Friday, December 15, 2006

a coin operated boy

vahel on nii, et hommikul esimesena kuuldud laul kummitab õhtuni välja.

mul on saladus. see ei ole minu vaid kellegi teise kuripaha saladus. ma ei peaks seda teadma, aga ma tean. see kuripaha saladus inspireeris mind. tulid mu oma salaplaanid ja tekkisid väikesed mõttekäigud. need on minu ja ma ei räägi neist teistele. saladused. nüüd mu oma väikesed saladusekesed kepslevad rõõmsalt selle suure kuripaha saladuse ümber ja mul on tegelikult hea olla.

tuul puhub.

olin täna asjalik. olen homme kah. ajan asju. loon, ühendan ja liigutan. füüsilisi objekte. et laupäevaks kõik ära jõuaks. siis saab hea. siis võid isegi laupäeval vaatama tulla seda värki.

ma põksun.

mõtlemine on üks vahva asi ikka. jooksed, hakkad hingeldama, süda hakkab peksma ja kui pisut nõrguke oled, võib ka silme eest mustaks minna. aga samu sümptomeid saab ka ilma liigutamata luua. istud ühe koha peal ja hakkad mõtlema. tähendusi omistama, muretsema, igatsema, tahtma. ja juba need sümptomid tulevad. süda peksab, hingeldamine jne. nii saab endale sitta keerata ja saab ka ennast sitta kanti õnnelikuks teha.

aivi, hea tüdruk, andis mulle pjatnitsa plaadi. nüüd ongi hea.

No comments:

Post a Comment