peoõhtu

eile sai natuke läbustatud. sellel tibimal kombel. üldiselt minu seltskondlik olemised jaotuvadki kaheks - tibivärgid ja kaltsakavärgid. eile oli siis see esimene. asjasse oli segatud ka tartu hetkel ainus ööklubi-raasukene. see oli inimesi täis. palju toredaid inimesi. istusime taas venelaste juurde ja tegime algatuseks väikse viru valge ringikese. siis tantsisime. ja tantsisime veel. käisime ennast kraani all jahutamas ja tantsisime. nii kuramuse palav on see liigutamine ju. oi, aga neid venelasi oli veel, kellega me vestlesime. nad kipuvad sõbralikud ja lahked olema. lisaks kippus olema, et kõik vähegi tobedad või totrad noorhärrad otsustasid meie ümber ringikesi moodustada ja parajasti kõlava laulu sõnu meile näkku karjuda. alkohol teeb inimestega veidraid asju. pärast seda, kui olime ennast täiesti ära tantsinud, tuli ujumisisu peale. see läks pärast väikest jalutuskäiku varahommikuses kesklinnas ruttu üle. nu mis teeks? kuule, ajame tõnni üles! ja äratatud ta sai. zavoodis oli mitu-mitu inimest. nad olid end ühtlase kihina jaotanud kõikidele horisontaalpindadele. meenutas seda ööd, kui ma oma mehega tutvusin. krooksus oli pisut õhurohkem. miskid joogid. vestlus. natuke saime põrnitsetud kah seda sorti meeste poolt, kes sinimustvalget lippu oma jope varrukal kannavad. nad on suurepärased ühemõttelises sallimatus põrnitsemises. noh ja oligi kõik. siis tuli takso ja salmetänava piirkond. magasin tiidu voodis. täpsuse mõttes tuleks ära mainida, et tiit viibis sel ajal oopis mingis teises kohas. tallinnas äkki? ärkasin klõbistamise peale. arvasin, et keegi on ukse taga ja muugib. (magamatus ergutab kujutlusvõimet) tegelikult oli see koit, kes mängis minu kõrval mängufotokaga.

püksrihmalugu. ma sain endale püksirihma. sellel on läikivad ümarad needid ja rippuvad ketid. nagu eriti pungid tšikid ikka kannavad, et veidigi seksikam olla. mina sain selle tänu sirla koristamishoole ja oliveri kehvavõitu mälule. mulle meeldib asju saada nii, et ma ei osta neid ega palu endale kinkida vaid nii, et nad tulevad minu juurde ise. see püksirihm on tulnud.

hetkel olen sisse piiratud kahe hommikusegase kaheaastase poolt. anna opa. tiiapoole. tuttu. tiiduu! tiijah. taatu. papu. ippa, ippa! nad kipuvad märksõnadega rääkima. kokkuhoiu mõttes, ma arvan.

nüüd on see moment, kui ma asun hambaharja ja tugevalt lõhnastatud pasta abil selle olluse kallale, mis mingil salakavalal kombel mu suupiirkonda on tekkind.