mul on kogu aeg midagi öelda. ma võiksin teha 3 blogisissekannet päevas ja veeta ülejäänud aja päevast lobisedes kellegi juhet kokku. ma arvan, et see tuleb mu mõtete pealiskaudsusest. ma ei süvene, avaldan seda, mida sõrmed kirjutavad, räägin, mida sülg suhu toob. nüüd ma tsiteerin ühte leitud blogi:
Aga samas ihkan ma teinekord tunda lähedust inimestega,
kes vaikivad.
Kelle iga sõna on kuld.
Kelle iga sõna omab suurt tähendust ja ütleb palju.
Kelle isiksus on täis ebatavalisi märke,
mida näeb vaid kaugelt.
Millest suu ei paota.
mina ei ole see inimene. ma ei varja oma tõelist palet vaikimise ja saladuslikkuse alla. mulle sobib tüütu lobiseja mask suurepäraselt, tänan väga:D
uvitav, kuidas selles bloggeris kollaseid msni lõustu tehakse? ullult tahaks ju.
oled lugenud raamatut "väike prints"? seal on üks koht, kus väike prints tahab, et talle joonistataks lammas, aga täiskasvanu ei oska. olukord lahendatakse kasti joonistamisega. lammas on kastis sees. väike prints on rahul. minu poeg on kah umbes seda sorti laps. ta palub mult kommi. mul ei ole. ma ulatan talle sõrmede vahelt kujuteldava kommi. ta võtab selle rõõmsalt vastu, tänab mind, harutab kommi paberist lahti, ulatab mulle paberi ja paneb kommi suhu. kõik on õnnelikud. võisiis istub suure kott-tooli sees, hoiab autoratta ilukilpi käes ja minu küsimuse peale selgub, et tema ja ta kollane auto sõidavad paadiga. loogiline ju.
tulid ärapäevitunud sirla ja liibuvasse särki peitunud tiit. lennukiga tulid. olevat hea olnud. mina oopis lähen. ma lähen reedel tallinna. mul on seal aivi.
ma nägin unes, et üks meie kursuse hästitark poiss küsis garderoobitädilt abi koduülesandega ja kui ma koju läksin, oli tee hästi libe. siisma lükkasin enda ees käru ja minnes läbi mingi tagahoovi, tegin midagi sellist, mis pani mind arvama, et seda pealtnäinud kolepaks mees hakkab mind jälitama. üksikasju ei täpsusta. ja siis ma läksin vanaema poole. ja ärkasin. ilma äratuskellata, pool tundi enne loengu algust.
Aga samas ihkan ma teinekord tunda lähedust inimestega,
kes vaikivad.
Kelle iga sõna on kuld.
Kelle iga sõna omab suurt tähendust ja ütleb palju.
Kelle isiksus on täis ebatavalisi märke,
mida näeb vaid kaugelt.
Millest suu ei paota.
mina ei ole see inimene. ma ei varja oma tõelist palet vaikimise ja saladuslikkuse alla. mulle sobib tüütu lobiseja mask suurepäraselt, tänan väga:D
uvitav, kuidas selles bloggeris kollaseid msni lõustu tehakse? ullult tahaks ju.
oled lugenud raamatut "väike prints"? seal on üks koht, kus väike prints tahab, et talle joonistataks lammas, aga täiskasvanu ei oska. olukord lahendatakse kasti joonistamisega. lammas on kastis sees. väike prints on rahul. minu poeg on kah umbes seda sorti laps. ta palub mult kommi. mul ei ole. ma ulatan talle sõrmede vahelt kujuteldava kommi. ta võtab selle rõõmsalt vastu, tänab mind, harutab kommi paberist lahti, ulatab mulle paberi ja paneb kommi suhu. kõik on õnnelikud. võisiis istub suure kott-tooli sees, hoiab autoratta ilukilpi käes ja minu küsimuse peale selgub, et tema ja ta kollane auto sõidavad paadiga. loogiline ju.
tulid ärapäevitunud sirla ja liibuvasse särki peitunud tiit. lennukiga tulid. olevat hea olnud. mina oopis lähen. ma lähen reedel tallinna. mul on seal aivi.
ma nägin unes, et üks meie kursuse hästitark poiss küsis garderoobitädilt abi koduülesandega ja kui ma koju läksin, oli tee hästi libe. siisma lükkasin enda ees käru ja minnes läbi mingi tagahoovi, tegin midagi sellist, mis pani mind arvama, et seda pealtnäinud kolepaks mees hakkab mind jälitama. üksikasju ei täpsusta. ja siis ma läksin vanaema poole. ja ärkasin. ilma äratuskellata, pool tundi enne loengu algust.
Comments
Post a Comment