kolimisega andsin suure arvuti vennale. mul oli suures arvutis tohutu playlist. minumeelest peaaegu 3000 lugu. läpakas on vähem. nüüd ma alustan oma playlisti koostamist nagu puhtalt lehelt. vajadus tekib, panen tõmbama. tuleb välja, et pooli asju, mis mul vanas listis olid, ma ei tahagi. vajadust ei teki. kui nad mul olemas oleksid, äkki vahepeal kuulaks, aga sellist vastupandamatut tungi ei ole. järeldus on see, et mõnikord on vaja alustada asjade/failide/värkide omamist otsast peale. siis saad aru, et nii palju, kui sul enne oli, ei olegi tegelikult vaja. huvitav, kas aja jooksul jõuan jälle selleni, et mul on albumite kaupa mingeid asju, mida ma ainult korra olen kuulanud?
mul on üks maal siin seina peal. sellel on blond paljas tüdruk, kes tantsib kuupaistel. mulle ullult meeldib see maal. sellele tüdrukule ei ole nägu joonistatud, ta on rohkem tajutav kui nähtav. selline anonüümne, aga hästi ilus. vanasti, kui see pilt oopis teistsuguse toa seinal rippus, meeldis mulle seal toas ööbida just selle pildi pärast. igast muude asjade pärast kah mudugi.
Comments
Post a Comment