Hullult tundus, et hästi palju on viimasest postist möödas. Ja mida ma näen? Laupäeval oli viimane. See tuleb kõigest sellest ringisehkendamisest, mis kogu aeg on. Mina olengi vajalik.
Maksuametis olen ma nüüd käinud. Tervelt kaks korda. Selles, kus paberivärgeldust aetakse. Mitte tolles teises, kus piljardit mängitakse. Maksuametis oli kogu aeg sitta kanti inimesi. Sest inimesed "ei jaga seda arvutivärki nii peensusteni" ja teevad oma deklaratsioone käsitsi. Paberi ja pliiatsiga. Veider. Käisin ma seal üldse mingit Uruasja ajamas. Ja siis ajasin sedasama Uruasja umbes terve nädalavahetuse. Ja esmaspäeva. Sõin ja magasin selle aja jooksul liiga vähe ja ikka ei saanud just kõige paremini tehtud.
Täna oli mul täpselt kaks kooliasja. Kõige enne oli funktsionaalanalüüsi loeng. Ma räägin sulle ka, kui nunnu õppejõud meil on. Sissejuhatuseks peaks vist ära mainima, et enamasti olen mina see inimene, kes päevadläbi käib ringi ja vingub õppejõudude nõme olemise teemadel. Funktsionaalanalüüsis seda ei juhtu. Ta on selline pisike hallide juustega naine, kes kõnnib nagu baleriin. Niimoodi kergelt. Ja ta seletab oma lõpmatult kirvest ainet nii südamlikult-nunnult, kui see üldse võimalik on. Ei, veel nunnumalt, kui see võimalik on. Siis ta toob meile koguaeg teiste lõputöid lugeda. Kuigi minanäiteks sugugi ei oska näiteks prantsuskeelseid lõputöid lugeda. Täna tegi ta siukse triki, et tõestas loengu lõpuks teoreemi: "Kõik arvud on huvitavad." Tõestus käis umbes nii: "Oletame vastuväiteliselt, et leidub mittehuvitavaid arvusid. See tähendab, et mittehuvitavate arvude hulk ei ole tühi. Zermelo aksioomi põhjal teame, et siis see hulk on täielikult järjestatav. Seega leidub kõige esimene mittehuvitav arv. Kõige Esimene Mittehuvitav Arv? Huvitav-huvitav! Saime vastuolu."
Ma olen hästi vastuvõtlik kõigele, mis vähegi nunnu on. Uuu, näiteks Imekaunis Punapäine Tuuli, kes mulle eile täiesti kogemata kooli vastu tuli. Ja minuga hästi pikalt päikesepaistel jalutas.
Teine kooliasi täna oli süsteemihaldus. See on see aine, kus on juhe koos konstantselt. Ja aeg läheb padukiiresti. Kuramusküll. Ma teen selle ühe praksi ülesandeid juba kolmandat praksi järjest ja ikka valmis ei saa. Ma kardan, et üks põhjusi, miks ma seda ainet otseselt ei vihka võib olla asjaolu, et meie rühmas on veel üks tüdruk, kes ei oska üldse ja mina olen tast poole lahedam. Haige, ma tean. Ebanormaalne.
Koidu lasteaiapildid sain kätte ja need olid... veidrad? Midagisiukest. Võibolla olen ma lihtsalt fotograafidega liiga palju tegemist teinud. See tunne on, et isegi mina oleksin need pildid paremini teinud. Vähemalt ühe neist.
Koit mässib ennast suures voodis väikese teki sisse ja hõikab seal: olen sulle kingitus! Siis ma pean minema, kingituse lahti pakkima ja selle üle rõõmustama. Mõnikord pean küsima kah, mis kingitus see on. Tavaliselt on koer või väike-hästi-pisike-lambatalleke. Ma vahepeal mõtlen, et peaks ta mingisse trenni saatma. Mul on mingi värk rühiga. Ma olen veendunud, et hea rüht on ilgetähtis. Ja et seda tuleb pisikeset peale jälgida, et tuleks. Hea rüht ja ilus kõnnak koos hästi koordineeritud liigutustega. Ja siis nad kõik hakkavad käte ja jalgadega vehkima, kui ma heietan ideed lapse balletitrenni panemisest.
Ee... mingid värgid on ju veel ometi olnud...
Ahjaa. Emme, Riina, Tormi, Toivo käisid. Tormi on hullu lahe. Sest ta on hästi pisike ja kõnnib nagu aastased lapsed kõnnivad. Sest ta on aastane umbes. Ta kasutas mu tetrisemängu helistamiseks. Ja ta kukub koguaeg hästi naljakalt istuli ja ei tee sellest ise eriti välja.
Taadu helistas ja küsis, kas ma raha ei taha saada. Kolm korda võid arvata.
Minu arvuti on minu meele järgi sätitud ja osutub iseäranis külalistevaenulikuks. Mu hiir on umbes kaks korda kiirem, kui teistel tavaliselt on. Mis tähendab, et inimene võtab hiire kätte ja esimese asjana karjatab õudusest. Ma kasutan seda kiirestikirjutamise klaviatuuri. Niiet, kui sa tuled ja tahad ilgelt kirjutada www.google.com ilma ekraanile vaatamata, kirjutad sa tõenäoliselt hoopis ,,,virrin.vjrm
Ma arvan, et naljakas.
