ma olen täna tubli tüdruk. lähen ivi poole ja hoian madlikesel silma peal. see saab olema üks tegevusrohke päev. sest madlike on üks tegevusrohke väike tüdruk. kõige raskem selle asjaolu juures on see, et mul isiklikult on siin üks väga tegevusvaenulik laps. peaks ta ju riidesse panema enne õue minekut või midagi.
kui mul kunagi on hea msni vestlus, siis on see ilmselt öösel. eile oli vestlus vennaga. mul on ilgelt lahe venna, etsa teaksid. eile oli veel see kah, kui ma jõin mikrouunis tehtud kuuma kakaod mintuga. mintu on piparmündimaitseline liiga kange liköör. piparmünt ja kakao saavad väga hästi läbi. tänahommikul oli klaasipõhjas üks suur ja liiga purjus prussakas. deem, kui lollid ühed putukad ikka olla saavad. ja kui äärmiselt vastikud.
tiit oli nii hea poiss, et laenas mulle kohutavalt head raamatut. roberto piumini "seme amacemilt". itaalia kirjanik, nagu paistab. lasteraamat jällegi. see käib mul vahelduvalt. loen ühe suure ja korraliku romaani ja sinna vahele paarkolm lasteraamatut. lasteraamatute sügavamõttelisust ei tohiks alahinnata.
väiksed lõigud. mõte ei jookse. ma olen nii kuramuse hiljaks juba jäänud. koit pole ikka veel riides.
kassa teadsid, et rates on mingid orkuti kommuuni laadset asjad? ühe sellise nimi on meie-olemegi-need-keda-imelikult-vaadatakse. seal on pisikesed pikkade seelikutega tüdrukud, kes panevad oma maasikapeenra vahel tehtud pildile allkirjaks gooti. ma ikka ei saa sellest ratevaimustusest niipea üle. seal on ilma kontot omamata nii palju lõbusam.
kui mul kunagi on hea msni vestlus, siis on see ilmselt öösel. eile oli vestlus vennaga. mul on ilgelt lahe venna, etsa teaksid. eile oli veel see kah, kui ma jõin mikrouunis tehtud kuuma kakaod mintuga. mintu on piparmündimaitseline liiga kange liköör. piparmünt ja kakao saavad väga hästi läbi. tänahommikul oli klaasipõhjas üks suur ja liiga purjus prussakas. deem, kui lollid ühed putukad ikka olla saavad. ja kui äärmiselt vastikud.
tiit oli nii hea poiss, et laenas mulle kohutavalt head raamatut. roberto piumini "seme amacemilt". itaalia kirjanik, nagu paistab. lasteraamat jällegi. see käib mul vahelduvalt. loen ühe suure ja korraliku romaani ja sinna vahele paarkolm lasteraamatut. lasteraamatute sügavamõttelisust ei tohiks alahinnata.
väiksed lõigud. mõte ei jookse. ma olen nii kuramuse hiljaks juba jäänud. koit pole ikka veel riides.
kassa teadsid, et rates on mingid orkuti kommuuni laadset asjad? ühe sellise nimi on meie-olemegi-need-keda-imelikult-vaadatakse. seal on pisikesed pikkade seelikutega tüdrukud, kes panevad oma maasikapeenra vahel tehtud pildile allkirjaks gooti. ma ikka ei saa sellest ratevaimustusest niipea üle. seal on ilma kontot omamata nii palju lõbusam.
Comments
Post a Comment