Mu jalgratas varastati just ära. Ja see on väga paha. Sest see oli mul ainuke ja hästi kallis mulle. Ebaõiglane maailm. Jätsin ta Rüütli tänavale rattahoidja külge lukustatuna ja paari tunniga oli läinud. Ainult katkine rattalukk oli järel. Nii halb.
Teine asi on hea. Ja hästi hea. Ma käisin õues. Sest ma tahtsin Tiiduga kokku saada ja natu asjadest rääkida. Ta oli kokku lepitud kellaajal millegipärast Treffneri ees. Siis olin natukese aja pärast mina seal. Seal oli tore. Fuutbääg ja ilusad inimesed ja natu-natuke muusikat mingist karbist. Pärast oli Zavood, kus oli ka tore. Sest inimesed ja muusika. Näiteks mingihetk oli seal üks tüdruk, kes oli nii üleni Sofia sellest filmist. Vanilla Sky. Ma tahtsin talle seda öelda, aga ta jõudis enne seda ära minna. Ja ma veetsin osa aega hmm.. informaatika teemadel arutledes. Ja osa aega lissalt niisama mitte midagi öeldes ringi vahtides. Pärast, kui kojuminek oli ja mu ratas üleni kadunud, sai natuke ropendatud-ahastatud-menti helistatud. Aga misseal ikka. Öö oli ilus olnud, hommik oli ka. Kõndisin Oliveri ja selle teise ilusa poisiga... maitea ta nime... koju ja nad parandasid mu lüliti ära. Hõissassaa. See oligi üleni liiga keeruline.
Mul on alati pärast linnapeal käimist nii rahulolev olla. Siin ma siis olengi oma rahuloluga. Kell on kuus hommikul. Ma nuputan, kas magada või asjalik hoopis olla ja siis hoopis päev maha magada. Kuidagi see asjalik olemine kipub pärast liiga kaua üleval olemist palju paremini õnnestuma.
Trüki saksa keeles:
Trüki itaalia keeles:
Tegelt praegu paistab, et üks kolmetunnine uinak teeks mulle head küll.
Ma olen nii jalgrattatu. Missugune õel inimene varastab lapsetooliga naisteratta? Ei, ma ei taha teada. Ma olen lissalt liiga häiritud, et see tegelt ka juhtus. Sest ma olin mõelnud selle peale, et kunagi võib juhtuda, et mul enam ei ole jalgratast. Aga muidugi ei arvanud, et see päriselt juhtub ja nii ruttu.
kahju küll rattast
ReplyDeleteraskelt saadaud siis ongi hirmus kahju