Maksuametis olen ma nüüd käinud. Tervelt kaks korda. Selles, kus paberivärgeldust aetakse. Mitte tolles teises, kus piljardit mängitakse. Maksuametis oli kogu aeg sitta kanti inimesi. Sest inimesed "ei jaga seda arvutivärki nii peensusteni" ja teevad oma deklaratsioone käsitsi. Paberi ja pliiatsiga. Veider. Käisin ma seal üldse mingit Uruasja ajamas. Ja siis ajasin sedasama Uruasja umbes terve nädalavahetuse. Ja esmaspäeva. Sõin ja magasin selle aja jooksul liiga vähe ja ikka ei saanud just kõige paremini tehtud.
Täna oli mul täpselt kaks kooliasja. Kõige enne oli funktsionaalanalüüsi loeng. Ma räägin sulle ka, kui nunnu õppejõud meil on. Sissejuhatuseks peaks vist ära mainima, et enamasti olen mina see inimene, kes päevadläbi käib ringi ja vingub õppejõudude nõme olemise teemadel. Funktsionaalanalüüsis seda ei juhtu. Ta on selline pisike hallide juustega naine, kes kõnnib nagu baleriin. Niimoodi kergelt. Ja ta seletab oma lõpmatult kirvest ainet nii südamlikult-nunnult, kui see üldse võimalik on. Ei, veel nunnumalt, kui see võimalik on. Siis ta toob meile koguaeg teiste lõputöid lugeda. Kuigi minanäiteks sugugi ei oska näiteks prantsuskeelseid lõputöid lugeda. Täna tegi ta siukse triki, et tõestas loengu lõpuks teoreemi: "Kõik arvud on huvitavad." Tõestus käis umbes nii: "Oletame vastuväiteliselt, et leidub mittehuvitavaid arvusid. See tähendab, et mittehuvitavate arvude hulk ei ole tühi. Zermelo aksioomi põhjal teame, et siis see hulk on täielikult järjestatav. Seega leidub kõige esimene mittehuvitav arv. Kõige Esimene Mittehuvitav Arv? Huvitav-huvitav! Saime vastuolu."
Ma olen hästi vastuvõtlik kõigele, mis vähegi nunnu on. Uuu, näiteks Imekaunis Punapäine Tuuli, kes mulle eile täiesti kogemata kooli vastu tuli. Ja minuga hästi pikalt päikesepaistel jalutas.
Teine kooliasi täna oli süsteemihaldus. See on see aine, kus on juhe koos konstantselt. Ja aeg läheb padukiiresti. Kuramusküll. Ma teen selle ühe praksi ülesandeid juba kolmandat praksi järjest ja ikka valmis ei saa. Ma kardan, et üks põhjusi, miks ma seda ainet otseselt ei vihka võib olla asjaolu, et meie rühmas on veel üks tüdruk, kes ei oska üldse ja mina olen tast poole lahedam. Haige, ma tean. Ebanormaalne.
Koidu lasteaiapildid sain kätte ja need olid... veidrad? Midagisiukest. Võibolla olen ma lihtsalt fotograafidega liiga palju tegemist teinud. See tunne on, et isegi mina oleksin need pildid paremini teinud. Vähemalt ühe neist.
Koit mässib ennast suures voodis väikese teki sisse ja hõikab seal: olen sulle kingitus! Siis ma pean minema, kingituse lahti pakkima ja selle üle rõõmustama. Mõnikord pean küsima kah, mis kingitus see on. Tavaliselt on koer või väike-hästi-pisike-lambatalleke. Ma vahepeal mõtlen, et peaks ta mingisse trenni saatma. Mul on mingi värk rühiga. Ma olen veendunud, et hea rüht on ilgetähtis. Ja et seda tuleb pisikeset peale jälgida, et tuleks. Hea rüht ja ilus kõnnak koos hästi koordineeritud liigutustega. Ja siis nad kõik hakkavad käte ja jalgadega vehkima, kui ma heietan ideed lapse balletitrenni panemisest.
Ee... mingid värgid on ju veel ometi olnud...
Ahjaa. Emme, Riina, Tormi, Toivo käisid. Tormi on hullu lahe. Sest ta on hästi pisike ja kõnnib nagu aastased lapsed kõnnivad. Sest ta on aastane umbes. Ta kasutas mu tetrisemängu helistamiseks. Ja ta kukub koguaeg hästi naljakalt istuli ja ei tee sellest ise eriti välja.
Taadu helistas ja küsis, kas ma raha ei taha saada. Kolm korda võid arvata.
Minu arvuti on minu meele järgi sätitud ja osutub iseäranis külalistevaenulikuks. Mu hiir on umbes kaks korda kiirem, kui teistel tavaliselt on. Mis tähendab, et inimene võtab hiire kätte ja esimese asjana karjatab õudusest. Ma kasutan seda kiirestikirjutamise klaviatuuri. Niiet, kui sa tuled ja tahad ilgelt kirjutada www.google.com ilma ekraanile vaatamata, kirjutad sa tõenäoliselt hoopis ,,,virrin.vjrm
Ma arvan, et naljakas.
Comments
Post a Comment