Mul on vaba tund, mille jooksul oli mul plaanis oma tilluke progemisülesanne ära lõpetada. Aga võta näpust või kusagilt. Ma olin selle faili, kus mul kaks kolmandikku tehtud oli, ära kustutanud. Nüüd ma ei pea seda mitte lõpetama vaid alustama. Ja väike-värdi webCT paneb näkku. Ja kõik mu materjalid on seal. Nüüd ma kolangi mööda internetiavarusi, joon termosekorgist kakaod ja kleebin tabavaid ütlemisi oma sissekandesse. Nagu näiteks: Having a guy dump you and say : "We can still be friends" is like having your mom say : "Your dog died but you can still keep it."
Ma alati parandan kleebitud teksti sees tühikuvigu. Sest ma olen veendunud, et on olemas see ainus ja õige viis tühikuid sõnade ja kirjavahemärkide suhtes asetada. Mingid Monkistumised, noh.
Nokurat. Mul oli väike nohu, mis kohe pidi ära minema ja ma käisin korra Joalate juures. Nüüd on mul suur ja nõme nohu. Vastikud nakkushaigused.
Just ükspäev me arutasime, et mingi värk on sellega. Sellega, et mida rohkem raha sul on, seda rohkem sa kulutad. Ja mida rohkem kettaruumi sul on, seda rohkem on sul ka muusikat. Ei ole nii, et kui sul on rohkem raha, siis on sul seda iga kell rohkem käepärast. Ja seda kah ei ole, et suurema kettaga on sul igal ajahetkel rohkem ruumi. Mingi laiutamine, nagu. Nii kaugele, kui saad, nii kaugele ka laiened. Ja kui sul oleks suurem korter, ei oleks sul rohkem ruumi. Sul oleks lihtsalt rohkem asju. Arvatavasti. Ideeliselt võiks ju mõnel inimesel natuke rohkem kah aru peas olla, et matsu välja jagada. Seda, et tegelt ei ole nii palju muusikat/kulutusi/asju vaja. Aga sittagi. Nuvot. Siuke asi. Ja siis järgmisel päeval selgub, et Tõnn on kah mingi sedalaadi mõttega lagedale tulnd. Siin. Peaaegu võiks juba kahtlustada, et ta oskabki kirjutada.
Aitab praeguseks küll.
Ma alati parandan kleebitud teksti sees tühikuvigu. Sest ma olen veendunud, et on olemas see ainus ja õige viis tühikuid sõnade ja kirjavahemärkide suhtes asetada. Mingid Monkistumised, noh.
Nokurat. Mul oli väike nohu, mis kohe pidi ära minema ja ma käisin korra Joalate juures. Nüüd on mul suur ja nõme nohu. Vastikud nakkushaigused.
Just ükspäev me arutasime, et mingi värk on sellega. Sellega, et mida rohkem raha sul on, seda rohkem sa kulutad. Ja mida rohkem kettaruumi sul on, seda rohkem on sul ka muusikat. Ei ole nii, et kui sul on rohkem raha, siis on sul seda iga kell rohkem käepärast. Ja seda kah ei ole, et suurema kettaga on sul igal ajahetkel rohkem ruumi. Mingi laiutamine, nagu. Nii kaugele, kui saad, nii kaugele ka laiened. Ja kui sul oleks suurem korter, ei oleks sul rohkem ruumi. Sul oleks lihtsalt rohkem asju. Arvatavasti. Ideeliselt võiks ju mõnel inimesel natuke rohkem kah aru peas olla, et matsu välja jagada. Seda, et tegelt ei ole nii palju muusikat/kulutusi/asju vaja. Aga sittagi. Nuvot. Siuke asi. Ja siis järgmisel päeval selgub, et Tõnn on kah mingi sedalaadi mõttega lagedale tulnd. Siin. Peaaegu võiks juba kahtlustada, et ta oskabki kirjutada.
Aitab praeguseks küll.
Suurem kõvaketas läheb rutem ja väga püsivalt täis.
ReplyDelete