mandariin ja riinimanda...

ma püüan igavuse peletamiseks ja poja rahulikuna hoidmiseks talle luuletusi õpetada. nüüd ta lällutab kogu aeg, et mandaliin, mandaliin, mandaliin.

eile oli nii hea, kui raigo tuli. tõi mulle mp3-mängija. külalised ja arvuti taha pääsemine on päeva kõrghetked. külaliste juures on kõige parem see, kui nad tulevad tumedates riietes. kogu see helevalge puhtus ja desinfitseeritus tüütab ikka ära küll. ok, voodikatted on kollased, aga kõik muu on valge. äärmisel juhul õrnroosa. uue palatikaaslasega on nüüd nii, et õhtul tuleb oma pesuruumivajadusi ajastama hakata. ilus punapäine vene naine lukustab ennast oma tütrega tunniks ajaks vetsu ja siis hakkab sealt kostma venekeelset tiskomuusikat ja veesolinat. aga nad on toredad. rahulikud ja lahked. keelebarjääri ei ole. mina räägin eesti keeles, tema venekeeles. niipalju kui hädapärast vaja, saame teineteisest aru.

üks prillidega tagasihoidlik noormees läks minupärast siit arvutitagant minema enne. nüüd käis piilumas. uvitav, kastal oli midagi olulist siin pooleli.

juku küsib manni käest, et kassa elevanti tahad näha. tahan-tahan. juku tõmbab taskud pahupidi välja. näe, kõrvad. tahad, ma näitan lonti kah?

agakuule. too mulle neid huinjaasid, mida kõik hipid hispaanias söövad. see käib nii. lähed suurde toidupoodi, võtad natu rahasid kaasa. vaatad puuviljapiirkonnas ringi, otsid selle, mille nimi kõige rohkem "huinjaa" moodi kõlab ja tood mulle. aitäh. nad on kusjuures punased. etsa teaksid.

ja nagu ma juba varem olen maininud...

Comments